¹Oti toe, na'uli' Agripa hi Paulus: "Rapalogai-moko-kowo mololita, mpo'uli' noa' -nu." Paulus mpo'ongko' pale-na, pai' -i mpo'uli' noa' -na. Lolita-na hewa tohe'i:

¹Aga Agrippa ütles Paulusele: 'Sul on luba enese eest rääkida.' Siis Paulus sirutas oma käe ja kostis enese eest:

²"Magau' Agripa to kubila'! Lomo' -lomo' -na ku'uli', morasi' lia-a, ma'ala-a-kuwo mpo'uli' noa' -ku hi Magau', mpotompoi' hawe'ea pangadua' to Yahudi hi aku'.

²'Ma loen end õnnelikuks, kuningas Agrippa, et ma võin täna sinu ees enese eest kosta kõige selle kohta, milles juudid mind süüdistavad,

³Hangkedia' -nami apa' Magau' mpo'inca lia ada pai' tudui' to rapomehonoi' to Yahudi. Toe pai' merapi' -a-kuwo bona mosabara-ko mpe'epei-ka-kuwo noa' -ku.

³sest sina oled kõikide juudi kommete ja vaidlusküsimuste parim tundja. Seepärast ma palun sind väga, kuula mind kannatlikult!

⁴"Hawe'ea to Yahudi mpo'inca omea dala ngkatuwu' -ku ngkai lomo' -na. Ngkai kakedia' -ku mo'oha' -a dohe ompi' -ku hi Yerusalem.

⁴Minu elujärge noorusest peale, seda, mis mul algusest saadik oma rahva keskel Jeruusalemmas on olnud, teavad kõik juudid,

⁵Mahae moto-mile ra'inca gau' -kue. Ane dota-ra, hira' moto ma'ala mpotutura dala ngkatuwu' -ku ngkai lomo' -na, ka'aku' -na tohe'i mpotuku' tudui' to Parisi, to mantata' mpu'u petuku' -ra hi hawe'ea ada agama Yahudi.

⁵kes mind ammu tunnevad ja võivad tunnistada, kui nad seda vaid tahavad, et ma olen elanud variserina meie kõige rangema kildkonna usukommete järgi.

⁸Jadi', hewa toe lau, mokore-a hi rehe'i bona raparesa', apa' kusarumaka Alata'ala mpopadupa' janci-na hi ntu'a-ta owi to mpo'uli': hawe'ea tomate napotuwu' nculii' hi eo mpeno. Kita' muli Israel to hampulu' rontina, hawe'ea-ta mpopea kadupa' -na pojanci toe, toe pai' mepue' ncuu-ta hi Alata'ala, lompe' hi eo-na lompe' hi bengi-na. Magau' to kubila', ngkai pepangala' -ku hi pojanci Alata'ala toe-die, pai' alaa-na rapakilu-a to Yahudi toi-e. Pai' koi' ompi' -ompi' -ku to Yahudi! Napa-di pai' uma nipangalai' kabaraka' -na Alata'ala mpotuwu' nculii' tomate-e?

⁶Ja nüüd ma seisan kohtu all lootuse pärast selle tõotuse peale, mille Jumal on andnud meie isadele.

⁹"Owi wo'o-kuwo-le, wori' nyala akala-ku mpo'ewa tauna to mpotuku' Yesus to Nazaret toei.

⁷Selle tõotuse täitumist loodavad meie kaksteist suguharu, teenides Jumalat raugematult ööd ja päevad. Selle lootuse pärast, kuningas, süüdistavadki mind juudid.

¹⁰Hiaa' ku'ewa mpu'u-ra hi Yerusalem. Hante sura kuasa ngkai imam pangkeni, wori' tauna to mepangala' hi Yesus kutarungku'. Kupokono wo'o-kuwo ane rahuku' mate-ra.

⁸Miks teil peetakse uskumatuks, et Jumal surnuid üles äratab?

¹¹Wori' ngkani-a mpobalinai' -ra hi rala tomi posampayaa, pai' kupewuku-ra mposapuaka pepangala' -ra hi Yesus. Dede' -damo nono-ku, alaa-na hilou-ama hi ngata-ngata to molaa mpobalinai' -ra.

⁹Mina ise olin ka kunagi arvamisel, et ma pean kõigiti vastu tegutsema Jeesuse Naatsaretlase nimele.

¹³"O Magau' to kubila', hante patuju toe-mi, pai' hilou-a hi ngata Damsyik, rapowiti' pai' rawai' kuasa ngkai imam pangkeni. Hi pomako' -ku hilou hi Damsyik toe, hi lengko ohea-a-pidi, kira-kira tebua' -mi eo, muu-mule' kuhilo baja to mehini ngkai langi' mpohinii-a hante doo-doo-ku. Baja toe meliu kabaja-na ngkai hini eo.

¹⁰Seda ma tegingi Jeruusalemmas ning ma vangistasin palju pühi inimesi, kui ma ülempreestritelt olin saanud selleks meelevalla, ja kui neid hukati, siis ma andsin oma hääle selle poolt.

¹⁴Kamodungka-kai omea-mi. Pai' ria ku'epe to mpololitai-a hi rala basa Yahudi, na'uli' -ka: `Saulus! Saulus! Napa pai' nubalinai' -a? Aga iko moto-kowo mpai' to peda' ane nujojo mpo'ewa pekio' Pue' -nu!'

¹¹Ja ma nuhtlesin neid sageli kõigis sünagoogides, püüdes neid sundida Jumalat teotama, ning oma pöörases raevus kiusasin neid taga ka välismaa linnades.

¹⁵"Ku'uli' -ki: `Ha hema-ko Pue'?' "Natompoi' -a: `Aku' -mile Yesus, to nubalinai' -e!

¹²Kui ma siis neis asjus läksin Damaskusesse ülempreestritelt saadud meelevalla ja eriloaga,

¹⁶Aga wae lau, mokore-moko! Mehupa' -ama hi iko hewa toe lau, apa' ria patuju-ku hi iko: kupelihi-moko jadi' topobago-ku pai' sabi' -ku. Iko kana mpoparata hi tau ntani' -na napa to nuhilo-mi eo toe lau, pai' napa to kupopohiloi-koko hi eo-eo to tumai mpai'.

¹³siis keskpäeva ajal tee peal, kuningas, ma nägin päikesest säravamat valgust taevast paistvat minu ja mu teekaaslaste ümber.

¹⁷Kubahaka moto-ko mpai' ngkai kuasa-ra to Yahudi pai' ngkai kuasa-ra to bela-ra to Yahudi. Kusuro-moko hilou mpokeni Lolita-ku hi tauna to bela-ra to Yahudi.

¹⁴Ja kui me kõik maha kukkusime, siis ma kuulsin üht häält mulle ütlevat heebrea keeles: 'Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad? Raskeks läheb sul astla vastu takka üles lüüa!'

¹⁸Kusuro-ko hilou mpobini' mata-ra, pai' mpotete' -ra ngkai kabengia-na tumai hi kabajaa-ku; bona tebahaka-ra ngkai kuasa Magau' Anudaa' pai' nakuasai-ramo Alata'ala; bona te'ampugi jeko' -ra pai' jadi' -ramo bagia Alata'ala sabana pepangala' -ra hi Aku'.'

¹⁵Mina aga ütlesin: 'Kes sa oled, isand?' Aga Issand vastas: 'Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad.

¹⁹"O Magau' Agripa to kubila', toe-mi pai' kuhuduwukui oa' mpotuku' napa to na'uli' -ka Pue' hi rala pangila-ku toe-e.

¹⁶Kuid nüüd tõuse püsti ja seisa oma jalgadel, sest mina olen sulle end näidanud selleks, et sind määrata sulaseks ja kõige selle tunnistajaks, mida sa oled näinud minu juures ja näed, kui ma sulle end veel näitan.

²⁰Kuparata hi hawe'ea tauna kareba to mpo'uli': kana medea-ta ngkai jeko' -ta pai' mpotonu katuwu' -ta hi Alata'ala, pai' kana tapopohiloi hante gau' -ta kamedea-ta mpu'u-mi ngkai jeko' -ta. Lomo' -na kareba toe kuparata hi ngata Damsyik, oti toe hi Yerusalem pai' hobo' hi tana' Yudea. Pai' hilou wo'o-a hi tauna to bela-ra to Yahudi mpokeni kareba toe.

¹⁷Ma kisun su välja juutide ja paganate käest, kelle juurde ma nüüd su läkitan

²¹Toe-mi pai' alaa-na rahoko' to Yahudi-a hi Tomi Alata'ala, doko' rapatehi.

¹⁸avama nende silmi, et nad pöörduksid pimedusest valguse poole ja saatana meelevalla alt Jumala poole, et nad saaksid pattude andeksandmise ja osa nende seas, kes on pühitsetud usu kaudu minusse.'

²²Aga nau' wae, Alata'ala mpotulungi-a ngkai lomo' -na duu' rata hi eo toe lau. Toe pai' mokore-a hi rehe'i mpo'uli' posabi' -ku hi tauna omea, lompe' maradika lompe' ntodea. Napa to ku'uli' tohe'i, uma ria ntani' -na, bate hibalia hante napa to nalowa ami' -mi nabi Musa pai' nabi-nabi ntani' -na owi,

¹⁹Selle tõttu, kuningas Agrippa, ma ei ole olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse vastu,

²³to mpo'uli': Magau' Topetolo' kana mporata kaparia duu' -na rapatehi, pai' Hi'a-mi to lomo' -na tuwu' nculii' ngkai kamatea. Bona Hi'a-mi to mpokeni kabajaa-na hi hawe'ea tauna, ba to Yahudi-ra ba bela-ra to Yahudi."

²⁰vaid ma kuulutasin esmalt Damaskuses ja siis Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal ning paganatelegi, et nad peavad meelt parandama ja Jumala poole pöörduma, tehes meeleparandusele kohaseid tegusid.

²⁴Bula-na Paulus mololita-pidi mpo'uli' noa' -na, mejeu' -mi Festus na'uli': "Wuli-ko Paulus! Kapantea-nu to wori' tetu mpokeni-ko wuli."

²¹Selle kõige pärast on juudid mind pühakojas kinni võtnud ja püüdnud tappa.

²⁵Na'uli' Paulus: "Uma-a-kuwo wuli, O Gubernur to kubila'. Monoto moto nono-ku, pai' makono lolita-ku.

²²Et ma olen aga Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan, tunnistades nii pisikestele kui suurtele, ega ütle midagi muud kui seda, mida Prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevikus sündivaist asjust:

²⁶Ane Magau' Agripa, na'inca wo'o-hawo hawe'ea to ku'uli' we'i. Toe pai' daho' -a-kuwo mololita hante kalonto' -lonto' -na. Apa' ku'uli' uma ria to ko'ia na'incai Magau', apa' hawe'ea to jadi' tohe'e uma jadi' hi kawunia-na.

²³et Messias pidi kannatama, et ta pidi esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust nii juutidele kui paganaile.'

²⁷Magau' Agripa to kubila'! Nupangala' wa lolita nabi owi-e? Kusarumaka bate nupangala'!"

²⁴Aga kui ta nõnda enese eest kostis, ütles Festus valju häälega: 'Sa jampsid, Paulus! Suur kirjatarkus on su jampsima pannud!'

²⁸Na'uli' Magau' Agripa mpo'uli' -ki Paulus: "Ha nu'uli' -kona mojoli mpobawai-a jadi' to Kristen hangkale'liu-e?"

²⁵Aga Paulus ütles: 'Ei jampsi, üliauline Festus, vaid kõnelen tõsiseid ja arukaid sõnu.

²⁹Na'uli' Paulus: "Hi tempo to hangkale'liu ba tempo to mahae, mekakae-a hi Alata'ala bona Magau' hante hawe'ea to mpo'epe lolita-ku eo toe lau jadi' hewa aku' toi. Sampale-wadi pohoo' tohe'i-e, neo' mporata-koi."

²⁶Kuningas, kellega ma nii julgesti räägin, teab küll neid asju, sest ma olen veendunud, et midagi sellest pole tema eest varjule jäänud, ei ole see ju kuskil kolkas toimunud.

³⁰Kahudu-na Paulus mololita, mokore-ramo magau' pai' gubernur pai' Bernike hante doo-ra, pai' -ra malai-mi ngkai tomi porumpua.

²⁷Kuningas Agrippa, kas sa usud prohveteid? Ma tean, et sa usud!'

³¹Karata-ra hi mali-na, momepololitai-ramo ra'uli': "Tau tohe'ei ria, uma-hawo ria sala' -na to natao rapatehi-ki ba ratarungku' -ki."

²⁸Aga Agrippa ütles Paulusele: 'Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks!'

³²Na'uli' Magau' Agripa mpo'uli' -ki Festus: "Kakono-na, ane ke uma-i mpopebua' kara-kara-na hi Kaisar, ma'ala tabahaka lau-imi."

²⁹Paulus vastas: 'Paluksin küll Jumalalt, olgu siis vaja pisut või palju, et mitte ainult sina, vaid ka teie kõik, kes te mind täna kuulete, saaksite niisuguseks, nagu mina olen, ainult ilma nende ahelateta!'

³⁰Kuningas ja maavalitseja ja Berenike ja need, kes nendega istusid, tõusid siis püsti

³¹ja kõrvale astudes rääkisid omavahel: 'See inimene ei tee küll midagi, mis vääriks surma või ahelaid.'

³²Aga Agrippa lausus Festusele: 'Selle inimese oleks võinud vabaks lasta, kui ta ei oleks nõudnud keisri kohut.'