¹Oti toe, Feliks mpobotuhi bona Paulus rapopehawi' hi kapal hilou hi tana' Italia. Jadi', Paulus pai' ba hangkuja dua tau ntani' -na to ratarungku' ratonu hi Yulius, tadulako hi rala tantara to Roma to rahanga' Pasukan Kaisar.

¹Kui oli otsustatud, et me purjetame Itaaliasse, anti Paulus ja mõned teised vangid üle keiserliku väesalga pealikule nimega Julius.

²Yulius mpopehawi' -kai hi kapal bohe ngkai ngata Adramitium, to sadia-mi me'ongko' mpotoa' ngata-ngata hi wiwi' tahi' to hi propinsi Asia. Me'ongko' mpu'u-makai. Doo-kai hi pomakoa' toe, Aristarkhus, to ngkai ngata Tesalonika hi tana' Makedonia.

²Me astusime siis Adramüttioni laevale, mis pidi purjetama Aasia sadamate kaudu, ja läksime merele. Meiega oli ka makedoonlane Aristarhos Tessaloonikast.

³Kamepulo-na, mehani-makai hi ngata Sidon. Lompe' lia ingku-na Yulius hi Paulus. Napalogai moto-i hilou hi role-na mpencuai' doo-na hi rala ngata, bona rawai' -i ba napa-napa to naparaluu.

³Ja teisel päeval me randusime Siidonis. Julius kohtles Paulust lahkesti ning andis talle loa minna oma sõprade juurde, et need saaksid tema eest hoolitseda.

⁴Ngkai ree, kipokaliliu-mi pomako' -kai. Aga ngolu' mpotomu kapal-kai, toe pai' mewiwi' -kai hi lewuto' Siprus tono' hi mata'eo, bona uma-kai narumpa' rahi ngolu'.

⁴Ja kui me sealt olime läinud merele, purjetasime Küprose alt mööda, sest tuuled olid vastu.

⁵Ngkai ree-makai mpobonte tahi' to mpomenyanyohi tana' Kilikia pai' Pamfilia, duu' -na rata-kai hi ngata Mira hi tana' Likia.

⁵Ja purjetades üle avamere, mis on Kiliikia ja Pamfüülia kohal, me saabusime Lüükia Mürrasse.

⁶Hi ngata Mira toe, tadulako tantara mporua' kapal ngkai ngata Aleksandria to mpotoa' tana' Italia. Jadi', napopentoli-makai hi kapal toe.

⁶Ja kui pealik leidis sealt Aleksandria laeva, mis purjetas Itaaliasse, pani ta meid selle pardale.

⁷Rala ba hangkuja eo, pie' lia pomako' kapal. Ncaruku' rata-kai hi ngata Knidus. Ngkai ree, apa' uma oa' lompe' pewui ngolu', uma kipokaliliu pomako' -kai ntuku' to ratoa' lomo' -na. Toe pai' kapal-kai ntara hi Tanjung Salmone pai' mewiwi' hi lewuto' Kreta, bona uma-kai narumpa' rahi ngolu'.

⁷Aga kui me mitmeid päevi olime vähehaaval edasi purjetanud ja vaevaga saanud Knidose kohale, sest tuul ei lasknud meid lähemale, siis me purjetasime Kreeta varju Salmoone kohal,

⁸Mokoro lia-kai mewiwi' hi lewuto' Kreta toe. Ka'oo-omea-na, rata-makai hi pehania kapal to rahanga' Pehania Lompe', to mohu' ngata Lasea.

⁸loovisime vaevaga sealt mööda ning saabusime paika, mida hüütakse Heaks Sadamaks ja mille lähedal on Lasaia linn.

⁹Apa' wori' -mi tempo-kai to teliu, timpaliu-mi eo bohe popuasaa' to Yahudi, pai' neo' rata-mi tempo lengi'. Biasa-na nto'u toe, hawe'ea kapal kana mento'o, apa' mekoroi' pewui ngolu' pai' uma-pi lompe' pomako' kapal. Toe pai' Paulus mpopo'ingai' -ra bona neo' kaliliu, na'uli':

⁹Et aga üsna palju aega oli kulunud ja laevasõit läks juba kardetavaks, kuna ka lepituspäev oli möödas, manitses Paulus neid:

¹⁰"Ompi' -ompi', ane tapokaliliu pomako' -ta, wori' mpai' karugia-ta. Uma muntu' kapal pai' kenia-ta to morugi, meka' ba lue' ria-ta mpai' to mate."

¹⁰'Mehed, ma näen, et edasipurjetamine muutub ohtlikuks ja võib suurt kahju tuua mitte ainult lastile ja laevale, vaid ka meie elule.'

¹¹Tapi' tadulako tantara toei, uma-i mpangalai' lolita Paulus, apa' meliu-pi pompangala' -na lolita tompajala' kapal pai' pangkeni kapal. Hira' doko' kaliliu.

¹¹Aga pealik võttis kapteni ja tüürimehe nõu enam kuulda kui seda, mida Paulus ütles.

¹²Jadi', apa' uma mpu'u-hawo lompe' pehania toe napento'oi kapal nto'u tempo lengi', toe pai' wori' to mpo'uli', agina kipalahii lau-mi pehania toe, pai' kipekukuhi bona rata-kai hi ngata Feniks mpopea katimpaliu-na tempo lengi'. Feniks tohe'e, pehania kapal hi Kreta to lompe' rapehanii nto'u tempo lengi', apa' teleru hala' ngkai ngolu'.

¹²Ja et sadam oli talvitamiseks sobimatu, siis võttis enamik nõuks minna sealt merele ja kui võimalik, jõuda talvitama Foiniksisse, sellesse Kreeta sadamasse, mis on lahti edelasse ja loodesse.

¹³Nto'u toe, ngolu' ngkai selatan lompe' pewui-na. Toe pai' ra'uli' topobago hi kapal, ma'ala-ramo mpokaliliu pomako' -ra hante kalompea' -na. Jadi', ra'ore' -mi ahe' to mpotaha kapal (to rahanga' balango'), pai' -ra kaliliu mewiwi' hi lewuto' Kreta.

¹³Kui siis nõrk lõunatuul hakkas puhuma, arvasid nad end eesmärgile jõudvat, hiivasid ankru ja loovisid piki Kreeta rannikut.

¹⁴Ntaa' we'i, ko'ia mahae ngkai ree, rata-mi ngolu' bohe ngkai role-na, ngolu' to rahanga' Bara' Tahi'.

¹⁴Ent üsna varsti sööstis saare poolt alla marutuul, mida hüütakse kirdemaruks.

¹⁵Apa' uma-pi-hawo nadadahi kapal mponyanyo ngolu', toe pai' ra'uli' topobago hi kapal, pelele' wae-mi kapal nawui ngolu'.

¹⁵Kui see laeva kaasa kiskus ja me ei suutnud enam käila vastu tuult keerata, andsime end tuule ajada.

¹⁶Uma mahae ngkai ree, teleru hala' -makai ngkai ngolu' hi kampotara-kai tono' selatan lewuto' to rahanga' Kauda. Nto'u toe, ki'ore' sakaya to kedi' to biasa radii' hi tilingkuria kapal (to rahanga' sekoci). Mokoro lia pobago toe.

¹⁶Sattudes siis ühe saarekese varju, mida hüütakse Kaudaks, suutsime vaevalt tulla toime päästepaadiga.

¹⁷Ka'oti-na ki'ore' sakaya to kedi' toe hi lolo kapal, kihoo' -mi pakaroho bona neo' -i mpai' moronto. Oti toe, kapal wo'o baha rakapu' hante koloro bona moroho. Ngkai ree, apa' me'eka' -ramo topobago hi kapal, nee-neo' mpai' kapal-kai mporumpa' wo'one hi kalongkea ue to mohu' hi tana' Libia, toe pai' rapopana'u-mi layar, pai' rapelele' -mi kapal nawui ngolu'.

¹⁷Kui see oli üles tõmmatud, kasutati kaitsevõtteid ja vöötati laev köitega. Ja et kardeti paiskuda Sürti madalale, heideti sisse triivankur ning jäeti laev triivima.

¹⁸Kamepulo-na topobago kapal ntepu'u mpetadi kenia kapal hi rala tahi', bona monangko' kapal, apa' uma ria pento'oa uda mpongolu' mporumpa' -kai.

¹⁸Kui aga raju meid väga vintsutas, loopisid nad järgmisel päeval osa lasti üle parda.

¹⁹Kamepulo-na tena, topobago hi kapal mpotadi rewa-rewa kapal hi rala tahi'.

¹⁹Ja kolmandal päeval heitsid nad oma käega merre ka laeva varustuse.

²⁰Ba hangkuja eo, uma-kai mpohiloi lence eo ba betue', pai' uma ria pento'oa-na uda mpongolu' mporumpa' -kai, alaa-na mere' -mi nono-kai, ki'uli' olo' mpobira' -kai tuwu'.

²⁰Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.

²¹Ba hangkuja eo-ramo topobago hi kapal uma tepongkoni' nakeni kakawuhe-ra. Ngkai ree, mokore-imi Paulus hi laintongo' -ra pai' na'uli' -raka: "Ane ke nipangala' -a wengi bona neo' -ta ulu me'ongko' ngkai Kreta, ke uma wa morugi-ta hewa tohe'i.

²¹Kuna kellelgi ei olnud enam mingit tahtmist süüa, siis tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: 'Mehed, te oleksite pidanud minu sõna kuulama ja jätma Kreetalt merele minemata, siis te oleksite vältinud seda hädaohtu ja kahju.

²²Aga hewa toe lau ku'uli' -kokoi, pakaroho nono-ni! Uma-ta ria haduaa to mate. Kapal-wadi to morugi.

²²Nüüd ma aga manitsen teid olema julged, sest ükski hing teie seast ei hukku, hukkub vaid laev.

²³Apa' ngkabengia ngone, Alata'ala to kupue', Alata'ala to jadi' Pue' -ku, mpopahawa' mala'eka-na mpohirua' -ka.

²³Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kelle päralt ma olen ja keda ma ka teenin,

²⁴Na'uli' -ka mala'eka toei: `Neo' -ko me'eka', Paulus. Apa' bate rata moto-ko mpai' hi Roma mponyanyo magau' hi ria. Pai' ngkai kama'ahi' -na Alata'ala hi iko, hawe'ea tauna to hi rala kapal dohe-nu, uma-ra moapa.'

²⁴ning ütles: 'Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad.'

²⁵Toe-mi ompi', pakaroho nono-ni. Apa' bate kupangala', napa to na'uli' -ka Alata'ala kana madupa'.

²⁵Seepärast, mehed, olge julged, sest ma usun Jumalat, et kõik läheb nõnda, nagu mulle on räägitud.

²⁶Nau' kapal-ta mogero mpai', tehore moto-ta omea hi hameha' lewuto'."

²⁶Aga me peame jõudma mingile saarele.'

²⁷Hono' hampulu' opo' mengi, kapal-kai bate nawui ngolu' bohe hi tahi' Adria. Ba ria mentongo' bengi, ra'epe topobago hi kapal hewa mohu' -mi kapal hi role-na.

²⁷Kui siis jõudis kätte neljateistkümnes öö, mil meid Aadria merel aeti sinna ja tänna, siis tundus laevameestele kesköö paiku, et läheneb mingi maa.

²⁸Toe pai' ra'ulu watu pompetudu bona ra'inca kanala tahi'. Rapetudu toe, rompulu' nopo kanala-na. Oti toe rapetudu tena, hampulu' lima nopo-damo.

²⁸Loodimisel leidsid nad vett olevat kakskümmend sülda; kui nad siis natuke edasi liikusid ja jälle loodisid, leidsid nad viisteist sülda vett.

²⁹Me'eka' -ramo nee-neo' mpai' kapal mporumpa' watu ranga'. Toe pai' ra'ulu-mi hilou hi rala ue opo' meha' ahe' to motomo hi tilingkuria kapal (to rahanga' balango'), bona tetaha kapal. Pai' mosampaya-ra bona sohi' -sohi' -mi mobaja.

²⁹Kartes, et me paiskume karidele, heitsid nad laeva ahtrist välja neli ankrut ja jäid ootama päevavalgust.

³⁰Ngkai ree, topobago kapal toera doko' metibo' bongo-ramo ngkai kapal. Toe pai' rapopana'u-mi sakaya to kedi' hi tahi', ntani' doko' mpotoe ahe' to motomo hi nyanyoa kapal.

³⁰Aga kui laevamehed püüdsid laevast põgeneda ja hakkasid paati merre laskma ettekäändel, nagu tahaksid nad laeva käilast ankrut sisse lasta,

³¹Mpohilo toe, na'uli' Paulus mpo'uli' -ki tadulako hante tantara-na: "Ane malai-ra topobago toera ngkai kapal, bate uma-koi mpai' tuwu'!"

³¹ütles Paulus pealikule ja sõduritele: 'Kui need ei jää laeva, siis te ei pääse!'

³²Toe pai' tantara mpobintohi potoe sakaya to kedi', alaa-na sakaya toe monawu' hi tahi' pai' ma'anu'.

³²Siis raiusid sõdurid paadi köied katki ja lasksid selle merre kukkuda.

³³Neo' mehupa' -mi eo, na'uli' -mi Paulus mpo'uli' -raka: "Kana ngkoni' omea-koi! Hampulu' opo' eo-mi, hangaa mpopea napa to jadi' -damo-koi. Uma-koi ngkoni'.

³³Aga enne kui valgeks läks, julgustas Paulus kõiki sööma, üteldes: 'Täna on neljateistkümnes päev, mil te oodates püsite söömata ega ole midagi suhu võtnud.

³⁴Jadi', toe pai' ku'uli' -kokoi, ngkoni' kampa' hangkedi', bona moroho-wakoi. Apa' uma moto-koi moapa-apa."

³⁴Seepärast ma manitsen teid leiba võtma, sest see on tarvilik teie pääsemiseks. Ei lähe ju teie ühegi peast juuksekarvagi kaotsi!'

³⁵Ka'oti-na mololita hewa toe, na'ala' -mi pongkoni', pai' -i mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala hi nyanyoa-ra omea. Nabagi-mi pongkoni' toe, pai' -i ngkoni'.

³⁵Nende sõnade järel võttis Paulus leiva, tänas Jumalat kõigi ees, murdis ja hakkas sööma.

³⁶Ngkai ree, moroho-mi nono-ra, ngkoni' omea-ramo.

³⁶Ja kõigi meeleolu läks paremaks ja nemadki võtsid leiba.

³⁷Hawe'ea tauna ihi' kapal toe, ro'atu pitu mpulu' ono.

³⁷Ühtekokku oli meid laeval kakssada seitsekümmend kuus hinge.

³⁸Bohu-ramo ngkoni', gandum kenia kapal ratadi hi rala tahi', bona kapal monangko' hala'.

³⁸Kui nende kõhud said täis, siis nad kergendasid veel laeva, heites vilja merre.

³⁹Kamobaja-nami, rahilo topobago hi kapal kahiloa-mi role-na. Aga uma ra'incai ba napa hanga' ngata toe. Pai' rahilo wo'o, etu-mi mai huno tahi' hante talinti to uma watua. Toe pai' patuju-ra ane rakule', mencore hi mai-ra.

³⁹Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli; aga nad märkasid ühte sobiva rannaga lahte, kuhu nad tahtsid, kui võimalik, laeva ajada.

⁴⁰Jadi', rabintohi-mi koloro potoe ahe' pontaha kapal, pai' ahe' pontaha toe rapelele' moto-mi hi rala tahi'. Nto'u toe wo'o, rabongka-mi koloro to mpohoo' guli' kapal, bona kapal ma'ala rapajala'. Pai' ratoe layar hi nyanyoa kapal bona kapal mpotoa' role-na.

⁴⁰Nad vabastasid ankrud ja lasksid need merre vajuda, samal ajal nad vallandasid tüüriaerud köitest ja seadsid esipurje tuulde ning püüdsid liikuda ranna poole.

⁴¹Ntaa' we'i, uma-di kaliliu hi role-na, mporumpa' wo'one lau-midi apa' longke ue-na. Woo' -na kapal toka' hi wo'one, alaa-na uma-pi molengo-lengo. Hiaa' hi tilingkuria-na narumpa' balumpa tahi' to bohe, alaa-na moreke.

⁴¹Aga nad sattusid liivaseljakule ja ajasid laeva sinna kinni. Laeva käil tungis sinna sisse ja jäi liikumatult paigale, ahter purunes aga lainete möllus.

⁴²Ngkai ree, mohawa' -ramo tantara doko' mpatehi hawe'ea to rataha, bona neo' mpai' ria to monangu hilou hi role-na pai' nculi' metibo'.

⁴²Sõdurid võtsid nõuks vangid ära tappa, et ükski neist ei pääseks ujudes põgenema.

⁴³Tapi' tadulako mpotagi-ra, apa' ma'ahi' -i hi Paulus. Napehubui bona tauna to nginca monangu ngkalitadi hi tahi' pai' monangu hilou hi role-na.

⁴³Kuid pealik, tahtes päästa Paulust, takistas neid seda nõu täitmast. Ta käskis neil, kes oskavad ujuda, esimestena vette hüpata ja püüda maale jõuda,

⁴⁴Oti toe, to hantongo' to uma mpo'incai monangu mpolama' kaju ba pengka kapal bona rakeni hilou hi role-na. Toe-damo pai' uma-kai moapa, rata moto-kai omea hi role-na.

⁴⁴ja teistel käskis neile järgneda kas laudadel või laevarusudel. Ja nõnda sündis, et kõik pääsesid tervelt maale.