¹Hi role-na omea-makai, lako' ki'inca-di: lewuto' toe rahanga' Malta.

¹Kui me siis olime tervelt pääsenud, saime teada, et saart hüütakse Maltaks.

²Lompe' lia nono-ra pue' ngata hi kai'. Ratarima lompe' -kai, rapobaa-kakai apu kiponerui, apa' udaa wo'o-mi pai' molengi'.

²Umbkeelsed saarlased osutasid meile rohkem kui tavalist lahkust, sest nad süütasid lõkke ja võtsid alanud vihmasaju ja külma pärast meid kõiki selle äärde.

³Paulus mporumpu kaju pai' nalobu. Bula-na mpodampa kaju hi lolo apu, hangaa mehupa' hama'a ule ngkai rala kaju, apa' morani' -hawo nanene apu. Ule toe mpotilo' pale-na.

³Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu ja hakkas tema kätte kinni.

⁴Karahilo-na pue' ngata ule to mentoe hi pale Paulus, ra'uli' -mi: "Topepatehi-i-tawo' tau tohe'ii! Bo hilo-mi, nau' uma-i mate hi rala tahi' we'i, aga Anitu Topotangara' uma mpelele' -i tuwu'."

⁴Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad üksteisele: 'Kindlasti on see mees mõrtsukas, keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest pääsenud.'

⁵Ane Paulus-hana, uma hangkedia' peda' na'epe. Napetonta-wadi ule toe hi rala apu.

⁵Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.

⁶Ra'uli' pue' ngata, mowoto-ki mpai' pale-na, ba mule' modungka mata' -i pai' mate. Hiaa' mahae rapeka'au, uma-hawo moapa-i. Ngkai ree mobali' wo'o-mi pekiri-ra, ra'uli': "Paulus toei, to mobaraka' -i!"

⁶Nad ootasid küll, et ta tursub üles või langeb surnult maha. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et Paulusega ei juhtu midagi iseäralikku, siis nende arvamus muutus ning nad ütlesid ta olevat jumala.

⁷Uma molaa ngkai ree, ria bonea. Bonea toe, bonea Publius, kapala' hi lewuto' toe. Hante kalompe' nono-na, nakio' -kai hilou hi tomi-na, pai' natorata-kai rala-na tolu eo.

⁷Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm päeva sõbralikult.

⁸Nto'u toe, tuama-na Publius peda' ngkelengi' pai' nturi mo'ue. Paulus hilou hi poturua-na, naposampayai pai' najama-i, alaa-na mo'uri' -imi.

⁸Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves. Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma käed ta peale ning tegi ta terveks.

⁹Oti toe, hawe'ea to peda' hi lewuto' toe tumai mpopetulungi hi Paulus, pai' napaka'uri' -ra.

⁹Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel olid haiged, ja said terveks.

¹⁰Wori' rewa to rawai' -kakai hewa pebila' -ra. Pai' nto'u-kai ngkarewa-mi me'ongko', rakeni napa-napa kaparaluua-kai pai' ratu'u hi rala kapal.

¹⁰Ja nad austasid meid mitmel kombel, ja kui me hakkasime merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.

¹¹Hono' -makai tolu mula hi lewuto' Malta, me'ongko' wo'o-makai mpohawi' kapal to ngkai Aleksandria. Kapal toe mahae-imi-hana mento'o hi lewuto' mpeka'au katimpaliu-na tempo lengi'. Hanga' kapal toe, Anitu Moropa'.

¹¹Aga kolme kuu pärast me läksime sealt merele Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille tunnuseks oli Dioskuuride kuju.

¹²Mehani-kai hi ngata Sirakusa, tolu eo-kai hi ria.

¹²Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva.

¹³Ngkai ree, kaliliu wo'o-makai mpewiwi' tahi', rata hi ngata Regium. Kamepulo-na, mewui ngolu' to lompe' ngkai selatan. Toe pai' mogasi pomako' kapal-kai, pai' ro'eo oti toe rata-makai hi ngata Putioli hi tana' Italia. Mana'u-makai ngkai kapal hi ree.

¹³Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi. Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval Puteolisse.

¹⁴Pana'u-kai ngkai kapal toe, hirua' -kai hante ba hangkuja dua ompi' hampepangalaa'. Rakio' -kai hilou hi tomi-ra pai' ratorata-kai hamingku. Ngkai ree, mako' witi' -makai hilou hi Roma.

¹⁴Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma.

¹⁵Hi lengko ohea-pidi-kai, ompi' -ompi' hampepangalaa' to hi Roma mpo'epe kaneo' -kai rata-mi. Toe pai' katumai-rami mpotomu-kai hi ngata to rahanga' Pasar Apius pai' Pasanggrahan to Tolu. Kanahilo-na Paulus ompi' hampepangalaa' -kai ngkai Roma toera, na'uli' tarima kasi hi Alata'ala, pai' morawa-mi nono-na.

¹⁵Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ning sai uut julgust.

¹⁶Karata-kai hi Roma, Paulus uma-pi ratarungku'. Rapalogai moto-i mo'oha' hiapa konoa-na, aga hadua tantara mpodongo-i.

¹⁶Kui me olime Rooma saabunud, lubati Paulusel jääda omaette elama koos sõduriga, kes teda valvas.

¹⁷Tolu eo-kai hi ria, Paulus mpokio' totu'a-totu'a to Yahudi bona mpohirua' -ki. Porumpu-ra toe, mololita-imi Paulus, na'uli' -raka: "Ompi' -ompi', uma-kuwo ria sala' -ku hi ompi' -ta to Yahudi, uma-a ria mpotiboki ada totu'a-ta. Aga nau' wae, rahoko' -a hi Yerusalem pai' -a ratonu hi topoparenta to Roma.

¹⁷Kolme päeva pärast sündis, et Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need olid kogunenud, ütles Paulus neile: 'Mehed-vennad, mina ei ole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja siiski olen Jeruusalemmas antud vangina üle roomlaste kätte.

¹⁸Kara-kara-ku toe raparesa' topoparenta to Roma, pai' doko' rabahaka-a, apa' monoto-mi ka'uma-na ria sala' -ku to natao rapatehi-ka.

¹⁸Kui need olid mind üle kuulanud, tahtsid nad mu vabaks lasta, sest mul ei olnud ühtki surmasüüd.

¹⁹Tapi' to Yahudi hi Yudea me'ewa ncuu, uma-ra dota mpobahaka-a. Jadi', uma ria ohea ntani' -na, merapi' -ama mpobua' kara-kara-ku hi Kaisar. Nau' wae, uma ba ria to kupakilu-raka ompi' -ta to Yahudi.

¹⁹Aga kui juudid sellele vastu rääkisid, siis ma olin sunnitud nõudma keisri kohut - mitte sellepärast, et mul oleks milleski süüdistada oma rahvast.

²⁰Jadi', toe pai' oi-ama hi Roma, pai' ohe'i-mokoi ompi' -ompi', kukio' -koi tumai apa' doko' kupololitai-koi. Apa' pai' -a rataha tohe'i-e, ngkai pepangala' -ku hi Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala, hibalia hante hawe'ea to Israel."

²⁰Sel põhjusel ma nüüd kutsusin teid, et teid näha ja teiega rääkida. Sest Iisraeli lootuse pärast kannan ma seda ahelat.'

²¹Ra'uli' totu'a to Yahudi toera mpo'uli' -ki Paulus: "Uma ria sura kitarima ngkai Yudea to mpotompo'wiwi-ko. Pai' uma wo'o ria ba haduaa ngkai ria to ngkeni kareba ba mpololita kada'aa-nu.

²¹Aga nemad ütlesid talle: 'Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi kirja sinu kohta ega ole tulnud siia ühtegi venda, kes sinust oleks midagi paha teatanud või rääkinud.

²²Sampale-di, doko' ki'epe tudui' -nu mpokahangai' Magau' Topetolo' tetu-e. Apa' ki'epe moto tauna hiapa-apa mposapuaka tudui' tetu."

²²Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal.'

²³Oti toe, raponoa' -mi eo kahiruaa' -ra tena hante Paulus. Rata mpu'u-mi eo to ratoa', wori' -mi tauna morumpu hi po'ohaa' Paulus. Ngkai mepulo duu' ncimonou', napakanoto-raka Kayesus-na Magau' to najanci Alata'ala. Nabasa ihi' Atura Musa pai' sura nabi-nabi, nanotohi-raka pai' nabawai-ra mepangala' hi Yesus.

²³Nad määrasid Paulusele ühe päeva ja siis tuli tema juurde kotta veel rohkem inimesi. Neile ta seletas ja tunnistas hommikust õhtuni Jumala riigist, veendes neid Jeesuse suhtes Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal.

²⁴Ria-ra to mpangala' lolita-na, ria wo'o to uma mpangala'.

²⁴Ja ühed lasksid end öeldust veenda, teised aga ei uskunud.

²⁵Pagaa' -gaa' -ramo ngkai porumpua toe, apa' uma mpu'u-pi ria kahintuwuaa' -ra. Aga kako'ia-ra mogaa', Paulus mpololitai-ra hewa tohe'i: "Makono mpu'u-di lolita Inoha' Tomoroli' to napohowa' nabi Yesaya hi ntu'a-ta owi-e.

²⁵Jõudmata omavahel üksmeelele, lahkusid nad, kui Paulus oli öelnud neile selle sõna: 'Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie isadele:

²⁶Hewa tohe'i moni-na: Na'uli' Pue' Ala: `Hilou-ko, uli' -raka to Yahudi toera: Pe'epe moto-ra, aga uma oa' ra'incai batua-na. Pehilo moto-ra, aga hewa to uma oa' rahiloi mpu'u.

²⁶'Mine selle rahva juurde ja ütle: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja vaadates te vaatate ega näe.

²⁷Apa' moko'o-mi nono-ra, mengkawongo-ra pai' mengkawero-ra: oja' -ra pehilo hante mata-ra, oja' -ra pe'epe hante tilinga-ra, oja' -ra ranotohi nono-ra. Ka'omea-na, uma-ra mpai' nculii' tumai hi Aku', pai' uma-ra kuwai' kalompea'.'"

²⁷Sest selle rahva süda on paadunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja pigistavad oma silmad kinni, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin parandada neid.'

²⁸Oti toe, na'uli' wo'o-mi Paulus: "Ompi' -ompi'! Ane uma-koi dota mpotarima Kareba Lompe' to mpokeni kalompea' hi manusia', sala' -ni moto. Tapi' bona ni'inca: kareba toe raparata-miraka tauna to bela-ra to Yahudi. Hira' -mi-hana mpai' to mpotarima." ((

²⁸Olgu teile siis teada, et see Jumala pääste läkitatakse paganatele ja nemad võtavad seda kuulda!'

²⁹Ka'oti-na Paulus mololita hewa toe, nculii' -ramo to Yahudi ngkai ree, pai' -ra momehono' -hono'.))

²⁹[Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära ja neil oli omavahel palju vaidlemist.]

³⁰Ngkai ree, Paulus tida hi Roma rompae kahae-na hi rala tomi to nasewa. Goe' -i mpotarima hawe'ea tauna to doko' mpencuai' -i.

³⁰Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid,

³¹Hante uma ria kakoo-koroa' -na, naparata-raka Kayesus-na Pue' pai' Magau' Topetolo', pai' natudui' -ra ohea-na jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na. Pai' uma ria to mposaleroi-i.

³¹kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.