¹Bula-ra Petrus pai' Yohanes mololita-pidi mpololitai ntodea hi Tomi Alata'ala, rata ba hangkuja dua imam pai' to Saduki hante kapala' polisi Tomi Alata'ala, tumai mpohirua' -raka.

¹Sellal kui apostlid rahvale rääkisid, astusid nende juurde preestrid ja templipealik ja saduserid.

²To Saduki, uma-rana raparasaya katuwu' -ra nculii' mpai' tauna to mate. Toe pai' moroe lia-ra mpo'epe Petrus pai' Yohanes mpotudui' ntodea katuwu' -na nculii' Yesus. Apa' tudui' -ra toe mpakanoto katuwu' -ra nculii' tauna tomate.

²Neid ärritas, et apostlid õpetasid rahvast ja kuulutasid surnuist ülestõusmist Jeesuses.

³Toe pai' rahoko' -ramo suro to rodua toera, pai' rapopesua' hi rala tarungku'. Apa' neo' mobengi-mi, toe pai' rapotuhu hi ree-ramo ulu, duu' kamepulo-na.

³Nad võtsid Peetruse ja Johannese kinni ja panid nad hommikuni vangimajja, sest oli juba õhtu.

⁴Aga tauna to mpo'epe lolita-ra Petrus pai' Yohanes hi Tomi Alata'ala we'i, wori' -ramo to mepangala' hi Yesus, alaa-na katedoo-donihia lau-mi kawori' topetuku' -na Yesus, duu' -na lima ncobu-ramo.

⁴Aga paljud neist, kes olid Sõna kuulnud, hakkasid uskuma, ja mehi sai arvult umbes viis tuhat.

⁵Kamepulo-na, topohura agama, pangkeni to Yahudi pai' guru agama, morumpu omea-ra hi Yerusalem.

⁵Hommikul sündis, et nende ülemad ja vanemad ja kirjatundjad tulid Jeruusalemma kokku,

⁶Porumpu-ra toe, hante Imam Bohe Hanas, pai' hante Kayafas, Yohanes, Aleksander pai' hante ompi' -ompi' Imam Bohe ntani' -na.

⁶ka ülempreester Hannas ja Kaifas ja Johannes ja Aleksandros ja niipalju kui neid oli ülempreestri soost.

⁷Ria-ramo omea, rapehubui-mi bona Petrus pai' Yohanes rakeni mponyanyo-ra. Karata-ra hi ree, mepekune' -ramo topohura toera mpekune' Petrus pai' Yohanes, ra'uli': "Ngkaiapa kuasa-ni mpaka'uri' topungku tetui? Hema to mpowai' -koi kuasa tetu?"

⁷Ja nad panid apostlid endi keskele seisma ja pärisid: 'Missuguse väega või millise nime abil te olete seda teinud?'

⁸Nto'u toe, Petrus nakuasai Inoha' Tomoroli', pai' -i mololita, na'uli': "Tuama-tuama pangkeni ntodea pai' topohura agama!

⁸Siis Peetrus, täis Püha Vaimu, ütles neile: 'Rahva ülemad ja vanemad!

⁹Hewa toe lau niparesa' -kai, apa' mpotulungi-kai tauna to pungku toi-e, doko' ni'inca beiwa-kai mpaka'uri' -i.

⁹Kui meid täna üle kuulatakse vigasele inimesele tehtud heateo pärast, mille läbi ta päästeti,

¹⁰Jadi', bona ni'inca pai' bona hawe'ea to Israel mpo'inca, tau toii mo'uri' pai' mokore hi rehe'i ngkai kuasa Yesus Kristus to Nazaret. Yesus toei niparika', tapi' Alata'ala mpotuwu' -i nculii'.

¹⁰siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et see sündis Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nime abil, kelle teie lõite risti, aga kelle Jumal on üles äratanud surnuist. Sellesama tõttu seisab see inimene siin teie ees tervena.

¹¹Hi'a toe-imi to natoa' lolita Buku Tomoroli' to mpo'uli' hewa toi: `Watu to nitadi koi' topowangu tomi, watu toe lau-mi to jadi' poko parawatu.'

¹¹Jeesus on 'kivi, mille teie, ehitajad, olete tunnistanud kõlbmatuks, mis on saanud nurgakiviks'.

¹²Uma ria ohea ntani' -na mporata kalompea' ngkai Alata'ala, muntu' Yesus-wadi. Apa' hi humalili' dunia', uma ria haduaa tau ntani' -na, muntu' Yesus-wadi to naparia Alata'ala hi manusia', Hi'a-wadi to mokuasa mpohore-ta ngkai huku' jeko' -ta."

¹²Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.'

¹³Konce topohura toera mpo'epe Petrus pai' Yohanes mololita hante uma ria kakoo-koroa' -ra, apa' Petrus pai' Yohanes toera, tau biasa-ra-wadi to uma mosikola molangko. Pai' rapelence-ra, kahira' -nami wengi tauna to mpotuku' Yesus.

¹³Nähes Peetruse ja Johannese kartmatust ja teada saades, et nad on õppimata ja lihtsad mehed, panid nad seda imeks. Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.

¹⁴Aga topohura toera, uma-ra daho' mebaro. Apa' topungku to rapaka'uri' toei, ria wo'o-i-hawo hi ree mokore dohe-ra Petrus pai' Yohanes.

¹⁴Ja kui nad nägid tervendatud meest nende juures seisvat, ei olnud neil midagi vastu ütelda.

¹⁵Toe pai' rapopalai-ra ulu suro Pue' Yesus toera ngkai porumpua-ra, pai' -ra mohawa',

¹⁵Siis nad käskisid neid Suurkohtust välja minna ja pidasid omavahel nõu:

¹⁶ra'uli': "Tapopai-ramo to rodua toera? Apa' hawe'ea tauna hi Yerusalem mpo'inca kahira' -na to mpobabehi tanda mekoncehi to bohe toe. Hiaa' uma wo'o ma'ala tasapu.

¹⁶'Mis me peaksime nende inimestega tegema? Sest see, et nende läbi on sündinud silmapaistev tunnustäht, on teada kõigile jeruusalemlastele ja me ei saa seda salata.

¹⁷Aga bona neo' hobo' tauna mpo'epe tudui' -ra, agina ta'ekahi-ra pai' tatagi-ra bona neo' -pi rajojo mpotudui' hema-hema mpokahangai' Yesus."

¹⁷Kuid et nad sellest nimest ei räägiks enam ühelegi inimesele, siis ähvardagem neid kõvasti.'

¹⁸Jadi' oti toe, rakio' nculii' wo'o-ramo Petrus pai' Yohanes mesua', pai' ra'uli' -raka: "Kitagi mpu'u-koie', neo' -pi metudui' ba mpokahangai' hanga' Yesus!"

¹⁸Ja nad kutsusid apostlid sisse ning keelasid neil üldse rääkida ja õpetada Jeesuse nimel.

¹⁹Ra'uli' Petrus pai' Yohanes: "Pekiri moto-koi, to'uma to napokono Alata'ala: mpotuku' hawa' -ni koi', ba mpotuku' hawa' Alata'ala-di.

¹⁹Peetrus ja Johannes vastasid aga neile: 'Otsustage ise: kas Jumala ees on õige kuulata teid rohkem kui Jumalat?

²⁰Ane kai' -kaina, uma ma'ala kipento'oi mpololita napa to kihilo pai' to ki'epe-mi."

²⁰Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda, mida me oleme näinud ja kuulnud.'

²¹Ngkai ree, hangkedi' kamoroe-ra topohura toera mpokaroe Petrus pai' Yohanes. Tapi' ka'omea-na rabahaka moto-ra, apa' uma ria ohea mpohuku' -ra. Apa' hawe'ea ntodea mpo'une' Alata'ala sabana tanda mekoncehi to rababehi toe.

²¹Nemad aga, veel rohkem ähvardades, lasksid apostlid vabaks, sest rahva pärast nad ei leidnud viisi, kuidas apostleid nuhelda, kuna kõik ülistasid Jumalat toimunu eest.

²²Apa' tauna to rapaka'uri' toei, umuru-na opo' mpulu' mpae labi-mi.

²²Sest inimene, kellele see paranemise tunnustäht oli sündinud, oli üle neljakümne aasta vana.

²³Ka'oti-na Petrus pai' Yohanes rabahaka, hilou-ramo mpohirua' -raka doo-ra, pai' ralolita napa to ra'uli' -raka imam pangkeni pai' pangkeni to Yahudi ntani' -na.

²³Pärast vabanemist tulid Peetrus ja Johannes omade juurde ja jutustasid, mida ülempreestrid ja vanemad neile olid öelnud.

²⁴Kara'epe-na doo-ra lolita tohe'e, mekakae-ramo hangkaa-ngkania hi Alata'ala, ra'uli': "Pue', Iko to mpajadi' langi', dunia' pai' tahi' hante hawe'ea ihi' -na.

²⁴Aga seda kuuldes tõstsid need ühel meelel häält Jumala poole, öeldes: 'Issand, sina, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees,

²⁵Iko to mpopolibu' ntu'a-kai owi, Magau' Daud. Apa' Daud batua-nu, pai' bula-na nakuasai Inoha' Tomoroli', lolita-na mpolowa ami' -mi pe'ewa hawe'ea tauna mpo'ewa Pue' Yesus. Na'uli' hewa toi: `Napa-di pai' moroe rahi-ra tauna to bela-ra to Yahudi-e? Pai' napa wo'o-di pai' ntodea mohawa' doko' mpo'ewa Pue' Ala? Uma ria tuju-na hawa' -ra toe.

²⁵kes sa oled meie isa Taaveti, oma sulase suu kaudu Püha Vaimu läbi öelnud: 'Miks paganad möllavad ja rahvad taotlevad tühja?

²⁶Magau' -magau' hi dunia', ngasa' -ramo. Pai' hawe'ea topohawa', hintuwu' -ra doko' mpo'ewa Pue' Ala pai' Magau' Topetolo' to napelihi-mi.'

²⁶Ilmamaa kuningad on astunud siia ja vürstid on kogunenud ühte paika Issanda vastu ja tema Messia vastu.'

²⁷O Pue', lolita Daud tohe'e madupa' mpu'u-mi. Apa' hi rala ngata toi wengi, hintuwu' mpu'u-ramo Magau' Herodes Antipas pai' Pontius Pilatus, hante ntodea to Yahudi pai' tauna to bela-ra to Yahudi wo'o. Kahintuwua' -ra toe, doko' mpo'ewa Yesus, Batua-nu to Moroli' to nupelihi jadi' Magau' Topetolo'.

²⁷Sest tõepoolest, selles linnas on Heroodes ja Pontius Pilaatus kogunenud ühte paganatega ja Iisraeli rahvaga sinu püha sulase Jeesuse vastu, keda sa oled võidnud,

²⁸Mohawa' -ra toe, mpopatehi Yesus. Ntaa' to rababehi toe mpopadupa' napa to oti nupakatantu ami' -midi! Hawe'ea tohe'e madupa' -mi ntuku' kuasa pai' konoa-nu moto Pue'.

²⁸et teha seda, mis sinu käsi ja nõu olid ette määranud sündima.

²⁹"Wae lau Pue', epe-mi libu' -ra mpongasai' -kai! Toe pai' merapi' -makai hi Pue', kai' batua-nu tohe'i, wai' -kai karohoa bona daho' -kai mpohowa' Lolita-nu.

²⁹Ja nüüd, Issand, vaata nende ähvarduste peale ja lase oma sulastel täie julgusega kõnelda sinu sõna,

³⁰Popohiloi-ra kuasa-nu Pue', bona tauna to mohaki' ma'ala kipaka'uri', pai' tanda mekoncehi pai' anu mobaraka' ma'ala kibabehi hante kuasa Yesus, Batua-nu to Moroli'."

³⁰sirutades oma käe haigete parandamiseks ning tunnustähtede ja imetegude sündimiseks sinu püha sulase Jeesuse nime läbi.'

³¹Ka'oti-ra mosampaya hewa toe, kamoduja-nami tomi porumpua-ra, pai' hawe'ea-ra nakuasai Inoha' Tomoroli'. Ngkai ree, daho' mpu'u-ramo mpoparata Lolita Alata'ala hi ntodea.

³¹Ja nende palve järel kõikus paik, kus nad olid koos, ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ja nad kõnelesid Jumala sõna julgesti.

³²Hawe'ea topepangala' hi Yesus, tuwu' hintuwu' pai' hanono lau-ra-damo. Uma ria haduaa to mpo'uli': "Tohe'i anu-ku moto-kuwo." Hawe'ea to ria hi hira' rapodulua hangkaa-ngkania.

³²Ja usklike kogul oli üks süda ja üks hing ning keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid kõik oli neil ühine.

³³Suro Pue' Yesus ntora mpo'uli' posabi' -ra katuwu' -na nculii' Pue' Yesus, pai' uma mowo kamobaraka' -na lolita-ra. Pai' Alata'ala mpogane' -ra omea hante pegane' to bohe lia.

³³Ja apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist, ja suur arm oli nende kõikide peal.

³⁴Uma ria haduaa topetuku' Yesus to nakakurai'. Apa' pontu-na, ria-ra to mpobalu' tana' -ra ba tomi-ra,

³⁴Nende seas ei olnud keegi puuduses, sest kõik, kes olid maade või majade omanikud, tõid müümisel saadud raha

³⁵pai' doi oli-na rakeni hilou ratonu hi suro Pue' Yesus. Doi tohe'e rabagi hi hema-hema to ria kaparaluua-na.

³⁵ja panid apostlite jalge ette. Igaühele jagati siis sedamööda, kuidas keegi vajas.

³⁷Wae wo'o-hawo to nababehi Yusuf. Napobalu' tana' -na, pai' doi oli tana' -na natonu-raka suro Pue' Yesus. Yusuf toei hadua to Lewi ngkai tana' Siprus. Suro Pue' Yesus mpohanga' wo'o-i Barnabas. Batua-na: to mporohoi nono.

³⁶Näiteks Joosep, Küprose saarelt pärit leviit, keda apostlid hüüdsid lisanimega Barnabaseks, mis tähendab Julgustuse poeg,

³⁷müüs ära oma põllu ning tõi raha ja pani apostlite jalge ette.