¹Ria wo'o hadua tomane, hanga' -na Ananias, hante tobine-na to rahanga' Safira. Ananias toei, mpobalu' wo'o-i-hawo tana' -na.

¹Aga keegi mees, Hananias nimi, oli koos oma naise Safiiraga müünud omandi

²Hantongo' doi oli tana' -na toe natonu hi suro Pue' Yesus, na'uli': "Oi-mi omea doi oli tana' -ku." Ntaa' natimamahi moto-di-hana hantongo' -e. Babehia-na toe, kahibaliaa-ra hira' hancamoko.

²ja osa saadud rahast naise teades kõrvale toimetanud, ja osa ta tõi ja pani apostlite jalgade ette.

³Na'uli' Petrus mpo'uli' -ki Ananias: "Napa-di-kona pai' nupelele' Magau' Anudaa' mpokuasai nono-nue, doko' mpakawa' Inoha' Tomoroli' -e? Nu'uli' doi oli tana' -nu nutonu omea-mi, ntaa' nutimamahi moto-di-kona hantongo' -e!

³Siis ütles Peetrus: 'Hananias, mispärast on saatan vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja toimetasid kõrvale osa maatüki eest saadud rahast?

⁴Kako'ia-na nupobalu' tana' tetu, iko moto-kowo pue' -na. Pai' ka'oti-na wo'o nupobalu', oli-na bate-na iko moto-kowo pue' -na. Jadi', napa-di pai' ria patuju nono-nu mpobabehi hewa tetu-e? Bela kai' toi to nupakawa'. Alata'ala-hana to nupakawa'!"

⁴Eks see sinu käes olles olnud su oma ja müüdunagi sinu meelevallas? Mispärast sa oled selle ette võtnud oma südames? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.'

⁵Kana'epe-na Ananias lolita Petrus toe, modungka ncorobaa-imi kaliliu mate. Hawe'ea tauna to mpo'epe to jadi' toe, uma mowo eka' -ra.

⁵Neid sõnu kuuldes langes Hananias maha ja heitis hinge. Ja suur kartus tuli kõikide peale, kes seda kuulsid.

⁶Ngkai ree, ba hangkuja dua tomane mpoputu' woto-na Ananias, pai' rakeni hilou ratana.

⁶Noormehed aga tõusid ja mässisid ta linasse, kandsid välja ja matsid maha.

⁷Ba ria nte tolu jaa ngkai ree, rata wo'o-imi-hawo tobine-na Ananias hi Petrus. Aga uma-hawo na'incai napa to jadi' we'i.

⁷Umbes kolme tunni pärast juhtus, et tema naine tuli sisse ega teadnud, mis oli sündinud.

⁸Na'uli' Petrus mpo'uli' -ki: "Uli' -ka pe', tana' -ni to nipobalu' -e, ba tohe'i omea mpu'u-mi oli-nae?" Na'uli' Safira: "Io', tetu mpu'u-mi omea."

⁸Peetrus küsis temalt: 'Ütle mulle, kas te müüsite maatüki sellise hinnaga?' Tema ütles: 'Jah, selle hinnaga.'

⁹Na'uli' Petrus: "Napa pai' hibalia nono-ni koi' hancamoko, doko' mpemai-mai roe-na Inoha' Pue'? Hilo-dile! Tauna to lako' oti mpotana tomane-nuele, etu-ramo hi wobo'. Iko wo'o mpai' rakeni hilou ratana."

⁹Peetrus ütles nüüd talle: 'Mispärast te olete ühte nõusse heitnud, et Issanda Vaimu kiusata? Ennäe, nende jalad, kes su mehe on matnud, on ukse taga ja nad kannavad välja sinugi.'

¹⁰Kana'epe-na lolita Petrus toe, kamodungka-na wo'o-mi-hawo kaliliu mate. Karata-ra tauna to muli' mpotana Ananias, rahilo-rawo mate wo'o-imi-hawo tobine-na. Kara'ongko' -na wo'o-mi-hawo hilou ratana ncori daeo' tomane-na.

¹⁰Otsekohe kukkus naine tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui noormehed sisse tulid, leidsid nad ta surnud olevat ning kandsid ta välja ja matsid ta tema mehe kõrvale.

¹¹Ngkai ree, hawe'ea topepangala' hi Pue' Yesus to mo'oha' hi ree pai' tau ntani' -na wo'o, me'eka' lia-ramo mpo'epe to jadi' toe.

¹¹Ja suur kartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale, kes seda kuulsid.

¹²Wori' tanda mekoncehi pai' anu mobaraka' to rababehi suro Pue' Yesus hi mata ntodea. Hawe'ea tauna to mepangala' hi Pue' Yesus, hanono lau-ra-damo morumpu hi Pengkawinaraa Salomo to hi Tomi Alata'ala.

¹²Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imetegusid rahva seas, ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni sammaskäigus.

¹³Tauna to uma mepangala' hi Yesus, uma-ra daho' morumpu dohe-ra. Aga nau' wae, hawe'ea topepangala' rabila' ntodea.

¹³Ehkki muudest inimestest ei söandanud keegi nendega lähedalt suhelda, pidas rahvas neist suurt lugu.

¹⁴Kahaa-haea kawoo-woria' tauna to mepangala' hi Pue' Yesus, lompe' tomane lompe' tobine.

¹⁴Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, suurel hulgal nii mehi kui naisi,

¹⁵Wori' tanda mekoncehi to rababehi suro Pue' Yesus, alaa-na wori' topeda' rakeni ntali ali' -ra, rapopoturu hi wiwi' ohea. Apa' rasarumaka ane liu-ipi mpai' Petrus hi ree, nau' ba kampa' kao' -na bela hi woto-ra, mo'uri' -ra.

¹⁵nii et nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema varigi langeks mõne peale neist.

¹⁶Jadi', mo'iko-ra-damo tauna ngkai ngata-ngata to mohu', hilou hi ngata Yerusalem mpokeni ompi' -ra to peda' pai' tauna to napesuai' seta. Hawe'ea-ra rapaka'uri'.

¹⁶Ka Jeruusalemma ümbruse linnade rahvas tuli kokku, tuues haigeid ja rüvedatest vaimudest vaevatuid, kes kõik said terveks.

¹⁷Nto'u toe, Imam Bohe hante doo-doo-na to mpotuku' tudui' to Saduki, mohingi' -ramo hi suro Pue' Yesus. Toe pai' ratepu'u-mi mpobalinai' -ra.

¹⁷Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride erakond, muutusid kadedaks

¹⁸Suro Pue' Yesus toera rahoko' pai' rapotuhu hi rala tarungku' ngata.

¹⁸ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad üldvanglasse.

¹⁹Ngkabengia toe, hadua mala'eka Pue' mpobea wobo' tarungku' pai' nakeni-ra hilou hi mali-na. Na'uli' mala'eka toei mpo'uli' -raka:

¹⁹Issanda ingel avas aga öösel vangimaja uksed, viis nad välja ja ütles:

²⁰"Hilou-mokoi mokore hi Tomi Alata'ala, mpoparata hi ntodea hawe'ea lolita to mpowai' katuwua' to bo'u tetu."

²⁰'Minge, seiske ja kõnelge rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad!'

²¹Jadi', mepupulo ngkii, hilou mpu'u-ramo hi Tomi Alata'ala pai' -ra mpotudui' ntodea. Nto'u toe wo'o, Imam Bohe pai' doo-na mpokio' hawe'ea pangkeni to Yahudi morumpu mpobabehi porumpua bohe agama Yahudi. Ria-ramo omea, ra'uli' mpo'uli' -raka topobago-ra: "Hilou-mokoi hi tarungku' mpo'ala' suro Pue' Yesus toera ria, pai' keni-ra tumai."

²¹Kui apostlid seda olid kuulnud, tulid nad koidu ajal pühakotta ja hakkasid õpetama.Aga kui ülempreester ja tema kaaslased pärale jõudsid, kutsusid nad kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli rahva vanemad ning läkitasid kohtuteenrid vangimajja apostleid ära tooma.

²²Hilou mpu'u-ramo to rapahawa' toera. Ntaa' karata-ra hi tarungku', uma-rapa ria raratai. Nculii' -ramo hilou hi topohura, ra'uli':

²²Kui need nüüd pärale jõudsid, ei leidnud nad apostleid vanglast. Nad pöördusid tagasi ja teatasid:

²³"Kihilo-kaiwo wobo' tarungku' bate-na moto tehohoki piri. Pai' polisi topojaga bate-ra moto mpojaga wobo'. Kibea-kaiwo wobo', uma ria haduaa tauna kiratai hi rala-na!"

²³'Me leidsime vangimaja küll täiesti kindlalt lukustatuna ja valvurid ustel seismas, aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest kedagi.'

²⁴Kara'epe-na toe, ingu' -ramo kapala' polisi Tomi Alata'ala hante imam pangkeni, ba napa to jadi' hi suro toera. Pai' koro' wo'o-ra, ba napa-di mpai' to jadi'.

²⁴Neid sõnumeid kuuldes olid templipealik ja ülempreestrid nõutud - mis küll võis juhtuda?

²⁵Ngkai ree, rata hadua tauna mpo'uli' -raka: "Epe-koi pe'! Tauna to nitarungku' -ele ngone, oe moto-ra-hana ria, mpotudui' ntodea hi Tomi Alata'ala!"

²⁵Siis aga saabus keegi, kes teatas neile: 'Ennäe, mehed, kelle teie panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad rahvast!'

²⁶Kahilou-rami kapala' polisi hante doo-na hi Tomi Alata'ala, mpo'ala' -ra suro toera. Aga uma-ra raweba', rapelompehi mpu'u mpobawai-ra, apa' me'eka' -ra hi ntodea, nee-neo' mpai' hira' lau to rakahurui, alaa-na ntodea mpopana' -ra hante watu.

²⁶Siis läks templipealik sulastega kaasa ja tõi apostlid ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et muidu rahvas viskab nad kividega surnuks.

²⁷Jadi', rakeni-ramo suro toera hilou pai' -ra rabua' hi topohura. Imam Bohe mpoparesa' -ra, na'uli':

²⁷Nad tõid siis apostlid ning panid seisma Suurkohtu ette. Ja ülempreester küsis neilt:

²⁸"Kitaa-tagi-mokoi wengi, neo' -pi metudui' mpokahangai' hanga' -na Yesus. Hilo pe' to nibabehi-e! Hobo' lau-mi ihi' ngata Yerusalem mpo'epe tudui' -ni tetu! Ba kai' lau-mi to nirai' to masala' hi karapatehi-na tau tetui."

²⁸'Eks me ole teid rangelt keelanud õpetamast selle nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma oma õpetusega täitnud ja tahate selle inimese vere tuua meie peale!'

²⁹Ratompoi' Petrus hante suro Pue' Yesus ntani' -na, ra'uli': "Kai' bate-na mpotuku' hawa' Alata'ala, bela hawa' manusia'.

²⁹Peetrus ja teised apostlid kostsid: 'Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.

³⁰Yesus toe-e nipatehi-i-koina, nipaku' hi kaju parika'. Aga Alata'ala to rapue' ntu'a-ta owi mpotuwu' nculii' -imi

³⁰Meie isade Jumal on üles äratanud Jeesuse, kelle teie olete tapnud, riputades ta ristipuu külge.

³¹pai' na'ongko' -imi napopohura hi mali ngka'ana-na, pai' napajadi' -i Pangkeni pai' Magau' Tompohore-ta ngkai huku' jeko' -ta, bona kita' to Israel medea ngkai jeko' -ta pai' mporata ampu.

³¹Jumal on just tema oma parema käega ülendanud Juhiks ja Päästjaks, andma Iisraeli rahvale meeleparandust ja pattude andeksandmist.

³²Kai' toi-mi to mposabii' hawe'ea toe, kai' hante Inoha' Tomoroli' wo'o to napewai' Alata'ala hi hema-hema to mengkoru hi hawa' -na."

³²Ja meie oleme kõige selle tunnistajad ning samuti Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes on talle kuulekad.'

³³Kara'epe-na topohura lolita-ra toe, gigi-mi nono-ra, pai' doko' rapatehi-ra.

³³Kui nad seda kuulsid, lõikas see neile südamesse ja nad tahtsid apostlid hukata.

³⁴Tapi' ria hadua ngkai olo' -ra to rahanga' Gamaliel. Gamaliel toei, hadua to Parisi pai' guru agama to rabila' hawe'ea tauna. Mokore-imi mpohubui tauna ngkeni-ra suro toera hilou hi mali-na hampai'.

³⁴Siis aga tõusis Suurkohtus üles üks variser, Gamaliel nimi, Moosese Seaduse õpetaja, keda kogu rahvas hindas, käskis mehed natukeseks ajaks välja viia

³⁵Oti toe, pai' na'uli' -raka topohura: "Ompi' -ompi' -ku to Israel! Penonoi lompe' -koi, ba napa to doko' nibabehi hi tauna tohe'i-era.

³⁵ning ütles Suurkohtu liikmetele: 'Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud nende inimestega, mida te ka tahate teha!

³⁶Apa' ba hangkuja mpae to liu, ria hadua tomane to rahanga' Teudas. Mpo'uli' -i, hi'a tauna to mobaraka'. Wori' tauna mpotuku' -i, ba ria-ra nte opo' atu. Tapi' ka'omea-na mate rapatehi moto-i, pai' topetuku' -na pagaa' -gaa' -ramo, alaa-na uma-pi kaliliu patuju-ra.

³⁶Sest hiljaaegu tõusis Teudas, öeldes enese kellegi olevat, ja tema poole kaldus arvult ligi nelisada meest. Ta hukati ja kõik tema pooldajad hajutati ning neist ei jäänud midagi järele.

³⁷Hangkani wo'o, nto'u sensus, ria wo'o hadua to Galilea, hanga' -na Yudas. Hi'a wo'o mpakeni wori' tauna mpo'ewa topoparenta. Aga rapatehi wo'o-i-hawo, pai' topetuku' -na pagaa' -gaa' wo'o-wadi.

³⁷Pärast teda tõusis rahvaloenduspäevil üles galilealane Juudas ja ahvatles rahva enese järel ära taganema. Temagi hukkus ja kõik tema pooldajad pillutati laiali.

³⁸Jadi' ompi' -ompi', toi-ka lolita-ku: neo' tapopai-pai topetuku' Yesus toera lou. Pelele' moto-ra-rawo. Apa' ane ngkai manusia' wadi-hawo tudui' pai' patuju-ra, mogero moto-hawo mpai'.

³⁸Ja nüüd ma ütlen teile: Jätke need inimesed rahule ja laske neil olla - sest kui see nõu või tegu on inimestest, siis see läheb tühja,

³⁹Tapi' ane ngkai Alata'ala mpu'u-di tudui' -rae, uma-rale ma'ala tadagi-e. Apa' ane hewa toe-ko-koina, lence-na mpo'ewa Alata'ala lau-tamo." Jadi', lolita Gamaliel toe ratarima mpu'u-mi topohura.

³⁹aga kui see on Jumalast, ei suuda teie seda hävitada -, et teist ei saaks sõdijaid Jumala enese vastu!' Nad võtsidki teda kuulda

⁴⁰Ngkai ree, rakio' nculii' -ramo suro Pue' Yesus, pai' -ra raweba'. Ra'uli' -raka: "Neo' -pi nitudui' tauna mpokahangai' hanga' Yesus!" Pai' oti toe, rabahaka-ramo.

⁴⁰ja kutsusid apostlid sisse, peksid neid ja keelasid neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks.

⁴¹Malai-ramo suro toera ngkai porumpua. Goe' -ra, ra'uli': "Marasi' -ta apa' Alata'ala mpopelihi-ta bona rabalinai' pai' raruge' sabana petuku' -ta hi Yesus."

⁴¹Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.

⁴²Butu eo-na hi Tomi Alata'ala ba hi tomi ntani' -na, uma ria kaputua-ra mpotudui' tauna Kareba Lompe', Kayesus-na Magau' Topetolo'.

⁴²Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.