¹Sura toi ngkai aku' Yakobus, batua Alata'ala pai' batua Pue' Yesus Kristus; kupakatu hi to hampulu' rontina to Israel to pagaa' -gaa' hi humalili' dunia'. Wori' tabe!

¹Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervitusi kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule.

²Ompi' -ku hawe'ea! Ane wori' nyala kasusaa' pai' pesori to mporumpa' -ta, neo' tapopeda' nono, agina tapokagoe' lau-wadi.

²Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse,

³Apa' ta'inca: ane tida-ta mepangala' hi Pue' hi rala kasusaa', jadi' moroho-ta mpai' mpengkatarii ba napa-napa.

³kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks.

⁴Toe pai' kana tari ncuu-ta duu' hi kahudua-na, bona moroho mpu'u pepangala' -ta pai' uma ria kasalaia' -na ba kakuraa' -na.

⁴Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.

⁵Ane ria-ta to uma monoto nono-ta, agina taperapi' kanotoa nono ngkai Alata'ala. Bate nawai' moto-ta mpai' kanotoa nono to taperapi'. Apa' hi butu dua tauna Alata'ala mewai' ngkai kamanara-na, uma-i ria mewai' ngkahuru.

⁵Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.

⁶Aga ane merapi' -ta hi Alata'ala, kana mepangala' mpu'u-ta, uma ma'ala morara' nono-ta. Apa' tauna to morara' nono-na, hewa rauniri to nawaro ngolu' hilou tumai.

⁶Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega.

⁸Apa' tauna to hewa toe morompenga nono-na, uma ria kanoo-noaa' -na hi rala katuwu' -na. Toe pai' neo' nasarumaka kanarata-na ba napa-napa ngkai Pue'.

⁷Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt,

⁹Ompi' hampepangalaa' -ku! Kita' to kabu, kana goe' -ta apa' nau' mpe'ahii' tuwu' -ta, napokalangko moto-ta Alata'ala.

⁸ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel.

¹⁰Wae wo'o kita' to mo'ua', kana goe' -ta apa' Alata'ala mpakadingki' nono-ta. Apa' manusia' topo'ua' hewa sehe kowo': hangkale'liu-wadi katuwu' -ra.

⁹Madal vend kiidelgu oma kõrgusest,

¹¹Apa' ane mehupa' -damo eo pai' mokara-pi, kaliliu molaju-mi kowo', alaa-na roda' -mi sehe-na, uma-ipi ncola. Wae wo'o topo'ua' -e: bate mate moto wo'o-ra-rawo bula-ra mpo'urusi-pidi ka'uaa' -ra.

¹⁰rikas aga oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke.

¹²Morasi' tauna to tari hi rala kasusaa' pai' pesori. Apa' ane ntaha-ra, mporata-ra mpai' katuwua' to lompe' to najanci Alata'ala hi tauna to mpoka'ahi' -i.

¹¹Sest päike tõuseb lõõsaga ja kuivatab ära rohu, selle õieke variseb maha ja ta palge kaunidus kaob. Nõnda närtsib ka rikas oma ettevõtmistes.

¹³Ane ria-ta to rasori bona mpobabehi gau' to dada'a, neo' ta'uli' hewa toi: "Pesori toi ngkai Alata'ala." Uma makono toe, apa' Alata'ala uma-i ma'ala rasori bona mpobabehi to dada'a, pai' uma wo'o-i mposori-ta bona mpobabehi-ta to dada'a.

¹²Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.

¹⁴Butu dua tauna rasori ane kahinaa nono-na moto-hawo to mpodii' -i pai' mpo'opa-i.

¹³Ärgu kiusatav öelgu: 'Jumal kiusab mind!' Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi.

¹⁵Ane natuku' kahinaa nono-na toe, walikaa-na mpobabehi jeko' lau-imi. Pai' ane mpobabehi jeko' ncuu-i, ka'omea-na mpai' mate-i pai' -i ragaa' ngkai Alata'ala.

¹⁴Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades.

¹⁶Ompi' -ku to kupe'ahi'! Neo' -ta ma'ala rabagiu: Alata'ala uma-i-hana mposori-ta.

¹⁵Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.

¹⁷Hawe'ea pewai' to lompe' pai' to hono' tarata ngkai Alata'ala-hana. Hi'a-mi to mpajadi' hawe'ea anu mehini hi langi'. Hawe'ea to mehini hi langi' toe, ria kabalia' -na. Aga Alata'ala, uma-hana ria kabalia' -na, pai' uma wo'o ria ka'uncua kalompea' -na.

¹⁶Ärge eksige, mu armsad vennad!

¹⁸Napohowa' -taka lolita-na to makono, pai' hante lolita-na toe napajadi' -tamo ana' -na. Nababehi toe ntuku' konoa-na moto, bona ngkai hawe'ea to napajadi', kita' jadi' pomobohea-na.

¹⁷Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.

¹⁹Ompi' -ku to kupe'ahi'! Penonoi lompe' -e' tohe'i: Butu dua-ta kana rodo mpe'epei, neo' haliu mololita pai' neo' jolia moroe.

¹⁸Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.

²⁰Apa' tauna to moroe, uma-ra mpotuku' konoa Alata'ala.

¹⁹Teadke seda, mu armsad vennad! Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama.

²¹Toe pai' kana tabahaka hawe'ea gau' to babo' pai' po'ingku to dada'a to jadi' kabiasaa-ta, pai' tapakadingki' nono-ta mpe'epei lolita to nahawu' Alata'ala hi rala nono-ta. Apa' lolita-na toe-mi to mobaraka' mpobahaka-ta ngkai huku' jeko' -ta.

²⁰Sest mehe viha ei soeta õigust Jumala ees.

²²Jadi', kana tatuku' -mi Lolita Pue', neo' ra'epe mara-wadi. Apa' ane ta'epe mara-wadi, mpobagiu woto-ta moto-tamo.

²¹Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.

²³Tauna to mpo'epe Lolita Pue' pai' uma ratuku', hira' hewa tauna to mponaa lence-na hi pampewao'.

²²Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.

²⁴Ka'oti-na nanaa lence-na pai' -i malai, uma-pi nakiwoi ba beiwa-ki lence-na.

²³Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist.

²⁵Toe pai' kana tapoinono lompe' hawa' Pue' pai' tida-ta mpotuku'. Apa' hawa' Pue', moroli' lia, pai' ria kabaraka' -na mpobahaka-ta ngkai jeko'. Jadi', neo' ta'epe mara-wadi, pai' kaliliu talipo'. Kana tatuku' hawa' -na toe. Apa' tauna to hewa toe-mi to nagane' Pue' hi hawe'ea to nababehi.

²⁴Ta vaatles ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.

²⁶Ane ria tauna to mpo'uli' topo'agama-i, hiaa' uma najagai wiwi-na, mpobagiu woto-na moto-imi. Uma ria kalaua po'agama-na tetu.

²⁵Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija - see on õnnis oma tegemises.

²⁷Ane po'ingku tauna to mo'agama mpu'u hante uma ria pebagiua-na ba kasalaia' -na hi poncilo Alata'ala to Tuama, hewa toi: mpewili' ana' ilu pai' tobalu to mpe'ahii' tuwu' -ra, pai' neo' mpotuku' gau' -ra to uma mpo'incai Alata'ala.

²⁶Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.

²⁷Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.