¹Ompi' -ku hawe'ea! Pue' -ta, Pue' Yesus Kristus, uma mowo kabaraka' -na. Jadi', ane mepangala' -ta-damo hi Pue' -e, neo' -ta mpelence tauna.

¹Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel!

²Rapa' -na rata hi porumpua-ta hadua tauna to mohincii bulawa pai' moheai to ncola, pai' rata wo'o-hawo hadua tokabu to moheai ronto-na.

²Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas

³Ane meliu pebila' -ta hi tauna to lompe' pohea-na toe, pai' ta'uli' -ki: "Mai-ta mohura hi pohuraa to lompe' tohe'i," hiaa' hi tauna to kabu ta'uli': "Mokore hi retu-moko mai," ba ta'uli' -ki: "Mohura retu-moko hi ila',"

³ning teie pöördute särava rõiva kandja poole ja ütlete talle: 'Sina istu siia paremale kohale!', vaesele aga: 'Sina seisa seal!' või: 'Istu siia mu jalajäri ette maha!' -

⁴batua-na, tapoposisala hingka doo-ta, pai' tapelence tauna hante patuju to dada'a.

⁴kas te siis ei ole mõttes vahet teinud ja saanud erapoolikuiks kohtumõistjaiks?

⁵Ompi' -ku to kupe'ahi'! Pe'epei lompe' -dile: tauna to mpe'ahii' katuwu' -ra, nau' uma-ra mo'ua' hi dunia' toi, Alata'ala mpelihi-ra bona jadi' mo'ua' hi pepangala' -ra. Hira' toe-mi mpai' to mporata rasi' hi rala Kamagaua' -na, hewa to najanci-raka tauna to mpoka'ahi' -i.

⁵Kuulge, mu armsad vennad, eks ole Jumal selle maailma vaesed valinud saama usu läbi rikasteks ja pärima kuningriiki, mille ta on tõotanud neile, kes teda armastavad?

⁶Hiaa' ane hewa toe we'i pololita-ta hi torata-e, hewa taruge' lau-ramo doo-ta to kabu! Hiaa' hema to biasa-na mpobalinai' -koi pai' mpakilu-koi hi totu'a ngata? Bate tauna topo'ua' -hana!

⁶Teie aga olete häbistanud vaest! Eks just rikkad rõhu teid ja eks just nemad vea teid kohtuisse?

⁷Topo'ua' toe-ramo to mporuge' hanga' to tabila', to tatarima ngkai Alata'ala.

⁷Eks just nemad teota seda kaunist nime, mis on nimetatud teie üle?

⁸Po'ingku-ta to lompe' ompi', ane tatuku' hawa' Magau' -ta to tabasa hi rala Buku Tomoroli' to mpo'uli': "Kana tapoka'ahi' doo-ta hewa kampoka'ahi' -ta woto-ta moto."

⁸Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: 'Armasta oma ligimest nagu iseennast!'

⁹Aga ane tapoposisala-di tauna ntuku' tuwu' -ra ba lence-ra, mojeko' -ta ompi'. Monoa' -mi kamojeko' -ta, apa' Atura Pue' -mi to tatiboki toe-e.

⁹Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja Seadus tunnistab teid üleastujaiks.

¹⁰Apa' nau' tahuduwukui mpotuku' hawe'ea parenta to hi rala Atura Pue', ane tatiboki nau' hanyala-wadi, bate masala' -ta-hana. Ma'ala-mi ta'uli', hewa to tatiboki hawe'ea lau-mi.

¹⁰Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.

¹¹Apa' ria hawa' Pue' to mpo'uli': "Neo' mobualo'." Pai' ria wo'o hawa' -na to mpo'uli': "Neo' mepatehi." Jadi', nau' uma-ta mobualo', aga ane mepatehi-ta, mpotiboki Atura Pue' oa' -tamo.

¹¹Sest see, kes ütles: 'Sa ei tohi rikkuda abielu!', ütles ka: 'Sa ei tohi tappa!' Kui sa ei riku küll abielu, ent tapad, siis sa oled Seadusest üle astunud.

¹²Toe pai' kana tapelompehi pololita-ta pai' po'ingku-ta. Apa' kita' toi-mi to rapohurai kara-kara-ta ntuku' Atura Pue' to mpobahaka manusia' ngkai jeko'.

¹²Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi.

¹³Apa' tauna to uma ria ahi' -na hi doo-na, Pue' mpai' mpohuku' -i hante uma ria ahi' -na. Aga hi tauna to ma'ahi' hi doo-na, Pue' wo'o mpai' mpopohiloi-i ahi' -na hi eo pehukua'.

¹³Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.

¹⁴Ompi' -ku hawe'ea! Napa-mi-hawo kalaua-na ane ta'uli' mepangala' -ta hi Pue', pai' po'ingku-ta uma mpotuku' konoa-na. Ha tebahaka-ta mpai' ngkai huku' jeko' -ta ane hewa toe-wadi pepangala' -tae? Uma-e'!

¹⁴Mu vennad, mis on sellest kasu, kui keegi ütleb: 'Mul on usk!', aga tegusid tal ei ole? Kas see usk suudab teda päästa?

¹⁵Rapa' -na ria hadua ompi' -ta to mparaluu pohea, pai' uma wo'o hono' pongkoni' -na butu eo-na.

¹⁵Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest

¹⁶Napa-mi-hawo kalaua-na ane ta'uli' -ki hewa toi: "Pelompehi momako'! Kusarumaka moheai lompe' -ko pai' ngkoni' mpebohui-moko!" Hiaa' ane uma-i tawai' napa to naparaluu, napa-mi-hawo kalaua-nae?

¹⁶ning keegi teist ütleks neile: 'Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!', aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku - mis oleks sellest kasu?

¹⁷Wae wo'o hante pepangala' -ta: ane ta'uli' mepangala' -ta hi Pue', pai' po'ingku-ta uma mpotuku' konoa-na, batua-na mepangala' mara-ta-wadi. Pepangala' to hewa toe, hewa pae to lopa'-- uma ria ihi-na.

¹⁷Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.

¹⁸Meka' ria mpai' to mpo'uli' hewa toi: "To hadua ncarumaka hi pepangala' -na, to hadua ncarumaka hi kalompe' po'ingku-na." Hiaa' aku' mpo'uli': uma-ko bisa mpopohiloi-a pepangala' -nu tetu-e ane uma lompe' po'ingku-nu. Aga aku', ngkai po'ingku-ku to lompe', kupopohiloi-koko karia-na wo'o pepangala' -ku hi Pue'.

¹⁸Aga mõni võib öelda: 'Sinul on usk, aga minul on teod.' Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan sulle usku oma tegudega.

¹⁹Ha tapangala' kahadudua-na-wadi Alata'ala-e? Makono moto tetu. Aga ane tetu-wadi, uma hono'! Bangku' seta-hawoe', rapangala' wo'o-rawo kahadudua-na-wadi Alata'ala. Toe pai' moridi' -ra nakeni eka' -ra.

¹⁹Sina usud, et Jumal on üksainus. Seda sa teed hästi, ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust.

²⁰Wojo lia-ta ompi' ane ta'uli' hono' -mi mepangala' mara-wadi hi Alata'ala hante uma ria po'ingku-ta to lompe'. Uma ria tuju-na pepangala' to hewa tetu.

²⁰Kas sa suudad mõista, sa tühine inimene, et usk on ilma tegudeta surnud?

²¹Kiwoi tutura-na Abraham: Alata'ala mpotarima-i napomonoa' -i hi poncilo-na sabana po'ingku-na, apa' Abraham mpotonu Ishak ana' -na hi Alata'ala hi lolo watu pontunua pepuea'.

²¹Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegude järgi, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile?

²²Hi tutura tohe'e, monoto-mi tahilo: pepangala' -na Abraham incana hi po'ingku-na. Jadi', ma'ala-mi ta'uli' po'ingku-na toe mpakaroli' pepangala' -na.

²²Sa näed, et usk käis ta tegudega kaasas ja sai täiuslikuks tegude kaudu.

²³Jadi', madupa' -mi lolita Buku Tomoroli' to mpo'uli': "Abraham mepangala' hi Alata'ala, pai' ngkai pepangala' -na toe, Alata'ala mpo'uli' kamonoa' -na hi poncilo-na." Toe pai' rahanga' -i bale-na Alata'ala.

²³Nii läks täide kirjasõna, mis ütleb: 'Aabraham uskus Jumalat ja see arvati talle õiguseks ning teda hüüti Jumala sõbraks.'

²⁴Monoto-mi tahilo kanapomonoa' -ra Alata'ala tauna to lompe' po'ingku-ra, uma wule' mepangala' mara-wadi.

²⁴Näete siis, et inimene mõistetakse õigeks tegude järgi ja mitte ainult usust.

²⁵Wae wo'o tutura-na Rahab, tobine to uma tumotoa gau' -na owi. Ba hangkuja dua tantara to Yahudi rahubui hilou mopadaso' hi ngata bali', pai' Rahab toe-imi to mpopehani-ra hi tomi-na pai' natulungi-ra malai ntara ohea ntani' -na. Ngkai po'ingku-na to lompe' toe-mi pai' alaa-na rapohewa tauna to monoa' -i.

²⁵Ja eks nõndasamuti mõistetud ka hoor Raahab õigeks tegude järgi, kui ta andis maakuulajaile peavarju ja saatis nad siis ära teist teed mööda?

²⁶Jadi', hewa woto to uma inohaa', ta'uli' mate-imi. Wae wo'o pepangala' -ta, ane uma incana hi po'ingku-ta, hibali mate, uma ria kalaua-na.

²⁶Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on surnud ka usk ilma tegudeta.