¹Na'uli' Yesus: "Makono mpu'u lolita-ku toi: ane ria tauna to mesua' hi rala gimpu ngkahe' wala, pai' uma-i ntara hi wobo', topanako pai' toperampaki-i-hana.

¹Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.

²Ane topo'ewu, mesua' ntara hi wobo' moto-i.

²Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.

³Topodongo wobo' mpobea-ki wobo', pai' bima-na mpetonoi libu' -na ane nakio' hanga' -ra butu-butu ma'a-na, pai' nakeni-ra hilou hi mali-na.

³Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja.

⁴Kanakeni-ra hilou hi mali-na omea, mako' meri'ulu-i ngkai bima-na, pai' bima-na mpotuku' -i, apa' ra'inca mpetonoi libu' -na.

⁴Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.

⁵Uma-ra mpotuku' tau ntani' -na. Ane ria tauna to bela topo'ewu-ra to mpokio' -ra, rapetiboi' -i, apa' uma ra'incai mpetonoi libu' -na."

⁵Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.'

⁶Yesus mpo'uli' walatu toe hi to Parisi, aga uma ra'incai patuju-na.

⁶Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida ta neile rääkis.

⁷Toe pai' na'uli' wo'o-mi: "Makono mpu'u lolita-ku toi: Aku' toi-mi wobo' to natara bima mesua' hi rala gimpu.

⁷Siis ütles Jeesus taas: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks.

⁸Hawe'ea tauna to rata meri'ulu ngkai Aku', topanako pai' toperampaki-ra-hana. Aga bima-ku uma mposaile' pekio' -ra.

⁸Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud.

⁹Aku' toi-mi wobo'. Hema to mesua' ntara hi Aku', mporata-ra kalompea'. Hira' hewa bima to mesua' hi rala gimpu pai' mehupa' hilou hi mali-na mporata kowo' to morudu'.

⁹Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.

¹⁰Patuju-na topanako-le, tumai doko' manako, mepatehi pai' megerohi. Tapi' Aku' tumai bona manusia' mporata katuwua' to uma mowo kalompe' -na.

¹⁰Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.

¹¹"Aku' toi-mi topo'ewu to lompe'. Kupewai' tuwu' -ku bona bima-ku tuwu'.

¹¹Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.

¹²Ane tauna to baha ragaji', uma lompe' pompo'ewu-na, apa' bela hi'a pue' bima. Ane mpohilo-i serigala tumai, metibo' -i mpalahii bima ewua-na. Jadi' bima toe nadapa' pai' nahungongo' serigala, alaa-na pagaa' -gaa' -ramo.

¹²Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -,

¹³Tauna to ragaji' toei metibo', apa' mobago baha ragaji' -wadi. Uma-i mposaile' ewua-na.

¹³ta on ju palgaline ega hooli lammastest.

¹⁵"Aku' toi-mi topo'ewu to lompe'. Hewa Tuama-ku mpo'inca-a, pai' Aku' mpo'inca Tuama-ku, wae wo'o Aku' mpo'inca bima-ku, pai' bima-ku mpo'inca-a. Kupewai' tuwu' -ku bona bima-ku tuwu'.

¹⁴Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind,

¹⁶"Ria wo'o-pidi bima-ku to ntani' -na, to uma hi rala gimpu toi. Hira' wo'o mpai' kana kukeni tumai. Rapetonoi mpai' libu' -ku, bona hawe'ea bima-ku jadi' mopahantuda lau, pai' hadua-ku-wadi to mpo'ewu-ra omea.

¹⁵nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.

¹⁷"Tuama-ku mpoka'ahi' -a, apa' kupewai' tuwu' -ku bona kurua' nculii' tuwu' -ku.

¹⁶Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.

¹⁸Uma ria haduaa to mpatehi-a ane uma konoa-ku. Ku'agi mate hante karoli' -roli' nono-ku. Ria kuasa-ku mpewai' tuwu' -ku bona rapatehi, pai' ria wo'o kuasa-ku tuwu' nculii'. Toe-mi hawa' to kutarima ngkai Tuama-ku."

¹⁷Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.

¹⁹Kara'epe-na to Yahudi pololita-na Yesus toe, momehono' wo'o-ramo.

¹⁸Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.'

²⁰Wori' -ra to mpo'uli': "Kahawia' -ile! Wuli-i! Napa-pi kalaua-na tape'epei lolita-na."

¹⁹Siis tekkis taas juutide seas nende sõnade pärast lõhe.

²¹Aga ria wo'o to mpo'uli': "Uma-di! Tauna to napesuai' seta-le uma-hawo mololita hewa toei. Ha bisa wo'o-hawo seta mpaka'uri' tauna to wero-e?"

²⁰Paljud neist ütlesid: 'Temas on kuri vaim ja ta jampsib, mis te teda kuulate!'

²²Hi Yerusalem nto'u toe, tauna mpobabehi karamea mpokiwoi eo bohe pompowatia' Tomi Alata'ala owi. Nto'u toe, tempo lengi'.

²¹Teised ütlesid: 'Need ei ole kurjast vaimust vaevatu sõnad. Ega siis kuri vaim suuda avada pimeda silmi?'

²³Yesus momako' hi berewe Tomi Alata'ala, hi pengkawinaraa to rahanga' Pengkawinaraa Salomo.

²²Aga siis tulid Jeruusalemmas templi uuendamise pühad. Oli talv.

²⁴Topoparenta to Yahudi mpotipuhi Yesus pai' ra'uli' -ki: "Napa pai' nupelele' oa' -kai ingu', uma oa' nupakalonto' kahema-nue? Ane bongko Magau' Topetolo' mpu'u-kole, uli' pakalonto' lau-mi."

²³Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni sammaskäigus,

²⁵Na'uli' Yesus: "Oti-mi ku'uli' -kokoie, aga uma-koi dota mpangala'. Anu mekoncehi to kubabehi hante kuasa Tuama-ku, toe-mi to mpakanoto kahema-ku.

²⁴kui juudid piirasid ta ümber ja ütlesid talle: 'Kui kaua sa veel pead meie hinge kahevahel? Kui sina oled Messias, siis ütle meile seda täie selgusega!'

²⁶Tapi' uma oa' nipangala', apa' bela-koi bima-ku.

²⁵Jeesus vastas neile: 'Ma olen seda teile juba öelnud, aga teie ei usu. Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust,

²⁷Bima-ku mpetonoi libu' -ku. Ku'inca moto-ra, pai' -ra mpotuku' -a.

²⁶kuid te ei usu, sest teie ei ole minu lammaste seast.

²⁸Kuwai' -ra katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na, pai' monoa' -mi ka'uma-ra mpai' rahuku' hi naraka. Uma ria haduaa to ma'ala mpo'agoi-a bima-ku.

²⁷Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle

²⁹Tuama-ku meliu kabaraka' -na ngkai hawe'ea, pai' Hi'a-mi to mpowai' -a bima-ku. Uma ria haduaa to ma'ala mpo'ago-ra ngkai Tuama-ku.

²⁸ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.

³⁰Aku' pai' Tuama-ku, hadua lau-wada-kai."

²⁹Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest.

³¹Ngkai ree, to Yahudi mpotima' watu doko' rapana' -ki Yesus bona mate-i.

³⁰Mina ja Isa oleme üks.'

³²Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Nihilo moto-a mpobabehi bago to lompe' ntuku' hawa' Tuama-ku. Ngkai bago-ku tohe'e, to'uma to masipato' nipatehi-ka?"

³¹Taas kandsid juudid kokku kive, et teda nendega surnuks visata.

³³Ra'uli' to Yahudi: "Bela ngkai pobago-nu to lompe', pai' doko' kipatehi-ko. Pai' doko' kipatehi-kole apa' mpokedi' Alata'ala-ko-kona! Api' manusia' biasa-wadi-ko, nu'uli' -kona Alata'ala-ko!"

³²Jeesus ütles neile: 'Mina olen teile näidanud palju häid tegusid oma Isalt. Millise teo pärast nende seast te tahate mind kividega surnuks visata?'

³⁴Na'uli' Yesus: "Hi rala Buku Atura-ni ria te'uki' Lolita Alata'ala hi pangkeni to Yahudi owi, hewa toi moni-na: 'Koi', raponcawa Alata'ala-koi.'

³³Juudid vastasid talle: 'Me ei taha sind kividega surnuks visata mõne heateo pärast, vaid pühaduseteotuse pärast, sest sina, kes sa oled inimene, teed ennast Jumalaks.'

³⁵Napa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' tetu, uma ria balia' -na. Jadi', ane Buku Tomoroli' mpo'uli' 'Alata'ala-koi' hi tauna to mpotarima Lolita Alata'ala owi, peliu-liu-nami Aku'.

³⁴Jeesus vastas neile: 'Eks teie Seadusesse ole kirjutatud: Mina olen öelnud: Teie olete jumalad!?

³⁶Apa' Aku' toi-e, to nawati' Tuama-ku, napowiwi napowiti' tumai hi dunia'. Jadi', napa pai' ni'uli' -ka mpokedi' -a Alata'ala apa' ku'uli' ka'Aku' -na Ana' -na?

³⁵Kui see nimetab jumalaiks neid, kelle kohta Jumala sõna käis - ja Pühakirja ei saa teha tühjaks -,

³⁷"Ane rapa' -na uma kubabehi bago to ngkai Tuama-ku, neo' -a nipangala'.

³⁶kuidas siis teie ütlete sellele, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, et ta teotab Jumalat, kuna ma ütlesin: Mina olen Jumala Poeg?

³⁸Tapi' ane kubabehi moto-mi bago to ngkai Tuama-kue, kana nipangala' -a sabana pobago-ku toe. Nau' Aku' moto uma nipangalai', kana nipangala' kangkai Alata'ala-na pobago-ku. Ane mepangala' -koi hi pobago-ku toe, ni'inca mpai' pai' monoto mpu'u hi nono-ni kahintuwu' -ku hante Tuama-ku, pai' Tuama-ku hintuwu' hante Aku'."

³⁷Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge uskuge mind!

³⁹Mpo'epe toe-di, to Yahudi doko' wo'o-ramo mpohoko' -i, aga tepetibo' moto-i.

³⁸Kui ma aga teen, siis uskuge tegusid, kui te mind ei usu, et te hakkaksite aru saama ja tunnetaksite, et minus on Isa ja mina olen Isas.'

⁴⁰Ngkai ree, malai wo'o-imi Yesus hilou hi dipo ue Yordan, hi peniua' -na Yohanes ri'ulu, pai' -i mo'oha' hi ria.

³⁹Siis nad otsisid taas võimalust teda vahistada, ent tema pääses nende käest.

⁴¹Wori' tauna hilou mpohirua' -ki, ra'uli': "Yohanes uma mpobabehi tanda mekoncehi. Aga hawe'ea to na'uli' mpotompo'wiwi Yesus, makono omea."

⁴⁰Ja Jeesus läks tagasi sinnapoole Jordanit, paika, kus Johannes kunagi oli ristinud, ning jäi sinna.

⁴²Toe pai' wori' tauna hi ree mepangala' hi Yesus.

⁴¹Ja paljud tulid tema juurde ning ütlesid: 'Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte, aga kõik, mis Johannes sellest mehest on öelnud, on tõsi.'

⁴²Ja seal hakkasid paljud temasse uskuma.