²Hadua tomane to rahanga' Lazarus mo'oha' hi ngata Betania hante ompi' bine-na Maria pai' Marta. (Maria toe-mi mpai' to mpolanai witi' Yesus hante lana honga pai' naporihi hante wuluwoo' -na.) Hangkani, peda' -i Lazarus.

¹Aga keegi mees oli haige, Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast;

³Ompi' bine-na to rodua toera mposuro tauna hilou hi Yesus, mpo'uli' -ki: "Pue', bale-nu to nupe'ahi', peda' -i."

²Maarja oli aga see, kes võidis Issandat salviga ja kuivatas ta jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige.

⁴Kana'epe-na Yesus kareba toe, na'uli': "Haki' -na tetu-e ria, uma napomate-ki. Toe jadi' bona Alata'ala rapomobohe, pai' bona Aku' wo'o, Ana' -na, rapomobohe."

³Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: 'Issand, vaata, su sõber on haige.'

⁵Yesus mpoka'ahi' Marta, Maria, pai' Lazarus.

⁴Seda kuulnud, ütles Jeesus: 'See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega.'

⁶Aga kana'epe-na kapeda' -na Lazarus, uma-i ulu hilou, bate hi po'ohaa' -na moto-i ro'eo-pi kahae-na.

⁵Aga Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust.

⁷Timpaliu ro'eo toe-di, pai' lako' na'uli' -raka ana'guru-na: "Kita-mi hilou nculii' hi tana' Yudea."

⁶Kui ta nüüd kuulis, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.

⁸Ra'uli' ana'guru-na: "Guru, ko'ia mahae to Yahudi hi ria doko' mpopatehi-ko. Napa wo'o-mi pai' doko' hilou hi ria-koe?"

⁷Pärast seda ütles ta jüngritele: 'Läki jälle Juudamaale!'

⁹Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Ha uma hampulu' rojaa to mobaja rala-na ha'eo? Tauna to momako' hi eo-na, uma-ra tewinci', apa' mpohilo-ra pehini eo to mpobajahi dunia' toi.

⁸Jüngrid ütlesid talle: 'Rabi, alles nüüdsama otsisid juudid võimalust sind kividega surnuks visata, ja sina lähed jälle sinna?'

¹⁰Aga tauna to momako' hi bengi-na, bate tewinci' -ra, apa' uma ria to mpobajahi-ra."

⁹Jeesus vastas: 'Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.

¹¹Hewa toe-mi lolita Yesus, pai' oti toe na'uli' tena: "Bale-ta Lazarus, leta' -i. Hilou-a mpolike-i."

¹⁰Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust.'

¹³Kakoo-kono-na, lolita-na Yesus toe mpowalatu kamate-na Lazarus. Tapi' ana'guru-na uma mpopaha walatu toe, ra'uli' leta' mpu'u-i Lazarus. Toe pai' ra'uli' -ki Yesus: "Pue', ane leta' -i, mo'uri' moto-i mpai'."

¹¹Nii ta rääkis ja jätkas siis: 'Meie sõber Laatsarus magab, kuid ma lähen teda unest äratama.'

¹⁴Jadi', nalohu lau-miraka batua walatu-na, na'uli': "Mate-imi Lazarus.

¹²Siis ütlesid jüngrid talle: 'Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks.'

¹⁵Pai' goe' -a apa' uma kukaralai nto'u toe. Apa' napa to jadi' toe mpai' ria, mpokeni kalompea' hi koi', bona mepangala' -koi hi Aku'. Hilou-tamo hi Lazarus."

¹³Ent Jeesus oli kõnelnud ta surmast, nemad aga arvasid, et ta kõneleb unne suikumisest.

¹⁶Tomas, to ra'atu Ntomoropa', mpo'uli' -raka hingka ana'guru-na: "Kita-mi hilou mpotuku' -i, bona mate-ta hangkaa-ngkania hante Hi'a." Jadi' hilou mpu'u-ramo hi tana' Yudea.

¹⁴Nüüd siis ütles Jeesus neile täie selgusega: 'Laatsarus on surnud,

¹⁷Karata-ra hi ngata Betania, mpolia' opo' mengi-imi Lazarus ratana.

¹⁵ja ma rõõmustan teie pärast, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Kuid läki tema juurde!'

¹⁸Betania tohe'e mohu' Yerusalem, kira-kira tolu kilo kalaa-na.

¹⁶Siis ütles Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, kaasjüngritele: 'Lähme meiegi, et temaga koos surra!'

¹⁹Jadi', wori' -ra to Yahudi to tumai mpotanta'u Marta pai' Maria hi kamate ompi' -ra toe.

¹⁷Kui nüüd Jeesus sinna jõudis, leidis ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.

²⁰Marta mpo'epe kaneo' -na rata-mi Yesus, kahilou-nami mpotomu-i. Tapi' Maria, hi tomi moto-i-hana.

¹⁸Betaania on aga Jeruusalemma lähedal, umbes paari miili kaugusel,

²¹Na'uli' Marta hi Yesus: "Pue', ane ke hi rehe'i-ko wengi, ke uma-i mate ompi' -ku.

¹⁹ja palju juute oli tulnud linnast Marta ja Maarja juurde neid lohutama venna pärast.

²²Aga nau' wae, ku'inca moto: napa-napa to nuperapi' hi Alata'ala tempo toi, bate nawai' -ko."

²⁰Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus tuleb, läks ta kohe talle vastu, aga Maarja jäi koju.

²³Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Memata moto-ile mpai' ompi' -nue."

²¹Siis ütles Marta Jeesusele: 'Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.

²⁴Na'uli' Marta: "Io', to ku'inca-le, memata moto mpu'u-i mpai' hi Eo Kiama, nto'u hawe'ea tomate rapopemata."

²²Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud.'

²⁵Na'uli' Yesus: "Aku' toi-mi to mpopemata tomate, pai' to mpowai' katuwua'. Tauna to mepangala' hi Aku', nau' mate-ra, tuwu' moto-ra mpai'.

²³Jeesus ütles talle: 'Sinu vend tõuseb üles.'

²⁶Pai' hawe'ea tauna to tuwu' pai' mepangala' hi Aku', bate uma-ra mate, duu' kahae-hae-na. Ha nupangala' to ku'uli' toe-e?"

²⁴Marta ütles talle: 'Ma tean, et ta tõuseb üles ülestõusmises viimsel päeval.'

²⁷Na'uli' Marta: "Io' Pue', kupangala' ka'Iko-na Ana' Alata'ala, Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala owi to tumai hi dunia'."

²⁵Jeesus ütles talle: 'Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.

²⁸Ka'oti-na Marta mpo'uli' toe, hilou-imi hi tomi mpokio' Maria, pai' mpowara' -i na'uli' -ki: "Oe-imi ria Guru, doko' napohirua' -koko!"

²⁶Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?'

²⁹Mpo'epe tohe'e, napesahui Maria hilou mpohirua' -ki Yesus.

²⁷Marta ütles talle: 'Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema.'

³⁰Nto'u toe, Yesus ko'ia mesua' hi rala ngata, hi mali ngata-i-pidi, hi kahiruaa' -na hante Marta we'i.

²⁸Ja kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja kutsus salaja oma õde Maarjat: 'Õpetaja on siin ja kutsub sind.'

³¹To Yahudi to mpodoo eo mpohilo kasosa-na Maria malai ngkai tomi. Ra'uli': "Hilou hi daeo' -i tu, hilou motantangi' hi ria!" Jadi', hilou wo'o-ra-rawo mpotuku' -i.

²⁹Seda kuuldes tõusis Maarja otsekohe ja tuli tema juurde,

³²Karata Maria hi pento'oa-na Yesus we'i, pai' kampohilo-na Yesus, powingkotu' -nami hi nyanyoa-na, pai' na'uli' -ki: "Pue', ane ke hi rehe'i-ko, ke uma-i mate ompi' -ku."

³⁰sest Jeesus ei olnud jõudnud külasse, vaid oli alles seal paigas, kus Marta oli talle vastu tulnud.

³³Kanahilo-na Yesus Maria motantangi' hante tauna to dohe-na, susa' pai' tuna-mi nono-na.

³¹Kui nüüd juudid, kes olid ta juures kodus teda lohutamas, nägid Maarjat kiiruga tõusvat ja väljuvat, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb hauale nutma.

³⁴Napekune' -ra: "Ratana hiapa-i?" Ra'uli': "Mai-moko Pue', kipo'ema' -ko hilou bona nuhilo."

³²Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda nähes ta jalge ette maha ja ütles talle: 'Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.'

³⁵Mo'ili-mi ue mata-na Yesus.

³³Kui nüüd Jeesus nägi teda ja temaga kaasa tulnud juute nutmas, ärritus ta vaimus ja võpatas

³⁶Ra'uli' to Yahudi: "Hilo! Uma mpu'u mowo kama'ahi' -na hi Lazarus!"

³⁴ja ütles: 'Kuhu te olete ta pannud?' Nad ütlesid talle: 'Issand, tule ja vaata!'

³⁷Aga ria wo'o-ra to mpo'uli': "Tauna towero napaka'uri'. Ha uma-i bisa mpaka'uri' Lazarus bona ke uma-i-hawo mate-e?"

³⁵Jeesus nuttis.

³⁸Ngkai ree, peda' wo'o-mi nono-na Yesus, pai' -i hilou hi daeo'. Daeo' toe, wulou' to ratowi hi panapa bulu', pai' ra'unca hante watu to bohe.

³⁶Siis juudid ütlesid: 'Vaata, kuidas ta teda armastas!'

³⁹Na'uli' Yesus: "Deru' watu tetu!" Na'uli' Marta, ompi' -na tomate: "Neo' -pi rabea, Pue'. Mohoa-imi, apa' opo' mengi-imi ratana."

³⁷Aga mõned nende seast ütlesid: 'Kas see, kes on avanud pimeda silmad, ei oleks suutnud teha, et ka tema poleks surnud?'

⁴⁰Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki Marta: "Ha uma ku'uli' -mikoko we'i, ane mepangala' -ko, nuhilo moto mpai' kabohe baraka' -na Alata'ala."

³⁸Siis Jeesus ärritus eneses taas ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas ja kivi oli selle peal.

⁴¹Oti toe, raderu' mpu'u-mi watu po'unca daeo'. Yesus ngkongoa' hi langi', na'uli': "Tuama-ku, mpo'uli' -a tarima kasi, apa' nu'epe pomperapia' -ku tohe'i.

³⁹Jeesus ütles: 'Tõstke kivi ära!' Surnu õde Marta ütles talle: 'Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev.'

⁴²Ku'inca, bate nu'epe oa' lolita-ku. Aga tohe'i kupesukui mpo'uli', bona ra'epe tauna to wori' to hi rehe'i lau, bona rapangala' ka'Iko-na mpu'u to mposuro-a."

⁴⁰Jeesus ütles talle: 'Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala kirkust?'

⁴³Oti toe, napesukui mekio': "Lazarus! Tumai-moko!"

⁴¹Siis nad veeretasid kivi ära. Aga Jeesus tõstis silmad üles ja ütles: 'Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud.

⁴⁴Mehupa' -imi tauna to mate toei ngkai rala daeo' -na. Pale-na pai' witi' -na teputu' -pidi hante hompu' -na, pai' woo' -na tehoo' hante lenco. Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Bongka pomputu' -na bona lompe' pomako' -na."

⁴²Mina küll teadsin, et sa kuuled mind alati, kuid ma ütlesin seda minu ümber seisva rahvahulga pärast, et nad võiksid uskuda, et sina oled minu läkitanud.'

⁴⁵Wori' to Yahudi to mpokinomo Maria nto'u toe, pai' rahilo napa to nababehi Yesus. Pai' wori' -ramo to mepangala' hi Hi'a.

⁴³Ja seda öelnud, hõikas ta valju häälega: 'Laatsarus, tule välja!'

⁴⁶Aga ria wo'o-ra hantongo' hilou hi to Parisi mpoparata napa to nababehi Yesus toe.

⁴⁴Surnu tuli välja, jalad ja käed mähistega mähitud, ja ta silmade ümber oli seotud higirätik. Jeesus ütles neile: 'Päästke ta lahti ning laske tal minna!'

⁴⁷Toe pai' to Parisi hante imam pangkeni mpobabehi porumpua bohe hante topohura agama to ntani' -na. Ra'uli': "Napa-koiwo to kana tababehi? Apa' wori' mpu'u tanda mekoncehi to nababehi-e.

⁴⁵Nüüd hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis ta oli teinud.

⁴⁸Ane tapelele' oa' -i, hawe'ea tauna mpai' mepangala' hi Hi'a omea-ramo. Ka'omea-na mpai', tantara to Roma tumai mpogero ngata-ta hante Tomi Alata'ala."

⁴⁶Aga mõned neist läksid variseride juurde ja teatasid neile, mis Jeesus oli teinud.

⁴⁹Ngkai ree, hadua ngkai laintongo' -ra to rahanga' Kayafas, Imam Bohe hi mpae toe, mpo'uli': "Uma ni'incai napa-napa!

⁴⁷Seepeale kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu koosoleku ja ütlesid: 'Mis me teeme? See inimene teeb palju tunnustähti.

⁵⁰Uma ni'incai kalompea' ntodea. Agina lau-pi tau hadua mate mposampei ntodea, bona neo' mpai' ragero ngata-ta omea."

⁴⁸Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva.'

⁵¹Patuju-na Kayafas mpo'uli' hewa toe: Yesus kana rapatehi. Tapi' ria wo'o batua to kahanyala-na, to uma-hawo natungkai'. Apa' lawi' hi'a-mi Imam Bohe hi mpae toe-e, lolita-na mpolowa kamate-na mpai' Yesus mpotolo' to Yahudi.

⁴⁹Aga üks neist, Kaifas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: 'Teie ei tea mitte midagi

⁵²Pai' uma muntu' to Yahudi-wadi. Ngkai kamate-na Yesus toe mpai', hawe'ea ana' Alata'ala to pahawu' -hawu' hi humalili' dunia' rarumpu pai' rapahantuda lau.

⁵⁰ega mõtle, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.'

⁵³Ntepu'u eo toe, hahawa' lau-ramo topoparenta to Yahudi mpopatehi Yesus.

⁵¹Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest.

⁵⁴Jadi', toe pai' uma-ipi modao' hi rala tana' -ra to Yahudi, bona neo' -ipi rahiloi ntodea. Malai-imi ngkai ree hilou hi ngata to rahanga' Efraim hi wiwi' papada to wao', pai' mo'oha' hi ree-imi hante ana'guru-na.

⁵²Aga Jeesus ei pidanud surema üksnes selle rahva eest, vaid et koguda ka hajali elavaid Jumala lapsi ühtekokku.

⁵⁵Nto'u toe, neo' rata-mi eo bohe agama Yahudi to rahanga' Eo Paskah. Kako'ia rata eo bohe toe, wori' tauna ngkai ngata ntani' -na hilou hi Yerusalem, bona mpobohoi' woto-ra ntuku' ada agama-ra.

⁵³Sellest päevast peale võtsid nad siis nõuks Jeesus ära tappa.

⁵⁶Tauna to morumpu hi Yerusalem toe ntora mpopali' Yesus. Bula-ra moromu hi Tomi Alata'ala, momepololitai-ramo, ra'uli': "Beiwa-koiwo pomporataa-ni? Meka' uma-i mpai' tumai mpokaralai posusa'?"

⁵⁴Nüüd ei käinud Jeesus enam juutide keskel avalikult, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse paika, Efraimi-nimelisse linna ning viibis seal koos jüngritega.

⁵⁷Ane imam pangkeni pai' to Parisi, ria ami' parenta-ra hi ntodea to mpo'uli': "Hema-hema-koi to mpo'inca kahiapa-na Yesus, ncaliu ni'uli' -kakai, bona rahoko' -i."

⁵⁵Aga juutide paasapühad olid ligi ning maalt läksid paljud üles Jeruusalemma end paasapühade jaoks puhastama.

⁵⁶Siis nad otsisid Jeesust ja pärisid pühakojas seistes üksteiselt: 'Mis te arvate? Vaevalt ta tuleb pühadeks?'

⁵⁷Aga ülempreestrid ja variserid olid andnud käsu, et kui keegi peaks teadma, kus Jeesus on, siis see annaks ta üles, et nad saaksid ta vahistada.