¹Ono eo kako'ia-na Eo Paskah, hilou-imi Yesus hi Betania, ngata katidaa-na Lazarus, to napotuwu' nculii' -e wengi.

¹Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.

²Mpobabehi-ra karamea, apa' goe' -ra mpotarima Yesus hi ngata-ra. Marta moruhe, Lazarus mpohimpohura-ki Yesus pai' torata ntani' -na.

²Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.

³Bula-ra ngkoni', tumai-i Maria ngkeni hantanga' lite lana honga. Lana toe rababehi ngkai rali' kaju to mohonga, masuli' lia oli-na. Natua lana toe hi witi' -na Yesus pai' naporihi hante wuluwoo' -na. Mohonga-damo hobo' hi rala tomi.

³Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.

⁴Hadua ana'guru-na Yesus to rahanga' Yudas Iskariot-- to mpobalu' Yesus hi bali' -nae mpai'-- mpo'uli':

⁴Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:

⁵"Masuli' lia oli-na lana tetu, nte tolu atu doi pera'. Napa-di-hana pai' uma rapobalu' lau, pai' doi-na rawai' -raka tokabu!"

⁵'Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?'

⁶Kakoo-kono-na, Yudas uma kamposaile' -na mpu'u tokabu. Api' katomanako-nadi! Apa' hi'a to ntimamahi doi-ra, pai' pontu-na na'ala' bongo.

⁶Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.

⁷Na'uli' Yesus: "Pelele' moto-i-hawo! Napa to nababehi toi, mpenonoi eo karatana-ku mpai'.

⁷Siis ütles Jeesus: 'Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.

⁸Ane tokabu, ria-pidi loga-ni mpotulungi-ra. Tapi' Aku', neo' uma-pi ria loga-ni mpotulungi-a, apa' uma-apa mahae dohe-ni."

⁸Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.'

⁹Wori' to Yahudi mpo'epe karia-na Yesus hi Betania, toe pai' mo'iko-ra hilou doko' mpohilo-i. Pai' doko' wo'o-ra mpohilo Lazarus, to napotuwu' nculii' Yesus-e wengi.

⁹Siis sai suur hulk juute teada, et Jeesus on seal, ja nad ei tulnud mitte üksnes tema pärast, vaid et näha saada ka Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.

¹⁰Jadi', mohawa' wo'o-ramo imam pangkeni doko' mpopatehi Lazarus.

¹⁰Aga ülempreestrid võtsid nõuks ka Laatsarus ära tappa,

¹¹Apa' ngkai hi'a pai' alaa-na wori' to Yahudi mpalahii-ra pai' mepangala' hi Yesus.

¹¹sest tema pärast läks sinna palju juute ja hakkas Jeesusesse uskuma.

¹²Kamepulo-na, wori' tauna hi Yerusalem mpo'epe kahilou-na Yesus mpotoa' ngata-ra. Nto'u toe, wori' lia tauna morumpu hi Yerusalem apa' neo' rata-mi Eo Paskah.

¹²Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,

¹³Mpo'ala' -ra palampa, pai' hilou-ra mpotomu-i. Ntora mekio' -ra: Une' -imi Pue' Ala!" Pue' mpogane' Magau' to tumai mpokeni hanga' -na!" Pue' mpogane' Magau' to Israel!"

¹³ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!'

¹⁴Yesus mpo'ala' hama'a keledai to mongura, pai' nahawi'. Pehawi' -na tohe'e mpopadupa' lolita nabi owi to mpo'uli':

¹⁴Aga Jeesus leidis eeslisälu ning istus selle selga, nõnda nagu on kirjutatud:

¹⁵"Neo' -koi me'eka', pue' ngata Sion. Hilo! Etu-i tumai Magau' -ni. Mpohawi' -i hama'a ana' keledai."

¹⁵'Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes.'

¹⁶Nto'u toe, ko'ia rapaha ana'guru-na napa batua-na to jadi' toe. Aga ka'oti-na Yesus rapatehi pai' rapomobohe, rakiwoi-mi napa to jadi' hi Yesus toe, hewa to telowa ami' hi rala Buku Tomoroli'.

¹⁶Esialgu ta jüngrid ei mõistnud seda, aga kui Jeesus oli kirgastatud, siis tuli neile meelde, et see oli kirjutatud tema kohta ja et nad temale seda olid teinud.

¹⁷Hi Yerusalem nto'u toe, ria wo'o wori' tauna to dohe Yesus wengi nto'u kanakio' -na Lazarus ngkai rala daeo' pai' mpotuwu' -i nculii'. Tauna toera ntora mpojarita kajadia' toe.

¹⁷Siis andis Jeesusest tunnistust rahvahulk, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse hauast välja hüüdis ja tema surnuist üles äratas.

¹⁸Ngkai toe-mi pai' alaa-na wori' rahi tauna hilou mpotomu-i Yesus, apa' ra'epe Kahi'a-na to mpobabehi tanda mekoncehi toe.

¹⁸Just seepärast rahvahulk tuligi talle vastu, et ta kuulis teda olevat teinud selle tunnustähe.

¹⁹Momepololitai-ramo to Parisi, ra'uli': "Madagi-tamo toi-e! Hilo-dile, hawe'ea tauna hi dunia' mpotuku' -i."

¹⁹Variserid ütlesid nüüd üksteisele: 'Eks te näe, et te ei saavuta midagi! Vaata, kogu maailm jookseb tema järele!'

²⁰Ngkai kawori' tauna to hilou hi Yerusalem mepue' nto'u Eo Paskah toe, ria wo'o ba hangkuja dua to Yunani.

²⁰Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.

²¹To Yunani toera hilou hi Filipus, ra'uli' -ki: "Doko' -ka-kaiwo mpohirua' -ki Yesus." (Filipus tohe'e ngkai ngata Betsaida hi tana' Galilea.)

²¹Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: 'Isand, me tahame Jeesust näha.'

²²Filipus hilou mpo'uli' -ki Andreas, pai' hira' roduaa hilou mparata-ki Yesus.

²²Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.

²³Yesus mpo'uli' -raka: "Rata-mi tempo-na, Aku' Ana' Manusia' rapomobohe.

²³Aga Jeesus ütles neile: 'Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.

²⁴Makono mpu'u lolita-ku toi: Aku' ma'ala rarapai' -ki pae. Ane pae toe uma ratuja' hi tana' pai' ra'urihi hewa tomate, bate-na oa' -i. Tapi' ane ratuja' -i-damo, wori' -mi mpai' wua' -na.

²⁴Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.

²⁵Tauna to mpentaei konoa-na moto, moronto-ki mpai' katuwu' -na hi eo mpeno-na. Aga tauna to mpobahaka konoa-na hi dunia' toi, mporata-i mpai' katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

²⁵Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.

²⁶Hema-koi to doko' jadi' topobago-ku, kana mpotuku' -a, bona hiapa kahiloua-ku, retu wo'o-koi. Tuama-ku mpai' mpobila' -koi to jadi' topobago-ku.

²⁶Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.

²⁷"Susa' nono-ku toi-e. Uma ku'incai napa to kana ku'uli'. Ria hi rala nono-ku doko' mekakae: 'Mama, bahaka-a-kuwo ngkai kaparia to neo' mporumpa' -a toi-e!' Aga bo toe-mi pai' tumai-a hi rala dunia', bona mpotodohaka kaparia toe.

²⁷Nüüd on mu hing ehmunud. Ja mida ma ütlen? Kas ma pean ütlema: Isa, päästa mind sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi.

²⁸Ku'uli' hewa toi: Mama, pomobohe-mi hanga' -nu!" Ngkai ree, ria to mololita ngkai langi' mpo'uli' -ki Yesus: "Oti-mile kupomobohe hanga' -kue, pai' kupomobohe tena-pi mpai'."

²⁸Isa, kirgasta oma nime!' Siis tuli hääl taevast: 'Ma olen kirgastanud ja kirgastan veel.'

²⁹Ntodea to mpo'epe lolita ngkai langi' toe, mpo'uli': "Toe lou moni kuna!" Aga hantongo' mpo'uli': "Bela-hawo kuna. Ria-hana mala'eka mpololitai-i."

²⁹Rahvahulk, kes seisis ja kuulis, arvas, et kõu müristas; aga teised ütlesid: 'Ingel rääkis temaga.'

³⁰Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Lolita to ni'epe toe we'i, rapohowa' uma bona mpotulungi Aku'. Rapohowa' bona mpotulungi koi' -hana.

³⁰Jeesus kostis: 'See hääl ei sündinud minu, vaid teie pärast.

³¹Rata-mi tempo-na Alata'ala kana mpohurai hawe'ea kasalaa' manusia' hi dunia'. Pai' rata wo'o tempo-na Magau' Anudaa' to mpokuasai dunia' toi kana rapopalai.

³¹Nüüd käib kohus selle maailma üle, nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst.

³²Aga Aku', ane rapokalangko-apa mpai' hi wongko dunia', kukeni hawe'ea tauna tumai hi Aku'."

³²Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.'

³³Lolita-na Yesus toe, mpowalatu beiwa mpai' karapatehi-na.

³³Aga seda ta ütles, et viidata, millist surma tal tuleb surra.

³⁴Ra'uli' ntodea: "Hi rala Atura Pue' kibasa: Magau' Topetolo' tuwu' duu' kahae-hae-na. Napa-kona pai' nu'uli' Ana' Manusia' kana rapokalangko hi wongko dunia'? Ana' Manusia' to'uma wo'o-pi to nu'uli' tetu-e?"

³⁴Rahvahulk vastas siis talle: 'Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igavesti. Kuidas sina siis ütled, et Inimese Poega peab ülendatama? Kes see Inimese Poeg on?'

³⁵Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Hampai' -damo, pai' baja to mpobajahi-koi tempo toi-e, uma-pi ria dohe-ni. Kaliliu-mokoi mako' bula-na mobaja-pidi, bona neo' -koi narata bengi. Tauna to mako' hi rala kabengia-na, uma ra'incai hiapa kahiloua-ra.

³⁵Jeesus ütles neile: 'Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb.

³⁶Mepangala' -mokoi hi Aku' bula-ku ria-pidi dohe-ni mpobajahi-koi, bona mobaja nono-ni." Ka'oti-na Yesus mpo'uli' hawe'ea toe, malai-imi ngkai ree, pai' uma-ipi mpopehuwu woto-na hi ntodea.

³⁶Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.' Seda rääkis Jeesus ning lahkus ja peitis enda nende eest.

³⁷Nau' wori' tanda mekoncehi to nababehi Yesus hi mata to Yahudi, uma oa' -ra mepangala' hi Hi'a.

³⁷Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse,

³⁸Jadi', madupa' -mi lolita nabi Yesaya owi to mpo'uli': Pue', uma hema to mpangala' kareba to kikeni. Nau' nupopohiloi-ra kabaraka' -nu, uma oa' rapangalai'."

³⁸et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: 'Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?'

³⁹Jadi', uma-ra bisa mepangala', apa' ria wo'o Lolita Alata'ala to na'uki' nabi Yesaya owi, to mpo'uli':

³⁹Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud:

⁴⁰"Na'uli' Pue' Ala: 'Tungkai' kupakawero-ra, bona uma-ra pehilo. Kupakako'o nono-ra, bona nono-ra uma monoto. Ka'omea-na mpai' uma-ra nculii' hi Aku', toe pai' uma-ra kuwai' kalompea'.'"

⁴⁰'Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.'

⁴¹Lolita toe na'uki' nabi Yesaya owi, apa' nahilo ami' -mi kabaraka' -na Yesus, pai' nalowa-i.

⁴¹Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast.

⁴²Aga nau' wae, wori' moto pangkeni to Yahudi to mepangala' hi Yesus. Aga mepangala' bongo-ra-wadi, apa' me'eka' -ra nee-neo' mpai' to Parisi mpopalai-ra ngkai tomi posampayaa.

⁴²Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,

⁴³Apa' konoa-ra doko' ra'une' hingka doo-ra, uma rasaile' pe'une' to ngkai Alata'ala.

⁴³sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.

⁴⁴Yesus mpesukui mekio', na'uli': "Tauna to mepangala' hi Aku', uma muntu' Aku' to rapangala'. Mepangala' wo'o-ramo hi Pue' Ala to mposuro-a.

⁴⁴Aga Jeesus hüüdis valjusti: 'Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud,

⁴⁵Tauna to mpohilo-a, mpohilo Pue' Ala wo'o-ra to mposuro-a.

⁴⁵ja kes mind näeb, see näeb teda, kes minu on saatnud.

⁴⁶Tumai-a hi dunia' toi jadi' baja, bona hawe'ea tauna to mepangala' hi Aku' uma-pi mo'oha' hi rala kabengia-na.

⁴⁶Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.

⁴⁷"Tauna to mpo'epe lolita-ku pai' uma ratuku', bela Aku' to mpohuku' -ra. Apa' bela patuju-ku tumai hi dunia' toi bona mpohuku' manusia'. Tumai-ale, bona mpobahaka-ra ngkai huku' -ra.

⁴⁷Ja kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma.

⁴⁸Tauna to mposapuaka-a pai' uma mpotarima lolita-ku, ria-mi mpai' to mpohuku' -ra. Lolita-ku to kupohowa', toe-mi mpai' to mpohuku' -ra hi Eo Kiama.

⁴⁸Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval,

⁴⁹Apa' mololita-a uma ngkai konoa-ku moto. Ku'uli' pai' kulolita napa to napahawa' -ka Tuama-ku, apa' Hi'a-mi to mposuro-a tumai.

⁴⁹sest mina ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima.

⁵⁰Pai' ku'inca: hawa' -na toe mpowai' katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na. Jadi', napa to ku'uli' toi-e, bate lolita to na'uli' ami' -maka Tuama-ku."

⁵⁰Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida mina räägin, seda ma räägin nõnda, nagu Isa mulle on öelnud.'