¹"Hawe'ea tohe'i ku'uli' -kokoi, bona neo' mere' nono-ni duu' -na nibahakai mepangala' hi Aku'.

¹Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks.

²Rapopalai-koi mpai' ngkai tomi posampayaa. Uma muntu' toe, rata mpai' tempo-na ria tauna to doko' mpopatehi-koi, apa' ra'uli' -rana, toe-mi konoa Alata'ala.

²Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat.

³Hawe'ea toe rababehi hi koi', apa' uma ra'incai Tuama-ku, pai' Aku' wo'o, uma-a ra'incai.

³Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind.

⁴Ku'uli' -kokoi tohe'i, bona ane madupa' -pi mpai', nikiwoi-mi ka'oti-nami ku'uli' -kokoi.

⁴Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis tuleks teile meelde, et mina olen seda teile öelnud. Seda ma ei ole öelnud teile kohe alguses, sest ma olin koos teiega.

⁵Aga wae-e lau, neo' hilou-ama hi Tuama-ku to mposuro-a, pai' uma-koi haduaa to mpekune' -a ba hiapa kahiloua-ku.

⁵Aga nüüd ma lähen tema juurde, kes minu on saatnud, ja keegi teist ei küsi minult: 'Kuhu sa lähed?'

⁶Wule' susa' nono-ni-wadi mpo'epe lolita-ku we'i to mpo'uli' neo' hilou-ama.

⁶Kuid et ma seda teile olen rääkinud, siis on kurbus täitnud teie südame.

⁷Aga kakoo-kono-na, rasi' -nidi ane hilou-ae! Apa' ane uma-a hilou, uma-i mpai' tumai Topetulungi. Aga ane hilou-apa mpai', kuhubui moto-i tumai hi koi'.

⁷Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde.

⁸"Ane tumai-i mpai' Inoha' Tomoroli', Hi'a-damo to mpakanoto hi manusia' kamojeko' -ra. Napakanoto wo'o kamonoa' -ku pai' pehuku' Alata'ala.

⁸Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta:

⁹Napakanoto kamojeko' -ra apa' uma-ra mepangala' hi Aku'.

⁹patu kohta, et nad ei usu minusse;

¹⁰Napakanoto wo'o kamonoa' -ku, apa' hilou-ama mpai' hi Tuama-ku, pai' uma-apa nihiloi.

¹⁰õiguse kohta, et ma lähen Isa juurde ja teie ei näe mind enam;

¹¹Napakanoto wo'o kanahuku' -ra mpai' Alata'ala tauna to mojeko', apa' nahuku' -imi Magau' Anudaa' to mpokuasai dunia' tohe'i.

¹¹kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud.

¹²"Wori' -pidi to doko' ku'uli' -kokoi, aga ko'ia nikulei' mpotarima omea tempo toi.

¹²Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda.

¹³Ane tumai-i mpai' Inoha' Tomoroli', Hi'a-damo to mpotete' -koi pai' mpopo'incai-koi hawe'ea tudui' to makono. Uma-i mololita ntuku' konoa-na moto. Napa to na'epe ngkai Tuama-ku, toe-mi to nalolita. Pai' naparata-kokoi napa to jadi' hi eo mpeno.

¹³Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju.

¹⁴Hi'a mpai' to mpomobohe-a, apa' lolita to natarima ngkai Aku', toe-mi to naparata-kokoi.

¹⁴Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile.

¹⁵Hawe'ea to ria hi Tuama-ku, bagia-ku omea-mi. Toe pai' ku'uli': napa to natarima Inoha' Tomoroli' ngkai Aku', toe-mi to naparata-kokoi."

¹⁵Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile.

¹⁶Na'uli' wo'o-mi Yesus: "Hampai' -damo pai' uma-apa nihiloi. Hampai' wo'o-damo, nihilo wo'o-ama."

¹⁶Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.'

¹⁷Ingu' -ramo ana'guru-na, pai' ria-ra to momepekune', ra'uli': "Napa-die pai' na'uli' -taka: 'Hampai' -damo pai' uma-apa nihiloi. Hampai' wo'o-damo, nihilo wo'o-ama'? Napa wo'o pai' na'uli': 'Hilou-a hi Tuama-ku'?"

¹⁷Siis mõned ta jüngrid ütlesid üksteisele: 'Mis see on, mida ta meile ütleb: 'Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle!' ning 'Ma lähen Isa juurde!'?'

¹⁸Momepekune' ncuu-ra, ra'uli': "Napa pai' na'uli' oa' 'Hampai' -damo'? Uma ta'incai batua-na."

¹⁸Nad ütlesid siis: 'Mis see on, mida ta ütleb: 'Veel pisut aega'? Me ei tea, mida ta räägib.'

¹⁹Na'inca Yesus kadoko' -ra mpekune' -i. Toe pai' na'uli' -raka: "Ntora momepekune' -koi ba napa batua-na lolita-ku we'i to mpo'uli': 'Hampai' -damo pai' uma-apa nihiloi. Hampai' wo'o-damo, nihilo wo'o-ama.'

¹⁹Jeesus märkas, et nad tahtsid temalt midagi küsida, ja ütles neile: 'Te arutate omavahel seda, et ma ütlesin: 'Veel pisut aega, ja te ei näe mind, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.'

²⁰Makono mpu'u lolita-ku toi: geo' pai' motantangi' -koi mpai', tapi' tauna to uma mepangala' hi Aku', goe' moto-ra. Susa' mpai' nono-ni, tapi' kasusaa' -ni mobali' jadi' kagoea'.

²⁰Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks.

²¹Kagoea' -ni toe, hewa kagoea' to narata hadua tobine to neo' mo'ana'. Lomo' -na ntodohaka-i, apa' gati tempo-nami mo'ana'. Tapi' ane putu-damo ana' -na, uma-pi napenonoi pontodohakaa-na, goe' -imi apa' putu-mi ana'lei hi rala dunia'.

²¹Kui naine toob last ilmale, siis ta on murelik, sest tema tund on kätte jõudnud. Aga kui ta lapse on sünnitanud, ei tuleta ta enam oma vaeva meelde rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.

²²Wae wo'o mpai' koi'. Tempo toi susa' nono-ni. Tapi' kupohirua' moto-kokoi mpai'. Nto'u toe, goe' nculii' -mokoi, pai' uma hema to mpo'alai' -koi kagoea' -ni tetu.

²²Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.

²³"Nto'u toe mpai', uma-pi mingki' nipekune' -a ba napa-napa. Makono mpu'u lolita-ku toi: napa-napa to niperapi' hi Tuama-ku hante hanga' -ku, bate nawai' -koi.

²³Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel.

²⁴Duu' hewa toe lau, ko'ia-koi ria merapi' napa-napa hante hanga' -ku. Wule' perapi' -mi-hana, nirata moto mpai', bona gana mpu'u kagoea' -ni."

²⁴Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!

²⁵"Hawe'ea tohe'i ku'uli' -kokoi hante walatu. Tapi' rata mpai' tempo-na, uma-apa mowalatu. Kupololitai-koi hante kalonto' -na mpotompo'wiwi Tuama-ku.

²⁵Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult.

²⁶Nto'u toe mpai', merapi' -koi hi Tuama-ku hante hanga' -ku. Uma mingki' Aku' to mperapi' -kokoi hi Tuama-ku,

²⁶Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina palun Isa teie eest,

²⁷apa' napoka'ahi' -koi. Napoka'ahi' -koi, apa' nipoka'ahi' -a, pai' nipangala' ka'Aku' -na to ngkai Alata'ala.

²⁷sest Isa ise armastab teid, kuna teie olete armastanud mind ja uskunud, et mina olen tulnud Jumala juurest.

²⁸Ngkai Tuama-ku mpu'u-ada, pai' tumai-ama hi dunia' toi. Wae-e lau, kupalahii-mi dunia' toi, nculii' -ama hilou hi Tuama-ku."

²⁸Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan maailma ja lähen Isa juurde.'

²⁹Ra'uli' ana'guru-na: "Tempo toi, lonto' -mi lolita-nu Pue', uma-poko mowalatu.

²⁹Ta jüngrid ütlesid: 'Vaata, nüüd sa räägid täie selgusega ega räägi võrdumitega.

³⁰Monoto mpu'u-mi hi kai': Pue' to mpo'inca omea. Uma-pi mingki' ria to mpekune' ba napa-napa hi Iko. Toe pai' kipangala' ka'Iko-na to ngkai Alata'ala."

³⁰Nüüd me teame, et sina tead kõike ega vaja, et keegi sinu käest küsiks. Seetõttu me usume, et sina oled pärit Jumala juurest.'

³¹Na'uli' Yesus: "Ha mepangala' mpu'u-mokoi wae lau?

³¹Jeesus vastas neile: 'Kas te nüüd usute?

³²Kiwoi! Rata mpai' tempo-na-- pai' toi-mi tempo-na-- koi' mpai' pagaa' -gaa' hore-hore nculii' hi tomi-ni, pai' Aku' nipalahii hadudua-ku. Aga uma hadudua-ku mpu'u, apa' Tuama-ku mpodohei-a.

³²Ennäe, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ning te jätate mu üksi. Ja ometi ma ei ole üksi, sest Isa on minuga.

³³Hawe'ea toi ku'uli' -kokoi, bona mporata-koi kalompea' tuwu' ngkai posidaia' -ni hante Aku'. Bula-ni hi rala dunia' toi-pidi, bate rabalinai' -koi. Aga pakaroho nono-ni, apa' kudagi-mi dunia' toi."

³³Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.'