Uma: New Testament

Estonian

John

17

1Ka'oti-na Yesus mpo'uli' hawe'ea toe, mengoa' -imi hi langi' pai' -i mosampaya, na'uli': "Tuama-ku, rata-mi tempo-na! Pomobohe-ama Aku' Ana' -nu, bona Aku' wo'o mpomobohe-ko Mama.
1Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: 'Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg kirgastaks sind,
2Nuwai' -ama kuasa hi hawe'ea manusia', bona tauna to nuwai' -maka, kuwai' -ra katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.
2nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud.
3Ane ra'inca-ko Mama, ka'Iko-na Alata'ala to makono to uma ria karodua-na, pai' ane ra'inca Yesus Kristus suro-nu, toe-mi ohea-ra mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.
3Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.
4Hi rala dunia' toi kupopehuwu-mi kabohe tuwu' -nu Mama, kuposipolea-mi bago to nuwai' -ka.
4Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha,
5Toe pai' kuperapi' bona nupopehuwu kabohe tuwu' -ku dohe-nu Mama, hewa kabohe tuwu' -ta hangkaa-ngkania kako'ia-na dunia' tohe'i rapajadi'.
5ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures!
6"Ane doo-ku tohe'ira lau, to nuwai' -maka ngkai rala dunia' toi-e, kupopo'incai-ramo kahema-nu Mama. Bagia-nu ami' -ramo, nutonu-ra hi Aku', pai' ratuku' -mi lolita-nu.
6Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna.
7Wae lau, ra'inca-mi: hawe'ea to nuwai' -ka, bate ngkai Iko Mama.
7Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest,
8Kuparata-miraka hawe'ea lolita to nuparata-ka. Ratarima-mi, pai' ra'inca-mi Aku' toi ngkai Mama mpu'u-a, pai' rapangala' -mi ka'Iko-na to mposuro-a.
8sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud.
9"Kuposampayai-ra doo-ku tohe'i-ra lau. Uma kuposampayai hawe'ea tauna hi dunia'. To kuposampayai toi-e, muntu' tauna to nuwai' -maka Mama, apa' lawi' hira' -mi bagia-nu.
9Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.
10Hawe'ea tauna to kupobagia, bagia-nu Mama. Pai' hawe'ea tauna to nupobagia, bagia-ku. Hira' -mi to mpopehuwu kabohe tuwu' -ku.
10Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes.
11"Neo' tilou-ama Mama, uma-apa mahae hi dunia' toi. Aga ane ana'guru-ku toira lau, hi dunia' toi-ra-pidi. O Tuama-ku to moroli', pewili' -ramo hante kabaraka' hanga' -nu-- hante hanga' to nuwai' -ka. Pewili' -ramo bona hanono lau-ra, hewa Mama pai' Aku' hanono lau-ta.
11Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie!
12Bula-ku dohe-ra-pidi, Aku' to mpewili' -ra hante kabaraka' hanga' -nu-- hante hanga' to nuwai' -ka. Kujaga-ra pai' uma-ra ria to mporata silaka, ntani' -na ngkai to hadua. Hi'a kana silaka, bona madupa' lolita to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'.
12Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide.
13"Wae-e lau, tilou-ama Mama. Hawe'ea tohe'i ku'uli' bula-ku dohe-ra-pidi hi dunia' toi, bona gana mpu'u kagoea' -ra hante kagoea' to ngkai Aku'.
13Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.
14Kuparata-miraka lolita-nu, alaa-na tauna to uma mepangala' mpokahuku' -ra, apa' bela-ra doo-ra, hewa Aku' wo'o bela-a doo-ra to uma mepangala'.
14Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
15Uma kuperapi' bona nu'ala' -ra ngkai dunia' tohe'i. Pomperapia' -ku, bona nupetalawai' -ra ngkai anudaa'.
15Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.
16Hewa Aku' bela-a doo-ra to uma mepangala', wae wo'o ana'guru-ku bela doo-ra.
16Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
17Pakaroli' -ramo, pajadi' -ra bagia-nu hante tudui' to makono. Lolita-nu Mama, tetu-mi to makono.
17Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!
18Hewa Mama mposuro-a tumai hi dunia', wae wo'o Aku' mposuro-ra hilou hi tau ntani' -na hi dunia'.
18Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.
19Mama, kutonu katuwu' -ku hi Iko jadi' bagia-nu, bona ana'guru-ku toira mporata kalompea', pai' bona hira' jadi' bagia-nu hi kampotuku' -ra tudui' to makono.
19Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões.
20"Uma muntu' ana'guru-ku tohe'i-wadi to kuposampayai. Kuposampayai wo'o tauna to mepangala' mpai' hi Aku' ngkai posabi' -ra.
20Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma,
21Pomperapia' -ku, bona hawe'ea-ra hanono lau. Hewa Mama hintuwu' hante Aku', pai' Aku' hante Mama, kuperapi' bona hira' wo'o hintuwu' hante Kita'. Bona hawe'ea tauna mpangala' ka'Iko-na to mposuro-a.
21et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.
22"Kuwai' -ramo kabaraka' to nuwai' -ka Mama, bona jadi' hanono lau-ramo, hewa Kita' wo'o hanono lau.
22Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:
23Aku' hintuwu' hante hira', pai' Mama hintuwu' hante Aku', bona hira' mpai' jadi' hanono lau hante karoli' -roli' -na. Ane hewa toe-damo, hawe'ea tauna mpo'inca kanusuro-ku, pai' kanupoka'ahi' -ra hewa kanupoka'ahi' -ku.
23mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.
24"Mama, konoa-ku bona hira' to nuwai' -ka toi mo'oha' dohe-ku hi po'ohaa' -ku mpai', bona rahilo kabaraka' -ku. Kabaraka' -ku toi nuwai' -maka, apa' nupoka'ahi' -a ngkai kako'ia-na dunia' rapajadi'.
24Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.
25O Tuama-ku to monoa', tauna hi dunia' toi uma mpo'incai-ko. Aga Aku', ku'inca-ko. Pai' doo-ku tohe'ira lau mpo'inca ka'Iko-na to mposuro-a.
25Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud.
26Kupopo'incai-ramo kahema-nu, pai' bate kupohewa toe oa' mpai', bona hira' mporasai ahi' -nu hi rala nono-ra, hewa Aku' mporasai ahi' -nu, pai' bona Aku' mo'oha' hi rala nono-ra."
26Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.'