¹Kahudu-na Yesus mosampaya, me'ongko' -imi hante ana'guru-na hilou hi mali ngata. Mpodongka' -ra ue Kidron, pai' -ra hilou hi pampa to hi dipo-na.

¹Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.

²Yudas, to mpobalu' Yesus toei, mpo'inca kahiapa-na pampa toe, apa' Yesus pai' ana'guru-na jau-ra morumpu hi ria.

²Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega.

³Jadi', imam pangkeni pai' to Parisi mpohubui hampodooa tantara to Roma pai' topojaga Tomi Alata'ala mpo'ema' Yudas hilou hi pampa toe. Mpokeni-ra rewa mpanga'e, lampu pai' hulu'.

³Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega.

⁴Yesus mpo'inca omea napa to kana jadi' hi woto-na. Toe pai' hilou-imi mpotomu tauna toera, pai' napekune': "Hema to nipali'?"

⁴Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: 'Keda te otsite?'

⁵Ra'uli': "Yesus to Nazaret." Na'uli' Yesus: "Aku' -mile toi-e." Yudas to mpobalu' -i mokore hi ree dohe tantara pai' topojaga toera.

⁵Nad vastasid talle: 'Jeesust Naatsaretlast.' Ta ütles neile: 'Mina olengi see.' Ka tema äraandja Juudas seisis koos nendega.

⁶Nto'u kana'uli' -na-raka Yesus: "Aku' -mile toi-e," ngkala'ura-ramo pai' modungka-ra hi tana'.

⁶Kui ta nüüd neile ütles: 'Mina olengi see', taganesid nad ja kukkusid maha.

⁷Napekune' wo'o-mi Yesus: "Hema to nipali' -e?" Ra'uli': "Yesus to Nazaret."

⁷Siis küsis Jeesus neilt veel kord: 'Keda te otsite?' Nemad ütlesid: 'Jeesust Naatsaretlast.'

⁸Na'uli' Yesus: "Ku'uu-uli' -mi we'i ka'Aku' -nami toi-e. Jadi', ane Aku' mpu'u to nipali', pelele' -ramo doo-ku tohe'i hilou."

⁸Jeesus vastas: 'Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna',

⁹(Hante lolita-na Yesus toe, madupa' -mi napa to na'uli' hi rala posampaya-na we'i: "Ngkai hawe'ea tauna to nuwai' -ka, uma ria haduaa to mporata silaka.")

⁹et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: 'Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.'

¹⁰Ngkai ree, Simon Petrus mpowute' piho' -na, natime-ki hadua batua Imam Bohe, bela mpoholu tilinga ka'ana-na. Hanga' -na batua toei, Malkus.

¹⁰Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.

¹¹Na'uli' Yesus hi Petrus: "Unco' nculii' piho' -nu! Ha nu'uli' -kona kupetiboi' kaparia to naponoa' ami' -maka Tuama-kue?"

¹¹Jeesus ütles siis Peetrusele: 'Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?'

¹²Ngkai ree, tantara to Roma hante tadulako-ra, pai' topojaga to Yahudi mpohoko' Yesus, rahoo',

¹²Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni

¹³pai' -i rakeni hilou hi tomi Imam Bohe. Lomo' -na rakeni-i hilou hi Hanas, piniana-na Kayafas. Kayafas toei Imam Bohe hi mpae toe.

¹³ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.

¹⁴Kayafas toe-mi to mpo'uli' -raka topoparenta to Yahudi wengi: "Agina-pi tau hadua mate mposampei ntodea."

¹⁴Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest.

¹⁵Simon Petrus pai' hadua ana'guru ntani' -na mpotuku' Yesus. Ana'guru to hadua toei, pome'inca-na Imam Bohe. Jadi', mesua' -imi dohe Yesus hi berewe tomi Imam Bohe.

¹⁵Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue.

¹⁶Petrus mepopea hi mali-na, hi wobo' wala. Ngkai ree we'i, ana'guru to hadua toei, lou nculii' hi mali-na mpololitai tobine to mpojaga wobo', bona Petrus rapiliu mesua' dohe-na, pai' napo'ema' -i Petrus mesua' hi rala-na.

¹⁶Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse.

¹⁷Tobine topojaga wobo' toei mpo'uli' -ki Petrus: "Ha bela iko wo'o ana'guru-na tauna toei-e lou?" Na'uli' Petrus: "Bela!"

¹⁷Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: 'Eks sinagi ole üks selle inimese jüngreid?' Tema ütles: 'Ei ole.'

¹⁸Nto'u toe, tempo lengi'. Jadi', ba hangkuja dua batua pai' topojaga mpobaa apu hi berewe hante wuri to morea', pai' -ra mokore ntololikia-na moneru. Petrus wo'o mokore pai' moneru dohe-ra.

¹⁸Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.

¹⁹Hi rala tomi, Imam Bohe mpopekune' Yesus na'uli' -ki: "Hema omea-ra ana'guru-nue? Napa to nutudui' -raka?"

¹⁹Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta.

²⁰Na'uli' Yesus: "Kabiasaa-ku, mololita hante kalonto' -lonto' -na hi hawe'ea tauna. Metudui' -a hi tomi posampayaa pai' hi Tomi Alata'ala, hi kabiasaa-ta kita' to Yahudi morumpu. Uma ria to kuwunii' -na.

²⁰Jeesus vastas talle: 'Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi.

²¹Jadi', napa pai' nupekune' -ae? Pekune' moto-ra-kowo to mpo'epe-a metudui'. Ra'inca moto mpai' napa to ku'uli'."

²¹Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.'

²²Kana'uli' -na Yesus toe, hadua topojaga to mokore hi ncori-na mpohopo' -i, na'uli': "Daho' mpu'u-ko-kona mololita hewa tetu hi Imam Bohe-e!"

²²Aga kui ta seda ütles, andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: 'Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?'

²³Na'uli' Yesus: "Ane uma makono to ku'uli', uli' lau-mi hi rehe'i napa sala' -ku. Tapi' ane makono lolita-ku, napa pai' nuhopo' -a?"

²³Jeesus vastas talle: 'Kui ma rääkisin pahasti, siis tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?'

²⁴Ngkai ree, Hanas mpohubui topojaga mpokeni Yesus hilou hi Imam Bohe Kayafas. Nto'u toe, pale-na Yesus tehoo' oa' -pidi.

²⁴Siis Hannas läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde.

²⁵Simon Petrus, ria-i-pidi mokore pai' moneru ngkokore dohe topojaga. Ria tauna to mpo'uli' -ki: "Ha bela iko wo'o hadua ana'guru-nae?" Nasapu Petrus, na'uli': "Bela-kuwo aku'!"

²⁵Aga Siimon Peetrus seisis seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: 'Eks sinagi ole üks tema jüngreid?' Tema aga salgas ja ütles: 'Ei ole.'

²⁶Ria wo'o hi ree hadua batua Imam Bohe. Batua toei, ompi' tauna to naholu Petrus tilinga-na. Na'uli' batua toei mpo'uli' -ki Petrus: "Ha bela iko to kuhilo-e ngone hi pampa toe ria dohe Yesus-e?"

²⁶Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: 'Eks mina näinud sind temaga koos aias?'

²⁷Nasapu wo'o-mi Petrus, na'uli': "Bela!" Nto'u toe, turua' -mi manu'.

²⁷Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk.

²⁸Mepupulo ngkii, Yesus rakeni ngkai tomi Kayafas hilou hi tomi gubernur. Topoparenta to Yahudi moto, uma-ra mesua' hi rala tomi gubernur, apa' gubernur toe, bela-i to Yahudi, pai' ane mesua' -ra hi rala tomi to bela tomi to Yahudi, jadi' babo' -ra ntuku' atura agama-ra, pai' uma-ra ma'ala ngkoni' pongkoni' Paskah.

²⁸Nad viisid nüüd Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei läinud kohtukotta sisse, et nad ei rüvetaks end, vaid võiksid süüa paasat.

²⁹Jadi', Gubernur Pilatus hilou hi mali-na mpohirua' -raka pai' napekune' -ra: "Napa to nipangadu' -ki tauna toii-e?"

²⁹Pilaatus tuli siis ise nende juurde välja ja lausus: 'Mis kaebus teil on selle inimese peale?'

³⁰Ra'uli': "Ane ke bela-i tauna to dada'a, ke uma-i kibua' hi Tuama Gubernur."

³⁰Nad kostsid talle: 'Kui see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu kätte loovutanud!'

³¹Na'uli' Pilatus: "Keni hilou nculii', nipohurai-miki sala' -na ntuku' ada agama-ni moto-koiwo!" Ra'uli' to Yahudi toera: "Kai' -le, uma-kai rapiliu mpohuku' mate tauna."

³¹Pilaatus ütles nüüd neile: 'Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!' Juudid ütlesid talle: 'Meil ei ole meelevalda kedagi tappa',

³²(Toi majadi' bona madupa' napa to na'uli' Yesus mpolowa beiwa mpai' kamate-na.)

³²et läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta vihjas, missugust surma tal tuleb surra.

³³Ngkai ree, Pilatus mesua' nculii' hi rala tomi, napehubui bona Yesus rakeni hi nyanyoa-na, pai' napekune' -i: "Ha Iko mpu'u-mi Magau' to Yahudi-e?"

³³Pilaatus läks nüüd taas kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles talle: 'Kas sina oled juutide kuningas?'

³⁴Na'uli' Yesus: "Pompekunea' tetu ngkai Gubernur moto, ba pololita tau ntani' -nadi?"

³⁴Jeesus vastas: 'Kas sa ütled seda omast peast või on teised sulle seda minu kohta öelnud?'

³⁵Na'uli' Pilatus: "Kawe' to Yahudi-a! Hingka to Yahudi-nu moto-kowo hante imam pangkeni to mpokeni-ko hi aku' -e. Napa-di sala' to nubabehi-e?"

³⁵Pilaatus vastas: 'Egas mina juut ole! Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?'

³⁶Na'uli' Yesus: "Kamagaua' -ku bela ngkai dunia' toi. Ane rapa' -na magau' hi dunia' toi mpu'u-a, tauna to mpotuku' -a bate me'ewa bona neo' -a rahoko' pai' rapewai' hi topoparenta to Yahudi. Tapi' Kamagaua' -ku bela ngkai dunia' toi."

³⁶Jeesus vastas: 'Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.'

³⁷Na'uli' wo'o-mi Pilatus: "Ane wae-di, magau' mpu'u-ko?" Na'uli' Yesus: "Iko moto to mpo'uli' Aku' toi magau'. Pai' -a putu hi dunia' toi, bona mpo'uli' napa to makono. Tauna to mpokono napa to makono, bate mpangala' lolita-ku."

³⁷Pilaatus ütles nüüd talle: 'Sina oled siis ikkagi kuningas?' Jeesus vastas: 'Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.'

³⁸Hampetompoi' Pilatus: "Ah! Napa-i to nu'uli' makono tetu-e?"

³⁸Pilaatus küsis temalt: 'Mis on tõde?' Ja seda öelnud, läks Pilaatus taas juutide juurde välja ja ütles neile: 'Mina ei leia temal mingit süüd.

³⁹Aga, ane ntuku' -ki ada-ni lalau, butu mpae-na hi Eo Paskah, kubahaka-kokoi hadua to ratarungku', ba hema konoa-ni. Jadi', beiwa: dota-koi ane kubahaka-kokoi Magau' to Yahudi toii-e?"

³⁹Teil on ju kombeks, et ma paasapühal teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite nüüd, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?'

⁴⁰Mejeu' -ra ra'uli': "Neo', neo' Hi'a! Agina Barabas!" (Barabas toe, hadua toperampaki.)

⁴⁰Nemad hüüdsid siis taas: 'Ei, mitte teda, vaid Barabas!' Aga Barabas oli röövel.