¹Ria hadua tauna to rahanga' Nikodemus. Nikodemus toei, to Parisi pai' pangkeni agama Yahudi.

¹Aga variseride hulgas oli inimene nimega Nikodeemos, üks juutide ülemaid.

²Rala-na hamengi, rata-i mpohirua' -ki Yesus, na'uli' -ki: "Guru, to ki'inca, Iko hadua guru to nasuro Alata'ala, apa' uma ria tauna to bisa mpobabehi tanda mekoncehi hewa to nubabehi, ane uma-i nadohei Alata'ala."

²Ta tuli ühel ööl Jeesuse juurde ja ütles talle: 'Rabi, me teame, et sa oled Jumala juurest tulnud Õpetaja, sest keegi ei suudaks teha neid tunnustähti, mida sina teed, kui temaga ei oleks Jumal.'

³Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Makono mpu'u lolita-ku toi: Ane tauna uma putu nculii', uma-i mpai' jadi' ntodea Alata'ala hi rala Kamagaua' -na."

³Jeesus vastas talle: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.'

⁴Na'uli' Nikodemus: "Ha beiwa-hawo tauna to motu'a-mi putu nculii' -e? Ha bisa-i mempuna' hi rala puanaka tina-na, pai' -i putu karongkani-nae?"

⁴Nikodeemos ütles talle: 'Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?'

⁵Na'uli' Yesus: "Makono mpu'u lolita-ku toi: Ane tauna uma putu hante ue pai' hante baraka' Inoha' Alata'ala, uma-i jadi' ntodea Alata'ala hi rala Kamagaua' -na.

⁵Jeesus vastas: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.

⁶Manusia' tuwu' hi rala dunia' toi, apa' putu ngkai totu'a-na. Tapi' katuwua' kao' -na to bo'u narata ngkai Inoha' Tomoroli'.

⁶Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim.

⁷Jadi', neo' nupokakonce lolita-ku tohe'i to mpo'uli': koi' omea kana putu nculii'.

⁷Ära imesta, et ma sulle ütlen: Te peate sündima ülalt!

⁸Rapa' -na ngolu', mewui hiapa kalaua-na. Wule' sere-na ta'epe, uma ta'incai kangkaiapa-na ba hilou hiapa-i. Wae wo'o hante tauna to putu ngkai baraka' Inoha' Alata'ala."

⁸Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust.'

⁹Na'uli' Nikodemus: "Beiwa wo'o-hawo kawali-na tetu-e?"

⁹Nikodeemos kostis: 'Kuidas see on võimalik?'

¹⁰Na'uli' Yesus: "Iko-le hadua guru to Israel to rabila', hiaa' uma-di-kona nu'incai batua-na lolita-ku toi-e!

¹⁰Jeesus vastas talle: 'Sina oled Iisraeli õpetaja, ja ei tea seda?

¹¹Makono mpu'u lolita-ku toi: Kai' mpo'uli' napa to ki'inca, kilolita napa to kihilo. Hiaa' uma-di nipangalai' lolita-kai.

¹¹Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, meie räägime, mida teame, ja tunnistame, mida oleme näinud, ja ometi ei võta teie meie tunnistust vastu.

¹²Ane kututura-kokoi napa to jadi' hi dunia', uma nipangala'. Peliu-liu-nami mpai' ane kututura-kokoi napa to jadi' hi suruga.

¹²Te ei usu mind juba siis, kui ma räägin maistest asjadest, kuidas te usuksite siis, kui ma teile räägiksin taevaseid asju?'

¹³Uma ria haduaa tauna hi dunia' to manake' hilou hi suruga. Muntu' Aku' -wadi to mpo'inca napa to jadi' hi suruga, apa' Aku' Ana' Manusia' to mo'oha' hi suruga ngkai owi pai' to mana'u tumai ngkai suruga.

¹³Ja ometi ei ole keegi läinud üles taevasse peale Inimese Poja, kes on tulnud taevast alla.

¹⁴"Owi hi papada to wao', nabi Musa mpobabehi lence ule ngkai ngkala, pai' natu'u hi doe hampole kaju pai' natunya' napopokore. Hema-hema to natilo' ule, ane rangoa' lence ule ngkala toe, tuwu' moto-ra. Jadi', hewa ule ngkala toe rapokalangko owi, wae wo'o mpai' Aku' Ana' Manusia' kana rapokalangko,

¹⁴Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg,

¹⁵bona hema-hema to mepangala' hi Aku' mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na."

¹⁵et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.

¹⁶Hewa toi-mi Alata'ala mpoka'ahi' hawe'ea tauna hi dunia', alaa-na napewai' Ana' -na to Hadudua, bona hema-hema to mepangala' hi Ana' -na toe, uma-ra mporata huku', tapi' mporata-ra katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

¹⁶Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.

¹⁷Bela patuju-na Alata'ala mposuro Ana' -na tumai hi dunia' bona mpohuku' manusia'. Patuju-na mposuro Ana' -na tumai-le, bona mpohore manusia' ngkai huku' jeko' -ra.

¹⁷Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.

¹⁸Tauna to mepangala' hi Ana' Alata'ala, uma-ra rahuku'. Aga tauna to uma mepangala', monoa' -mi kanahuku' -ra Alata'ala, apa' uma-ra dota mepangala' hi Ana' Alata'ala to Hadudua toei.

¹⁸Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse.

¹⁹Rata-imi hi dunia' mpokeni baja hi hawe'ea tauna. Tapi' manusia' mpokono-pi bengi ngkai baja, apa' dada'a kehi-ra. Toe pai' Alata'ala mpohuku' -ra.

¹⁹Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad.

²⁰Hawe'ea tauna to mpobabehi kehi to dada'a, mpokahuku' baja. Uma-ra dota rata hi kabajaa-na, bona neo' mpai' kahiloa kehi-ra to dada'a.

²⁰Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks.

²¹Tauna to monoa' kehi-ra rata hi kabajaa-na, bona kahiloa po'ingku-ra pai' bona monoto-mi kampotuku' -ra konoa Alata'ala.

²¹Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.

²²Oti toe, Yesus pai' ana'guru-na hilou hi tana' Yudea. Bula-ra hi ree, meniu' -ra mponiu' tauna to doko' jadi' topetuku' -na.

²²Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaale; ta viibis seal koos nendega ja ristis.

²⁴Nto'u toe, Yohanes Topeniu' ko'ia-i ratarungku'. Meniu' -i hi ngata Ainon, uma molaa ngkai ngata Salim, apa' hi ree wori' ue. Butu eo-na tauna hilou mpopeniu' hi Yohanes.

²³Ka Johannes oli Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett, ja inimesed tulid sinna ja lasksid end ristida;

²⁵Rala-na ha'eo, ba hangkuja dua ana'guru Yohanes momehono' hante to Yahudi mpomehonoi' ada peniu' rala agama.

²⁴sest Johannest ei olnud veel vangi heidetud.

²⁶Hilou-ramo hi Yohanes ra'uli' -ki: "Guru, nukiwoi-pidi wengi tauna to dohe-ta hi dipo ue Yordan, to nutudo' -kakaie? Oe-imi ria, meniu' wo'o-i-hawo, pai' kawoo-woria' tauna lou hi Hi'a!"

²⁵Siis hakkasid Johannese jüngrid ühe juudiga puhastamiste üle vaidlema.

²⁷Na'uli' Yohanes: "Kita' manusia' uma mporata napa-napa ane uma pewai' -na Alata'ala.

²⁶Ja nad tulid Johannese juurde ja ütlesid talle: 'Rabi! See, kes oli sinuga sealpool Jordanit ja kellest sa tunnistasid, vaata, ka see ristib ja kõik lähevad tema juurde.'

²⁸Ni'epe moto-mi wengi lolita-ku. Ku'uli': aku' bela Magau' Topetolo'. Pai' -a tumai-kuwo-le, tumai meri'ulu ngkai Hi'a mporodo-ki ohea-na.

²⁷Johannes kostis: 'Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast.

²⁹"Ane rapa' -na hi susa' poncamokoa, topemua' -di-hana to jadi' poko-na, apa' hi'a-mi pue' tobine to rapemuai'. Ane bale-na topemua' -hawo-le, mokore-i mpopanene' -wadi-ki-hawo pai' mpe'epei hawa' -na. Pai' goe' -i mpo'epe libu' topemua'. Wae-mi-kuwo aku' -e, aku' hewa bale-na topemua'. Goe' -a, pai' gana kagoea' -ku, apa' kawoo-woria' tauna mpotuku' -i Yesus.

²⁸Teie ise olete mu tunnistajad, et ma ütlesin, mina ei ole Messias, vaid ainult tema eele läkitatu.

³⁰Hi'a-mi to kana tepaiwongko tuwu' -na, pai' aku' kana tepai'ara' tuwu' -ku."

²⁹Kellel on mõrsja, see on peigmees. Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks.

³¹Yesus, Hi'a-mi to tumai ngkai suruga, pai' meliu tuwu' -na ngkai hawe'ea. Tauna to ngkai dunia', bate manusia' biasa, pai' lolita-na mpololita napa-napa to jadi' hi dunia'. Aga Yesus, ngkai suruga-i-hana, pai' meliu tuwu' -na ngkai hawe'ea.

³⁰Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.'

³²Lolita-na mpololita napa to nahilo pai' to na'epe, tapi' uma ria to mpangala' lolita-na.

³¹Kes tuleb ülalt, on üle kõikide. Kes on maast, on maast ja räägib maast. Kes tuleb taevast, on üle kõikide.

³³Aga hema to mpangala' lolita-na mpo'uli': "Bate makono-hanale lolita Alata'ala-e."

³²Tema tunnistab seda, mida on näinud ja kuulnud, ja ometi ei võta keegi tema tunnistust vastu.

³⁴Apa' Hi'a-mi to nasuro Alata'ala mpohowa' lolita-na, pai' Alata'ala mpowai' -i Inoha' Tomoroli' hante uma ria huka' -na.

³³Tema tunnistuse vastuvõtmine tähendab pitseriga kinnitamist, et Jumal on tõeline.

³⁵Alata'ala to Tuama mpoka'ahi' Ana' -na, pai' nawai' -imi hawe'ea kuasa-na.

³⁴Jah, see, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu; Jumal ei anna ju Vaimu mõõdu järgi.

³⁶Tauna to mepangala' hi Ana' -na toei, mporata-ramo katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na. Tauna to uma mengkoru hi Ana' -na toei, uma-ra mporata katuwua'. Mporata roe Alata'ala lau-rada duu' kahae-hae-na.

³⁵Isa armastab Poega ja on andnud tema kätte kõik.

³⁶Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha.