¹To Parisi mpo'epe kawoo-woria' tauna to hilou mpopeniu' hi Yesus jadi' topetuku' -na, alaa-na meliu-pi kawori' -na topetuku' -na Yesus ngkai topetuku' -na Yohanes Topeniu'.

¹Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes -

²(Kakoo-kono-na, bela-hawo Yesus to meniu', ana'guru-na to meniu'.)

²kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -,

³Jadi', kana'inca-na Yesus kara'epe-nami to Parisi kareba toe, malai-imi ngkai tana' Yudea hilou nculii' hi tana' Galilea.

³jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.

⁴Rala pomako' -na tohe'e, kana mpotara tana' Samaria-i.

⁴Ta pidi aga minema läbi Samaaria.

⁶Neo' tebua' -mi eo-na, rata-imi hi ngata to Samaria to rahanga' Sikar, uma molaa ngkai tana' to napewai' Yakub owi hi Yusuf ana' -na. Hi mali ngata toe, ria hameha' buwu to rahanga' buwu Yakub. Mohura-imi Yesus hi wiwi' buwu toe, apa' lenge' -imi momako'.

⁵Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;

⁸Ana'guru-na kaliliu hilou hi ngata me'oli pongkoni'. Ko'ia mahae, rata hadua tobine to Samaria tumai ntomu'. Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Totina, wai' -a-kuwo ue ku'inu."

⁶seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg.

⁹Konce tobine toei, apa' biasa-na to Yahudi morungku mposigalo-raka to Samaria. Toe pai' na'uli': "Iko to Yahudi, aku' to Samaria-a. Napa pai' daho' -ko mperapii' -a ue?"

⁷Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: 'Anna mulle juua!'

¹⁰Na'uli' Yesus: "Ane ke nu'inca kabohe rasi' to nawai' Alata'ala, pai' ane nu'inca-a kahema-ku Aku' to mperapii' -ko ue, tantu merapi' wo'o-ko-kowo hi Aku', pai' kuwai' -ko ue to tuwu'."

⁸Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.

¹¹Na'uli' tobine toei: "Ngkaiapa-kona ue to tuwu' to nu'uli' tetu-e, bo uma-di ria potolou' -nue, hiaa' buwu toi monala-hana.

⁹Siis Samaaria naine ütles talle: 'Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?' Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.

¹²Buwu toi sosora ngkai Yakub, ntu'a-kai owi. Hi'a nginu ue ngkai rei moto-i-hawo, wae wo'o ana' -na pai' porewua-na. Ha nu'uli' -kona meliu kabohe tuwu' -nu ngkai Yakub, pai' ma'ala-ko mpewai' ue to meliu kalompe' -na ngkai ue buwu toi-e?"

¹⁰Jeesus vastas: 'Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.'

¹³Na'uli' Yesus: "Hawe'ea tauna to nginu ue ngkai buwu toi, ngkamara nculii' -ra-pidi mpai'.

¹¹Naine ütles talle: 'Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle 'elava vee'?

¹⁴Tapi' hema to mpo'inu ue to kuwai' -raka, uma-rapa ngkamara duu' kahae-hae-na. Apa' ue to kuwai' -raka toe, jadi' ue tuwu' to mo'ili ncuu hi rala nono-ra-- batua-na, mporata-ra katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na."

¹²Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?'

¹⁵Na'uli' tobine toei: "Ane wae, wai' -ama-kuna ue tetu, bona uma-apa ngkamara oa', pai' uma-apa mingki' tumai ntomu' butu eo-na hi rehe'i."

¹³Jeesus kostis: 'Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,

¹⁶Na'uli' Yesus: "Koi' ulu, kio' tomane-nu, pai' -ko nculii' tumai."

¹⁴aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.'

¹⁷Na'uli' tobine toei: "Uma-kuna motomanei-a." Na'uli' Yesus: "Makono-di,

¹⁵Naine ütles talle: 'Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!'

¹⁸apa' lima ngkani-mokole motomanei-e, pai' tomane-nu tetu-e lou, bela tomane-nu moto. Jadi', makono lia lolita-nu we'i-e."

¹⁶Jeesus ütles talle: 'Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!'

¹⁹Na'uli' tobine toei: "Ei', nabi-ko-tawo'!

¹⁷Naine vastas: 'Mul ei ole meest.' Jeesus ütles talle: 'Sul on õigus, kui sa ütled: 'Mul ei ole meest',

²⁰Kai' to Samaria, mepue' hi bulu' tohe'i moto-ka-kaiwo, hi bulu' pepuea' ntu'a-kai. Hiaa' koi' to Yahudi mpo'uli', kana hi Yerusalem-wadi pepuea' to makono."

¹⁸sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.'

²¹Na'uli' Yesus: "Pangala' -mi lolita-ku toi: Rata mpai' tempo-na, uma-pi wule' hi Yerusalem-wadi tauna mpopue' Alata'ala, uma wo'o hi bulu' toi-wadi.

¹⁹Naine ütles temale: 'Isand, ma näen, et sa oled prohvet.

²²Koi' to Samaria, uma ni'incai kahema-na to nipue'. Kai' to Yahudi, ki'inca kahema-na to kipue', apa' ria pojanci Alata'ala to mpo'uli' kalompea' manusia' mehuwu ngkai laintongo' to Yahudi.

²⁰Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.'

²³Tapi' rata mpai' tempo-na-- pai' toi-mi tempo-na-- tauna to mepue' mpu'u-mpu'u hi Alata'ala to Tuama, kana mpopue' -i hante kuasa Inoha' Tomoroli', pai' ntuku' ohea to makono. Pepue' to hewa toe-mi to napokono Alata'ala to Tuama.

²¹Jeesus ütles talle: 'Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!

²⁴Alata'ala, Hi'a-mi Inoha'. Jadi', tauna to mpopue' -i, kana mepue' hante kuasa Inoha' Tomoroli' pai' ntuku' ohea to makono."

²²Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt.

²⁵Na'uli' tobine toei: "Io', to ku'inca-na, rata mpai' Magau' Topetolo', to rahanga' Kristus. Ane rata-ipi mpai', Hi'a to mpakanoto omea hi kita'."

²³Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.

²⁶Na'uli' Yesus: "Aku' -mile toi-e, to mpololitai-ko wae-e lau."

²⁴Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.'

²⁷Bula-ra mololita, rata-ramo ana'guru-na ngkai ngata. Konce-ra mpohilo Yesus mpololitai hadua tobine. Aga uma haduaa to daho' mpopekune' tobine toei ba napa paraluu-na. Uma wo'o-ra daho' mpekune' Yesus ba napa pai' napololitai-i.

²⁵Naine ütles temale: 'Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.'

²⁸Ngkai ree, tobine toei mpalahii-mi pontomua' -na hi ree, ncaliu hilou hi ngata mpo'uli' -raka hingka ngata-na:

²⁶Jeesus ütles talle: 'Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.'

²⁹"Kita hilou mpohilo tauna to mpolohu-ka hawe'ea gau' -ku. Meka' ba lue' Hi'a mpu'u-mi Magau' Topetolo' -e!"

²⁷Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: 'Mis sa temalt tahad?' või 'Mida sa temaga räägid?'

³⁰Toe pai' hilou-ramo hi mali ngata doko' mpohirua' -ki Yesus.

²⁸Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele:

³¹Lingku' -na tobine toe hilou hi rala ngata, ana'guru-na Yesus mpo'uli' -ki: "Guru, mai-tamo ngkoni'."

²⁹'Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?'

³²Aga na'uli' Yesus: "Ria-ka-kuna koni' -ku to uma ni'incai."

³⁰Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde.

³³Momepekune' -ramo ana'guru-na ra'uli': "Hema-die to mpowai' -i pongkoni' -e?"

³¹Vahepeal palusid jüngrid teda: 'Rabi, söö!'

³⁴Toe pai' Yesus mpo'uli' -raka: "Pongkoni' -kule, mpotuku' konoa Pue' Ala to mposuro-a, pai' mposipolea pobago to nawai' -ka.

³²Aga tema ütles neile: 'Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.'

³⁵Koi' biasa mpo'uli' lolita bulawa toi: Opo' mula-damo pai' lako' mepae-ta. Aga Aku' mpo'uli' -kokoi: Naa-dile, oe lau bonea to mperenene-damo pae-na pai' to hangaa rapepae-damo.

³³Siis arutasid jüngrid omavahel: 'Kas keegi on talle süüa toonud?'

³⁶Tauna to mepae bate mporata gaji' -ra, alaa-na topepae pai' to ntuja' goe' hangkaa-ngkania. Wua' to rapepae, batua-na, tauna to mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

³⁴Jeesus ütles neile: 'Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.

³⁷Jadi', makono lolita bulawa to mpo'uli': 'Kahadua-na to ntuja', kahadua-na to mpepae.'

³⁵Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks!

³⁸Kuhubui-koi mpepae to bela tinuja' -ni. Tau ntani' -na to mpotuja', koi' to mpepae wua' pobago-ra."

³⁶Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.

³⁹Hi ngata to Samaria toe, wori' tauna to mepangala' hi Yesus, apa' ra'epe lolita tobine toe we'i to mpo'uli': "Nalohu-maka hawe'ea gau' -ku."

³⁷Jah, siin on tõsi see ütlus: 'Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab.'

⁴⁰Jadi', kahilou-rami mpohirua' -ki Yesus, pai' raperapi' bona mehani-i hi ngata-ra. Mehani mpu'u-imi hi ree romengia.

³⁸Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama.'

⁴¹Ngkai ree, kawoo-woria' tena pue' ngata to mepangala' hi Yesus, apa' ra'epe moto-mi lolita-na.

³⁹Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: 'Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.'

⁴²Ra'uli' mpo'uli' -ki tobine toei: "Wae lau kipangala' mpu'u-mi, uma muntu' ngkai lolita-nu iko-wadi. Apa' ki'epe ntilinga moto-mi lolita-na, pai' ki'inca Kahi'a-na mpu'u-mi Magau' Tompohore manusia' ngkai huku' jeko' -ra."

⁴⁰Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva.

⁴³Timpaliu romengia hi Samaria, Yesus mpokaliliu pomako' -na hilou hi tana' Galilea.

⁴¹Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi.

⁴⁴Ria hangkani Yesus mpo'uli': "Hadua nabi uma biasa rabila' hi ngata-na moto."

⁴²Aga naisele nad ütlesid: 'Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.'

⁴⁵Jadi', karata-na hi Galilea, tauna mpotarima-i hante kagoe' nono-ra, apa' ria-ra wengi hi Yerusalem mpokaralai eo bohe Paskah, pai' mpohilo hante mata-ra moto-mi hawe'ea anu mekoncehi to nababehi hi ria nto'u toe.

⁴³Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.

⁴⁶Rata wo'o-imi Yesus hi ngata Kana hi Galilea, hi ngata pompobalia' -na ue jadi' anggur. Uma molaa ngkai Kana toe, ria hadua topohawa' hi ngata Kapernaum, to mobago hi tomi raja, peda' gaga ana' -na.

⁴⁴Jeesus ise ju tunnistas, et 'prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas'.

⁴⁷Kana'epe-na topohawa' toei karata-na Yesus hi Galilea ngkai Yudea, hilou-imi hi ngata Kana mpohirua' -ki, na'uli' -ki: "Pue', hilou-ta hi Kapernaum, nupaka'uri' -ka-kuwo ana' -ku, apa' neo' mate-imi."

⁴⁵Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.

⁴⁸Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Ane uma-koi mpohilo tanda mekoncehi pai' anu mobaraka', uma oa' -koi mepangala'!"

⁴⁶Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.

⁴⁹Na'uli' topohawa' toei: "Pue', hilou-tamo sohi', mate mpai' ana' -ku!"

⁴⁷Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.

⁵⁰Na'uli' Yesus: "Nculii' -moko, mo'uri' -imi ana' -nu." Napangala' mpu'u-mi topohawa' toei lolita Yesus, pai' nculii' mpu'u-imi-hawo.

⁴⁸Siis Jeesus ütles talle: 'Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.'

⁵¹Hi lengko ohea-i-pidi, ba hangkuja dua batua-na mpotomu-i, ra'uli' -ki: "Mo'uri' -imile ana' -nue!"

⁴⁹Ametimees ütles talle: 'Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!'

⁵²Napekune' -ramo: "Jaa hangkuja-i mo'uri' -e?" Ra'uli': "Wengi, ba jaa satu mpo'eo tu, uma-ipi ngkelengi'."

⁵⁰Jeesus ütles talle: 'Mine, sinu poeg elab!' Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.

⁵³Nakiwoi-mi topohawa', nto'u-na toe mpu'u-mi wengi Yesus mpo'uli' -ki: "Mo'uri' -imi ana' -nu." Ngkai ree, topohawa' toei pai' hira' hantomia, mepangala' -ramo hi Yesus.

⁵¹Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.

⁵⁴Toe-mi tanda mekoncehi karongkani-na to nababehi Yesus hi Galilea karata-na ngkai Yudea.

⁵²Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: 'Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.'

⁵³Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: 'Sinu poeg elab!' Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.

⁵⁴Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.