¹Oti toe, nculii' -imi Yesus hilou hi Yerusalem bona mpokaralai-i eo bohe to Yahudi hi ria.

¹Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.

²Hi Yerusalem, mohu' hi wobo' wala to rahanga' Wobo' Bima, ria wuhu', hi rala basa Yahudi hanga' -na Betesda. Ntololikia wuhu' toe, ria lima meha' pengkawinaraa.

²Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.

³Hi retu, wori' tauna to peda'. Ria towero, ria tokejo, ria topungku, ntora turu hi pengkawinaraa, ((mpopea kamojago-na ue wuhu'.

³Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist,

⁴Apa' pontu-na ria mala'eka Pue' mana'u tumai hi wuhu' toe mpojago ue-na. Pai' hema to ri'ulu mehompo hi rala wuhu' nto'u ue-na mojago, mo'uri' -i ngkai haki' to natodohaka.))

⁴sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli].

⁵Ria hi ree hadua tomane, tolu mpulu' walu mpae-imi peda'.

⁵Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat.

⁶Yesus mpohilo-i turu hi ree, pai' na'inca kamahae-nami peda'. Napekune' -i: "Dota-ko mo'uri'?"

⁶Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: 'Kas sa tahad terveks saada?'

⁷Na'uli' topeda' toei: "Pue', apa' uma-kuwo hema to mpokeni-a hilou rala wuhu' nto'u mojago ue-na. Ke lako' hilou-a-kuwo, to ntani' -na wo'o-mi to mpori'uluhi-a."

⁷Haige vastas talle: 'Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind.'

⁸Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Memata-moko, lulu-mi ali' -nu, pai' mako' -moko."

⁸Jeesus ütles talle: 'Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!'

⁹Kamo'uri' -nami tau toei, nalulu-mi ali' -na, pai' -i momako' -mi. Tohe'e jadi' hi Eo Sabat, eo pepuea' -ra to Yahudi.

⁹Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis. Kuid see päev oli hingamispäev.

¹⁰Toe pai' topoparenta to Yahudi mpokamaro tauna to lako' mo'uri' toei, ra'uli' -ki: "Eo Sabat-hanale toe-e lau! Uma-ko ma'ala ngkeni ali' -nu."

¹⁰Siis ütlesid juudid tervenenule: 'Nüüd on hingamispäev ja seepärast sa ei tohi kanderaami kanda.'

¹¹Na'uli' tauna toei: "Apa' nahubui-a-kuwo tauna to mpaka'uri' -a we'i, na'uli' -ka: 'Lulu-mi ali' -nu pai' mako' -moko.'"

¹¹Tema aga vastas neile: 'See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!'

¹²Rapekune' -i: "Hema-i to mpohubui-ko ngkeni ali' -nue?"

¹²Nad küsisid temalt: 'Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta oma kanderaam ja kõnni!?'

¹³Tapi' uma na'incai kahema-na to mpaka'uri' -i, apa' Yesus uma-pi ria hi ree, mpolia' hilou-imi hi olo' tauna to wori'.

¹³Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud kõrvale seal paigas oleva rahva hulka.

¹⁴Uma mahae ngkai ree, Yesus mpohirua' -ki tauna toei hi Tomi Alata'ala, pai' na'uli' -ki: "Mo'uri' -moko, neo' -pi-hawo mpobabehi jeko', bona neo' mpai' narumpa' -ko ba napa-napa to meliu kada'a-na."

¹⁴Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: 'Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!'

¹⁵Ngkai ree, hilou-imi tauna toei mpohirua' -raka topoparenta to Yahudi, na'uli' -raka Kayesus-na to mpaka'uri' -i.

¹⁵Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi.

¹⁶Toe pai' topoparenta to Yahudi ntepu'u mpobalinai' Yesus, apa' mepaka'uri' -i-hana hi Eo Sabat.

¹⁶Seepärast hakkasidki juudid Jeesust varitsema, et ta oli seda teinud hingamispäeval.

¹⁷Yesus mpo'uli' -raka: "Tuama-ku mobago duu' eo toi, pai' Aku' wo'o kana mobago."

¹⁷Aga Jeesus kostis neile: 'Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen.'

¹⁸Ngkai ree, rahuduwukui-mi topoparenta to Yahudi mpali' ohea-ra mpopatehi-i. Apa' uma wule' kampotiboki-na ada hi Eo Sabat, tapi' na'uli' wo'o-hana ka'Alata'ala-na Tuama-na; jadi', napopohibalia-hana woto-na hante Alata'ala.

¹⁸Siis otsisid juudid veel enam võimalust teda tappa, sellepärast et ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nimetanud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumalaga võrdseks.

¹⁹Toe pai' na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Makono mpu'u lolita-ku toi: Aku' Ana' Alata'ala, uma-a bisa mobago ntuku' konoa-ku moto. Muntu' to kuhilo ngkai Tuama-ku, toe-mi to kupobago. Napa-napa bago Tuama-ku, tetu wo'o-kuwo bago-ku.

¹⁹Siis Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.

²⁰Apa' Tuama-ku mpoka'ahi' -a, pai' napopohiloi-a hawe'ea to napobago. Kakupaka'uri' -na topeda' toe ngone ria, pai' kubabehi wo'o mpai' pobago to meliu kabohe-na ngkai toe, alaa-na konce mpu'u-mokoi mpai'.

²⁰Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb, ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te seda panete imeks.

²¹Hewa Tuama-ku mpopemata tomate pai' mpowai' -ra katuwua', wae wo'o Aku' mpowai' katuwua' hi hema-hema to kupelihi.

²¹Sest nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.

²²Tuama-ku moto uma mpobotuhi kara-kara manusia'. Hawe'ea kuasa pompobotuhi natonu-mi hi Aku' Ana' -na.

²²Ja tõepoolest: Isa ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud kohtumõistmise täiesti Poja kätte,

²³Nababehi toe, bona hawe'ea tauna mpobila' -a hewa pompobila' -ra Tuama-ku. Hema to uma mpobila' -a, uma wo'o-ra mpobila' Tuama-ku to mposuro-a.

²³et kõik austaksid Poega, nõnda nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa ka Isa, kes on tema läkitanud.

²⁴"Makono mpu'u lolita-ku toi: Hema to mpo'epe lolita-ku pai' -ra mepangala' hi Pue' Ala to mposuro-a, bate mporata-ra katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na. Uma-ra mpai' rahuku' sabana jeko' -ra. Tebahaka-ramo ngkai kamatea, mporata-ramo katuwua'.

²⁴Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.

²⁵Makono mpu'u lolita-ku toi: Rata mpai' tempo-na-- pai' toi-mi tempo-na-- tauna tomate mpo'epe libu' Ana' Alata'ala, pai' hira' to mpo'epe mporata katuwua' to bo'u.

²⁵Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, tund tuleb, ja see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama.

²⁶Apa' hewa Tuama-ku mobaraka' mpowai' katuwua', wae wo'o nawai' -a baraka' mpowai' katuwua'.

²⁶Sest otsekui Isal on elu iseendas, nõnda on ta andnud ka Pojale, et elu on temas endas,

²⁷Nawai' wo'o-a kuasa mpobotuhi kara-kara manusia', apa' Aku' Ana' Manusia'.

²⁷ja ta on temale andnud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et tema on Inimese Poeg.

²⁸"Neo' nipokakonce lolita-ku toi, apa' rata mpai' tempo-na hawe'ea tauna to hi rala daeo' mpo'epe libu' -ku,

²⁸Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält

²⁹pai' -ra memata ngkai daeo' -ra. To mpobabehi gau' to lompe' rapopemata bona mporata katuwua' to lompe'. To mpobabehi gau' to dada'a rapopemata bona rahuku'.

²⁹ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.

³⁰"Aku', uma-a bisa mpobabehi napa-napa ntuku' konoa-ku moto. Kubotuhi ntuku' to nahawai' -ka Alata'ala. Pobotuhi-ku monoa', apa' uma-a mpotuku' dota-ku moto, mpotuku' -a kadota-na Pue' Ala to mposuro-a.

³⁰Mina ei saa iseenesest teha midagi. Ma mõistan kohut nõnda, nagu ma kuulen, ja minu otsus on õiglane, sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.

³¹"Ane ke Aku' moto-wadi to mpo'uli' ka'Aku' -na suro Alata'ala, pai' uma ria tau ntani' -na to mposabii' -a, uma ni'incai ba makono lolita-ku ba uma-di.

³¹Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv.

³²Tapi' ria moto kahadua-na to mposabii' -a, pai' ku'inca kamakono-na posabi' -na toe.

³²See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.

³³Koi' mpohubui doo-ni hilou hi Yohanes Topeniu' wengi, pai' na'uli' -miraka posabi' -na. Napa to na'uli' toe, bate makono omea.

³³Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on tunnistanud tõtt.

³⁴Aga kakoo-kono-na uma kuparaluu posabi' ngkai manusia'. Kupopokiwoii-koi lolita-na Yohanes toe-e, bona mporata-koi kalompea'.

³⁴Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda selleks, et teie võiksite pääseda.

³⁵Yohanes toei hewa lampu to mehini pai' ngkeni kabajaa-na hi koi'. Pai' koi', goe' lia moto-koi mpo'epe lolita-na. Aga kagoe' -ni tetu hampai' -wadi.

³⁵Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses.

³⁶"Aga Aku', ria-ka-kuna sabi' to mpakanoto kahema-ku, pai' sabi' toei meliu ngkai posabi' -na Yohanes. Ane ninaa lompe' pobago-ku, toe-mile to mposabii' kahema-kue. Napa to kupobago hewa toe lau, pobago to nahawai' -ka Tuama-ku bona kuposipolea. Pobago-ku toi-mi to mpakanoto ka'Aku' -na suro Tuama-ku.

³⁶Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.

³⁷Pai' meliu ngkai toe, Tuama-ku to mposuro-a, Hi'a moto-mi jadi' sabi' -ku mpo'uli' kahema-ku. Tapi' koi', ko'ia hangkania ni'epei libu' -na, ko'ia nihiloi lence-na.

³⁷Ja Isa, kes minu on saatnud, tema ise tunnistab minu kohta. Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega näinud tema nägu

³⁸Lolita-na uma nitimamahi hi rala nono-ni, apa' uma-koi mepangala' hi Aku' to nasuro.

³⁸ega püsi tema sõna teis, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.

³⁹Koi' mpewulihi' ihi' Buku Tomoroli', apa' ni'uli' mporata-koi katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na ngkai Buku Tomoroli' toe. Hiaa' Buku Tomoroli' moto wo'o-mi to mpotompo'wiwi-a.

³⁹Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.

⁴⁰Aga nau' wae, uma oa' -koi dota tumai hi Aku', bona mporata katuwua' to lompe' toe.

⁴⁰Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.

⁴¹"Uma-a mpopebila' hi manusia'.

⁴¹Mina ei vaja austust inimestelt,

⁴²Apa' ku'inca moto-koi, ka'uma-na ria ahi' -ni hi Alata'ala.

⁴²kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.

⁴³Katumai-ku toi, mpokeni-a hanga' -na Tuama-ku, aga uma-koi dota mpotarima-a. Ane ria to tumai mpokeni hanga' -ra moto-wadi, nitarima lau-ra.

⁴³Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.

⁴⁴Beiwa kamepangala' -ni hi Aku' -e, apa' doko' rabila' doo-wadi-koi, uma-koi mpali' pebila' to ngkai Alata'ala to Hadudua.

⁴⁴Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?

⁴⁵Aga neo' ni'uli' wae, Aku' mpai' to mpakilu-koi hi Tuama-ku. Nabi Musa moto-mi to mpakilu-koi. Ni'uli' -koina ngkai petuku' -ni hi hawa' Musa pai' -koi mporata kalompea'.

⁴⁵Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See, kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse olete pannud,

⁴⁶Tapi' ane bongko nipangala' mpu'u-i Musa, tantu nipangala' wo'o-a Aku' -e, apa' napa to na'uki' Musa, Aku' -mi kadungkua-na.

⁴⁶sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.

⁴⁷Bangku' to na'uki' Musa uma nipangala', peliu-liu-nami ka'uma-na nipangala' lolita-ku."

⁴⁷Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?'