¹Oti toe, hilou-imi Yesus hi dipo Rano Galilea, to rahanga' wo'o Rano Tiberias.

¹Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea ehk Tibeeriase järve.

²Wori' lia tauna mpotuku' -i, apa' rahilo hawe'ea tanda mekoncehi to nababehi, mpaka'uri' topeda'.

²Ja temaga läks kaasa suur rahvahulk, sest nad olid näinud tunnustähti, mida ta haigetele tegi.

³Manake' -i lou hi panapa bulu' hante ana'guru-na, pai' mohura-imi hi ree.

³Aga Jeesus läks mäele ning istus sinna koos oma jüngritega.

⁴Nto'u toe, neo' rata-mi eo bohe agama Yahudi to rahanga' Eo Paskah.

⁴Ent paasa, juutide püha, oli ligi.

⁵Yesus mponaa ntololikia-na, nahilo-hawo, mo'iko-ra-damo tauna tumai mpomohui' -i. Na'uli' mpo'uli' -ki Filipus: "Hiapa-ta me'oli pongkoni', tapokoni' -raka tauna to wori' toera lau?"

⁵Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: 'Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?'

⁶(Kakoo-kono-na, na'inca ami' moto-mi napa mpai' to nababehi. Napekune' hewa toe hi Filipus, apa' doko' naponciloi pepangala' -na.)

⁶Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.

⁷Na'uli' Filipus: "Nau' ro'atu doi pera' tapope'oli-ki pongkoni' pai' butu dua-ra tawai' hore hangkedi' -wadi, uma oa' hono'."

⁷Filippus vastas talle: 'Isegi kahesaja teenari eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks.'

⁸Ngkai ree, hadua ana'guru-na to rahanga' Andreas, ompi' -na Simon Petrus, mpo'uli':

⁸Andreas, üks ta jüngritest, Siimon Peetruse vend, ütles talle:

⁹"Ohe'i hadua ana' to mobokui lima meha' roti pai' tinapa uru roma'a, aga napa-mile kalaua-na hi tauna to wori' hewa toe-e lau?"

⁹'Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest. Kuid mis sellest saab nii paljudele?'

¹⁰Na'uli' Yesus: "Hubui-ramo mohura!" Jadi' mohura-ramo hi kowo' raponcawa ali', apa' wori' kowo' hi ree. Hi olo' ntodea toe, ria ba lima ncobu paka' tomane.

¹⁰Jeesus ütles: 'Pange inimesed istuma!' Seal paigas oli palju rohtu. Siis istusid nad maha, seal oli arvult umbes viis tuhat meest.

¹¹Ngkai ree, na'ala' -mi roti, na'uli' tarima kasi hi Alata'ala, pai' nabagi-bagi hi tauna to wori' to mohura. Hewa toe wo'o pompobabehi-na hante bau' uru. Ngkoni' -ramo omea duu' -ra bohu.

¹¹Jeesus võttis nüüd leivad, tänas Jumalat ja andis neile, kes maas istusid, samuti ka kalakestest, niipalju kui nad tahtsid.

¹²Bohu-ramo omea, na'uli' Yesus hi ana'guru-na: "Rumpu-koi toro-na, bona neo' ria to rakerei."

¹²Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Jeesus oma jüngritele: 'Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku!'

¹³Rarumpu mpu'u-mi, hampulu' roluncu-pi toro-na ngkai lima meha' roti to rakoni' tauna to wori' we'i.

¹³Siis kogusid nad viiest odraleivast kokku kaksteist korvitäit palakesi, mis oli sööjatest üle jäänud.

¹⁴Karahilo-na ntodea tanda mekoncehi tohe'e, momepololitai-ramo, ra'uli': "Hi'a mpu'u-mi-tawo' nabi to rajanci owi-e, to ra'uli' rata mpai' hi dunia' toi-e!"

¹⁴Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: 'Tema on tõesti see prohvet, kes peab tulema maailma.'

¹⁵Jadi', ria patuju-ra doko' mpewuku-i jadi' magau' -ra. Kana'inca-na Yesus patuju-ra toe, malai-imi ngkai ree hilou hi bulu' -na.

¹⁵Nüüd sai Jeesus aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi kuningaks teha, ja ta tõmbus mägedesse üksindusse.

¹⁶Ncimonou' tohe'e, mana'u-ramo ana'guru-na hilou hi rano mpopea-i.

¹⁶Aga õhtu jõudes läksid Jeesuse jüngrid alla järve äärde

¹⁷Rapopea duu' mobengi, ko'ia oa' -i rata. Jadi', mosakaya moto-ramo hilou mpotoa' ngata Kapernaum.

¹⁷ja astusid paati ning sõitsid teisele poole järve Kapernauma. Oli juba läinud pimedaks, ja Jeesus ei olnud ikka veel tulnud nende juurde.

¹⁸Bula-ra mosakaya toe, rata ngolu' bohe mporumpa' -ra, alaa-na bohe balumpa hi rano.

¹⁸Ka puhus tugev tuul ja pani järvel tõusma kõrged lained.

¹⁹Lima ba ono kilo-ramo ngkai talinti, rahilo-rawo, etu-imi tumai Yesus momako' hi lolo ue mpototopa-ra. Aga uma ra'incai Kayesus-na. Me'eka' lia-ramo.

¹⁹Nad olid nüüd sõudnud umbes kolm-neli miili, kui nägid Jeesust järvel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.

²⁰Na'uli' Yesus: "Neo' me'eka'! Aku' -mile toi-e."

²⁰Aga Jeesus ütles neile: 'See olen mina, ärge kartke!'

²¹Mpo'epe toe-di, goe' -ramo mpodoa Yesus hi rala sakaya. Pesua' -na Yesus hi rala sakaya, rata-ramo hi wiwi' talinti to ratoa'.

²¹Siis nad tahtsid ta paati võtta, aga kohe jõudiski paat kaldale, kuhu nad olid tahtnud sõita.

²²Kampeneo-na, wori' tauna hi dipo rano mpopali' Yesus, ra'uli': "Hiapa-imidie? Uma-idi mohawi' sakaya dohe ana'guru-nae ngone. Hiaa' uma ria sakaya ntani' -na hi rei ngone, muntu' sakaya to rahawi' ana'guru-na-wadi."

²²Järgmisel päeval nägi järve kaldal seisev rahvahulk, et seal oli ainult üks paat. Nad teadsid, et Jeesus ei olnud astunud paati koos oma jüngritega, vaid ta jüngrid olid ära läinud üksi.

²³Ngkai ree, rata wo'o tauna ngkai ngata Tiberias hi rala sakaya-ra, pai' -ra mencore mohu' hi pongkonia' -ra ntodea wengi, to mpokoni' roti to nagane' Pue' Yesus.

²³Tibeeriasest tuli veel teisi paate selle paiga lähedale, kus nad olid söönud Issanda õnnistatud leiba.

²⁴Kara'inca-na ntodea ka'uma-napi ria Yesus hi ree, ntahawe' ana'guru-na uma wo'o-pi ria, mosakaya wo'o-ramo-rawo hilou hi Kapernaum mpopali' -i.

²⁴Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma.

²⁵Karata-ra ntodea hi dipo rano mpohirua' -ki Yesus, rapekune' -i: "Nto'uma-ko rata hi rehe'i-e, Guru?"

²⁵Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: 'Rabi, millal sa siia said?'

²⁶Na'uli' Yesus: "Makono mpu'u lolita-ku toi: Ku'inca moto-le patuju-ni mpali' -ae. Uma ba kani'inca-na batua-na tanda mekoncehi to kubabehi. Nipali' -ale apa' bohu-mokoi kupokoni'.

²⁶Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.

²⁷Neo' -koi mobago mpali' pongkoni' to sohi' oti pai' waha'. Mobago-koi mpali' pongkoni' to uma ria kawahaa' -na pai' to mpowai' katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na. Aku' Ana' Manusia' to mpowai' -koi pongkoni' tohe'e, apa' Alata'ala to Tuama mpotudo' ka'Aku' -nami to napelihi pai' to napokono."

²⁷Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.'

²⁸Mepekune' -ra ntodea: "Napa to kana kipobago bona pobago-kai ntuku' konoa Alata'ala?"

²⁸Siis nad ütlesid talle: 'Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?'

²⁹Na'uli' Yesus: "Toi-mile pobago to napokono Alata'ala-e: mepangala' hi Aku' to nasuro."

²⁹Jeesus vastas: 'See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.'

³⁰Ra'uli' wo'o-mi ntodea: "Ane wae, tanda napa to nupopohiloi-kakai, bona kipangala' -ko kangkai Alata'ala-na mpu'u-ko? Napa to nubabehi?

³⁰Siis nad ütlesid talle: 'Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed?

³¹Wai' -ka-kaiwo pongkoni', hewa to rakoni' ntu'a-ta owi. Bula-ra hi papada to wao', ngkoni' -ra pongkoni' to rahanga' manna, hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': 'Nawai' -ra pongkoni' ngkai suruga.'"

³¹Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.'

³²Na'uli' Yesus: "Makono mpu'u lolita-ku toi: Bela nabi Musa owi to mpowai' pongkoni' ngkai suruga. Tempo toi-e, Tuama-ku-hana to mpowai' -koi pongkoni' to mpu'u-mpu'u ngkai suruga.

³²Siis ütles Jeesus neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast.

³³Pongkoni' to nawai' Alata'ala, batua-na, to mana'u tumai ngkai suruga pai' to mpowai' katuwua' hi manusia'."

³³Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.'

³⁴Ra'uli' -ki ntodea: "Ane wae, wai' -ka-kaiwo pongkoni' tetu butu-butu eo-na!"

³⁴Siis nad ütlesid talle: 'Issand, anna meile alati seda leiba!'

³⁵Na'uli' Yesus: "Aku' toi-mi pongkoni' to mpowai' katuwua'. Hema to tumai hi Aku' uma-rapa mo'oro', pai' hema to mepangala' hi Aku' uma-rapa ngkamara, duu' kahae-hae-na.

³⁵Jeesus ütles neile: 'Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.

³⁶Aga hewa to ku'uli' we'i, nau' nihilo-ama, uma oa' -a nipangala'.

³⁶Kuid ma olen teile öelnud, et kuigi te olete mind näinud, ei usu te ikkagi.

³⁷Hawe'ea tauna to nawai' -maka Tuama-ku, bate tumai hi Aku'. Pai' hema-hema to tumai hi Aku', bate kutarima-i pai' uma-i kupopalai.

³⁷Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.

³⁸Apa' tumai-a ngkai suruga, uma mpobabehi konoa-ku moto. Tumai-a mpobabehi konoa-na Alata'ala to mposuro-a.

³⁸Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.

³⁹Toi-mi konoa-na: bona ngkai hawe'ea tauna to nawai' -ka, neo' mpai' ria haduaa to moronto, bate kupopemata-ra omea hi Eo Kiama.

³⁹Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.

⁴⁰Toi-mi konoa Tuama-ku: bona hawe'ea to mpohilo pai' to mepangala' hi Aku' Ana' -na mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na, pai' kupopemata-ra hi Eo Kiama."

⁴⁰See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles.'

⁴¹Ngkai ree, mparangkunutia-ramo to Yahudi, apa' na'uli' -hana Yesus, Hi'a-mi pongkoni' to mana'u tumai ngkai suruga.

⁴¹Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: 'Mina olen taevast alla tulnud leib.'

⁴²Momepololitai-ramo ra'uli': "Ah, Hi'a toe-le Yesus, ana' Yusuf. Ta'inca moto tina-na pai' tuama-na. Napa-di-hana pai' na'uli' ngkai suruga-ie?"

⁴²Ja nad laususid: 'Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla tulnud taevast?'

⁴³Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Neo' -koi ngkunuti.

⁴³Jeesus vastas neile: 'Ärge nurisege endamisi!

⁴⁴Uma ria haduaa to ma'ala tumai hi Aku', ane uma-ra nakeni Tuama-ku to mposuro-a. Pai' kupopemata-ra omea hi Eo Kiama.

⁴⁴Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.

⁴⁵Hi rala sura nabi-nabi owi te'uki' hewa toi: 'Alata'ala mpotudui' hawe'ea topetuku' -na.' Jadi', hawe'ea tauna to mpo'epe pai' mpotarima tudui' -na Tuama-ku, bate tumai-ra hi Aku'.

⁴⁵Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde.

⁴⁶Aga neo' ni'uli' wae, ria mpu'u-ramo to mpohilo Tuama-ku. Muntu' Aku' -wadi to mpohilo-i, apa' Aku' ngkai Alata'ala-a-kuna.

⁴⁶Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala juurest; see on näinud Isa.

⁴⁷Makono mpu'u lolita-ku toi: hema to mepangala' hi Aku', mporata-ramo katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

⁴⁷Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.

⁴⁸Aku' -mi pongkoni' to mpowai' katuwua'.

⁴⁸Mina olen eluleib.

⁴⁹"Pongkoni' to rahanga' manna to rakoni' ntu'a-ni owi hi papada to wao' uma mpowai' katuwua', apa' mate omea moto-ra.

⁴⁹Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid.

⁵⁰Aga uma hewa toe ane pongkoni' to mana'u tumai ngkai suruga. Hema-hema to ngkoni' pongkoni' toi, uma-ra mate.

⁵⁰See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest sööks ega sureks.

⁵¹Aku' toi-mi pongkoni' to mana'u tumai ngkai suruga, pongkoni' to tuwu'. Tauna to ngkoni' pongkoni' toi tuwu' duu' kahae-hae-na. Pongkoni' to tuwu' tohe'i, batua-na woto-ku to kupewai' bona manusia' mporata katuwua'."

⁵¹Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest.'

⁵²Kara'epe-na to Yahudi lolita-na Yesus toe, momehono' -ramo himpau hira', ra'uli': "Beiwa-i ma'ala mpewai' woto-na hi kita' bona takoni' -e?"

⁵²Sellest tõusis juutide keskel suur tüli. Nad küsisid: 'Kuidas saab tema anda meile süüa oma liha?'

⁵³Toe pai' na'uli' -raka: "Makono mpu'u lolita-ku toi: Ane uma nikoni' woto-ku, Aku' Ana' Manusia', pai' uma ni'inu raa' -ku, uma-koi mporata katuwua' kao' -ni.

⁵³Jeesus ütles neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.

⁵⁴Tauna to ngkoni' woto-ku pai' nginu raa' -ku, mporata-ramo katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na, pai' kupopemata-ra hi Eo Kiama.

⁵⁴Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval,

⁵⁵Apa' woto-ku pongkoni' mpu'u, pai' raa' -ku ininu mpu'u.

⁵⁵sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.

⁵⁶Tauna to ngkoni' woto-ku pai' nginu raa' -ku, tida-ra hintuwu' hante Aku', pai' Aku' hante hira'.

⁵⁶Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.

⁵⁷"Tuama-ku to mposuro-a, Hi'a-mi pehupaa' katuwua', pai' Aku' tuwu' ngkai Hi'a. Wae wo'o tauna to ngkoni' woto-ku, mporata-ra katuwua' ngkai Aku'.

⁵⁷Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.

⁵⁸Toi mpu'u-mile pongkoni' to mana'u ngkai suruga-e, uma hewa manna to rakoni' ntu'a-ni owi. Nau' -ra ngkoni' manna toe, bate mate oa' -ra. Tapi' tauna to ngkoni' pongkoni' toi-e, tuwu' -ra duu' kahae-hae-na."

⁵⁸See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti.'

⁵⁹Yesus mpololita hawe'ea toe nto'u petudui' -na hi tomi posampayaa hi Kapernaum.

⁵⁹Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.

⁶⁰Kampo'epe-ra lolita Yesus toe we'i, wori' topetuku' -na mpo'uli': "Ah! Mokoro rahi tudui' toe-e. Hema mpai' to mpokule' mpotuku'!"

⁶⁰Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: 'See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda?'

⁶¹Ntaa' na'inca moto-di Yesus kangkunuti-ra topetuku' -nae. Toe pai' na'uli' -raka: "Ha nipokedi' nono mpo'epe tudui' -ku we'i?

⁶¹Aga Jeesus, kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, ütles neile: 'Kas see ärritab teid?

⁶²Ane wae-di, beiwa mpai' ane nihilo-apa, Aku' Ana' Manusia', ngkahe' nculii' hilou hi po'ohaa' -ku ami'?

⁶²Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne?

⁶³Inoha' Alata'ala-hana to mpowai' katuwua'. Kuasa manusia' uma ria kalaua-na. Lolita to kupohowa' -kokoi mehuwu ngkai Inoha' Alata'ala pai' mpowai' katuwua'.

⁶³Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.

⁶⁴Aga nau' wae, ria moto-koi hantongo' to uma mepangala'." Yesus mpo'uli' hewa toe apa' na'inca ami' -mi ngkai lomo' -na kahema-ra to uma mepangala' hi Hi'a, pai' na'inca wo'o kahema-na mpai' to mpobalu' -i hi bali' -na.

⁶⁴Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.' Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.

⁶⁵Na'uli' wo'o-mi Yesus: "Toe pai' ku'uli' -mi we'i, uma haduaa to ma'ala tumai hi Aku' ane uma-ra napiliu Tuama-ku."

⁶⁵Ja ta ütles: 'Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa.'

⁶⁶Ntepu'u ngkai tempo toe, wori' topetuku' -na Yesus mpalahii-i. Uma-rapa dota mpotuku' -i.

⁶⁶Seepeale lahkusid paljud ta jüngritest tema juurest ega käinud enam koos temaga.

⁶⁷Jadi', mepekune' wo'o-imi hi ana'guru-na to hampulu' rodua, na'uli': "Ha malai wo'o-koi mpai' koi' -e?"

⁶⁷Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: 'Kas teiegi tahate ära minna?'

⁶⁸Na'uli' Simon Petrus: "Ha hilou hi hema-makai mpai' Pue'? Iko-wadi to mpohowa' lolita to mpowai' katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

⁶⁸Siimon Peetrus vastas talle: 'Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad,

⁶⁹Kipangala' -mi pai' ki'inca ka'Iko-na Suro to moroli' ngkai Alata'ala."

⁶⁹ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.'

⁷⁰Na'uli' Yesus: "Aku' moto-mile to mpelihi-koi to hampulu' rodua toi-e. Nau' wae, hadua ngkai koi' mewali seta mpai'."

⁷⁰Jeesus vastas neile: 'Eks ma ole teid kahtteistkümmend välja valinud, ent üks teie seast on kurat.'

⁷¹To natoa' Yesus, Yudas ana' Simon Iskariot. Apa' nau' Yudas hadua ngkai ana'guru-na to hampulu' rodua, hi'a mpai' to mpobalu' Yesus hi bali' -na.

⁷¹Aga seda ta ütles Juudas Iskarioti kohta, sest see kavatses teda reeta, üks neist kaheteistkümnest.