¹Oti toe, Yesus modao' hi tana' Galilea. Uma-ipi dota hilou hi tana' Yudea, apa' topoparenta to Yahudi hi ria doko' mpopatehi-i.

¹Pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest ta ei tahtnud rännata Juudamaal, kuna juudid otsisid võimalust teda tappa.

²Nto'u toe, neo' rata-mi eo bohe to Yahudi to rahanga' Posusa' Pobamaru'.

²Aga juutide lehtmajadepüha oli lähedal.

³Jadi', ompi' -na Yesus mpobawai-i hilou hi Yudea mpokaralai eo bohe toe, ra'uli' -ki: "Neo' -hawo ntora hi rehe'i! Hilou-tamo hi Yudea, bona topetuku' -nu mpohilo anu mekoncehi to nubabehi.

³Siis Jeesuse vennad ütlesid talle: 'Lahku siit ja mine Juudamaale, et ka sinu jüngrid näeksid su tegusid, mida sa teed,

⁴Uma-ko mpai' jadi' tau bohe ane ntora hi rehe'i-wadi-ko. Ane mpobabehi anu mekoncehi mpu'u-ko, popohiloi hawe'ea tauna hi dunia'!"

⁴sest keegi ei tee midagi salajas, kui ta ise tahab olla üldsusele tuntud. Kui sa teed selliseid asju, siis avalda ennast maailmale!'

⁵Hewa toe-mi lolita-ra ompi' -na Yesus, apa' uma wo'o-ra-rawo mepangala' hi Hi'a.

⁵Isegi Jeesuse vennad ei uskunud temasse.

⁶Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Ko'ia rata tempo-na kupopehuwu woto-ku. Ane koi' -koina, uma beiwa ba nto'uma-koi hilou hi Yerusalem,

⁶Siis ütles Jeesus neile: 'Minu aeg ei ole veel käes, aga teil on alati paras aeg.

⁷apa' uma ria tauna to mpokahuku' -koi. Aku' -e, rapokahuku' -a-kuna tauna to dada'a hi dunia' toi, apa' ntora ku'uli' -raka kadada'a kehi-ra.

⁷Maailm ei saa teid vihata, mind see aga vihkab, sest mina tunnistan selle kohta, et selle teod on kurjad.

⁸Meri'ulu-mokoi hilou hi posusaa' toe ria. Aku', ko'ia-a-kuna hilou, apa' ko'ia rata tempo-ku."

⁸Teie minge üles pühiks, mina ei lähe üles neiks pühiks, sest minu aeg ei ole veel täis saanud.'

⁹Wae-mi lolita Yesus hi ompi' -na, pai' tida moto-imi hi Galilea.

⁹Ta ütles seda neile ja jäi Galileasse.

¹⁰Hilou mpu'u-ramo ompi' -na Yesus hi Yerusalem bona mpokaralai Posusa' Pobamaru' hi ria. Ntaa' metuku' bongo moto-idi-hawo Yesus-e, aga hadudua-na bona neo' ra'incai ntodea.

¹⁰Aga kui Jeesuse vennad olid pühiks üles läinud, läks temagi, aga ta ei läinud avalikult, vaid otsekui salaja.

¹¹Hi posusaa' toe, topoparenta to Yahudi ntora mpopali' -i, ra'uli': "Hiapa-imidi Yesus-e?"

¹¹Siis juudid otsisid Jeesust pühadeks kogunenute hulgast ja küsisid: 'Kus ta on?'

¹²Pai' ntodea wo'o, mparanusi-ramo mpotompo'wiwi-i. Ria-ra to mpo'uli': "Tauna to lompe' moto-i-hawo." Hantongo' wo'o mpo'uli': "Uma-di! Topebagiu-i-hana!"

¹²Ja rahvahulgas sosistati rohkesti tema kohta, ühed ütlesid, et ta on hea, teised, et ei ole, vaid ta eksitab rahvast.

¹³Tapi' uma haduaa to daho' mpolonto', apa' me'eka' wo'o-ra wa hi topoparenta to Yahudi.

¹³Ometi ei rääkinud keegi temast avalikult, sest kõik kartsid juute.

¹⁴Pentongoa' posusa' tohe'e, Yesus mesua' hi rala Tomi Alata'ala, pai' natepu'u-mi metudui'.

¹⁴Alles pühade keskpaiku läks Jeesus üles pühakotta ja õpetas.

¹⁵Konce-ra topoparenta to Yahudi mpo'epe tudui' -na, ra'uli': "Beiwa pai' na'inca ihi' Buku Tomoroli', bo uma-i-hawo mosikola-e?"

¹⁵Juudid panid seda imeks ja ütlesid: 'Kuidas see tunneb Kirja ilma õppimata?'

¹⁶Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "To kutudui' -kokoile, tudui' ngkai Alata'ala to mposuro-a, bela tudui' -ku moto.

¹⁶Siis Jeesus vastas neile: 'Minu õpetus ei ole minu, vaid tema oma, kes minu on saatnud.

¹⁷Hema to doko' mpobabehi konoa Alata'ala, ra'inca mpai' kangkaiapa-na tudui' -ku toi, ba ngkai Alata'ala mpu'u-di ba lolita-ku moto-wadi.

¹⁷Kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest.

¹⁸Tauna to mpokeni lolita-na moto, mpope'une' -i-wadi. Tapi' tauna to mpali' karabilaa' -na Alata'ala to mposuro-i, tauna to monoa' -i, uma ria pebagiua-na.

¹⁸Iseenese mõtete esitaja taotleb tunnustust iseendale, aga kes taotleb tunnustust sellele, kes ta on saatnud, see on tõene ning temas ei ole valet.

¹⁹Nabi Musa owi mpowai' -koi Atura Pue'. Tapi' uma-koi ria haduaa to mpotuku' Atura toe. Napa pai' doko' nipatehi-a?"

¹⁹Kas Mooses ei andnud teile Seadust? Aga keegi teist ei tee Seaduse järgi. Miks te otsite võimalust mind tappa?'

²⁰Ra'uli' ntodea: "Wuli-ko! Hema to doko' mpopatehi-ko?"

²⁰Rahvahulk vastas: 'Sinus on kuri vaim. Kes otsib võimalust sind tappa?'

²¹Na'uli' Yesus: "Mekehele-koi, apa' mpaka'uri' -a tauna hi Eo Sabat.

²¹Jeesus kostis: 'Ma tegin ühe teo, ja te kõik panete imeks.

²²Hiaa' koi' wo'o mobago moto hi Eo Sabat ane mpobabehi-koi ada petini'. Nabi Musa owi mpohubui-koi mpotini' ana' -ni. (Tapi' kakoo-kono-na ada petini' toe ngkai ntu'a-ta owi to meri'ulu ngkai Musa, bela ngkai Musa moto.) Ane ria ana' -ni to kana ratini' hi Eo Sabat, bate nitini' moto-i.

²²Eks ole: Mooses on andnud teile ümberlõikamise - kuigi see ei ole pärit Mooseselt, vaid esiisadelt - ja te lõikate inimese ümber ka hingamispäeval.

²³Jadi', ane metini' -koi hi Eo Sabat bona neo' ntiboki Atura Musa, napa pai' nikaroe-a apa' mpaka'uri' -a tauna hi Eo Sabat bona hobo' woto-na lompe'?

²³Kui inimese peab ümber lõikama hingamispäeval, et Moosese Seadus ei jääks täitmata, miks te siis minu peale tigedad olete, et ma olen kogu inimese terveks teinud hingamispäeval?

²⁴Neo' ranaa to kahiloa hi mali-na-wadi. Pakanoa' powile-ni bona nihilo napa to makono."

²⁴Ärge tehke kohtuotsust näo järgi, vaid tehke õiglane otsus!'

²⁵Kara'epe-na pue' ngata Yerusalem lolita-na Yesus toe, ingu' -ramo. Ria-ra to mpo'uli': "Ha bela tauna toe-imi mai to rapali' pangkeni-ta, doko' rapatehi-e?

²⁵Siis mõned jeruusalemlastest ütlesid: 'Eks ta ole seesama, kelle tapmiseks nad otsivad võimalust?

²⁶Hiaa' he'e-imi mai metudui' hante uma ria kakoo-koroa' -na, pai' uma hema to mpokamaro-i. Ba lue' ra'inca lau-mi pangkeni-ta Kahi'a-na Magau' Topetolo' -e?

²⁶Ja ennäe, ta räägib avalikult, ja talle ei öelda midagi! Kas ehk ülemad on tõesti ära tundnud, et tema ongi Messias?

²⁷Aga uma-hawo masipato' Kahi'a-na Magau' Topetolo', apa' ta'inca kangkaiapa-na. Ane rata mpu'u mpai' Magau' Topetolo' to rajanci owi-e, uma mpai' hema to mpo'incai kangkaiapa-na."

²⁷Kuid me teame teda, kust ta on pärit, aga kui tuleb Messias, siis ei tea keegi, kust ta on.'

²⁸Jadi', bula-na Yesus metudui' hi rala Tomi Alata'ala, mekio' -i napesukui, na'uli': "Ni'uli' ni'inca moto kahema-ku pai' kangkaiapa-ku. Tumai-a, uma ntuku' konoa-ku moto. Tumai-a mpotuku' konoa-na Alata'ala to mposuro-a. Hi'a-mi to masipato' rapangala'. Tapi' koi' uma mpo'incai-i.

²⁸Siis hüüdis Jeesus pühakojas õpetades valjusti: 'Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. Ent mina ei ole tulnud iseenesest, vaid tõeline on tema, kes minu on saatnud ja keda teie ei tunne.

²⁹Aku', ku'inca-i apa' ngkai Hi'a pehupaa' -ku, pai' Hi'a to mposuro-a."

²⁹Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema juurest ja tema on minu läkitanud.'

³⁰Nto'u toe, ria-ra to doko' mpohoko' -i, aga uma hema to dungku pale-ra hi Hi'a, apa' ko'ia rata tempo-na.

³⁰Nüüd nad otsisid võimalust teda vahistada, ometi ei pannud keegi kätt ta külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

³¹Wori' hi olo' tau ntodea to mepangala' hi Hi'a, ra'uli': "Magau' Topetolo' mpu'u-i-tawo', baa' wori' -di tanda mekoncehi to nababehi-e."

³¹Aga rahvahulgast uskusid temasse paljud, ja need ütlesid: 'Kui Messias tuleb, kas ta teeb rohkem tunnustähti, kui tema on teinud?'

³²Ria-ra to Parisi to mpo'epe kamparanusi-ra ntodea mpotompo'wiwi Yesus. Toe pai' to Parisi hante imam pangkeni mpohubui ba hangkuja dua topojaga Tomi Alata'ala hilou mpohoko' -i.

³²Kui variserid kuulsid rahvahulka omavahel nõnda tema üle sosistamas, läkitasid nemad ja ülempreestrid sulaseid teda vahistama.

³³Nto'u toe, Yesus mpololitai ntodea, na'uli' -raka: "Hampai' -a-damo dohe-ni. Nculii' -a mpai' hilou hi Hi'a to mposuro-a.

³³Siis ütles Jeesus: 'Ma olen teie seas veel ainult pisut aega ning siis ma lähen selle juurde, kes minu on saatnud.

³⁴Nipali' -a mpai', aga uma-apa niruai'. Pai' hi kahilouaa-ku uma-koi bisa hilou."

³⁴Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla.'

³⁵Ingu' -ramo topoparenta to Yahudi mpo'epe lolita-na, pai' momepekune' -ramo, ra'uli': "Hilou hiapa-ile', pai' na'uli' uma-i mpai' taruai' -e? Meka' ba hilou-i mo'oha' dohe to Yahudi to mposowo' -ra to Yunani, pai' -i mpotudui' -ra to Yunani.

³⁵Siis juudid ütlesid üksteisele: 'Kuhu ta kavatseb minna, nii et me teda ei leia? Ega ta ometi lähe nende juurde, kes elavad kreeklaste seas, ja hakka õpetama kreeklasi?

³⁶Pai' napa batua lolita-na to mpo'uli', tapali' -i aga uma-i taruai', pai' uma-ta bisa hilou hi kahilouaa-na?"

³⁶Mida tähendab see sõna, mis ta ütles: Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla?'

³⁷Eo ka'omea-na susa' tohe'e, eo to meliu karapomobohe-na. Hi eo toe, mokore-imi Yesus hi rala Tomi Alata'ala, pai' -i mekio': "Hema-koi to ngkamara, tumai-mokoi hi Aku' pai' nginu!

³⁷Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: 'Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!

³⁸Hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': hema to mepangala' hi Aku', ngkai nono-ra mo'ili wori' ue to tuwu'."

³⁸Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.'

³⁹Lolita-na Yesus toe mpowalatu Inoha' Tomoroli', to mehompo mpai' hi tauna to mepangala' hi Hi'a. Nto'u pololita-na Yesus toe, Inoha' Tomoroli' ko'ia mehompo hi topetuku' -na, apa' Yesus ko'ia rapomobohe.

³⁹Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.

⁴⁰Wori' tauna mpo'epe lolita Yesus toe, pai' ria-ra hantongo' to mpo'uli': "Bate Hi'a-mile nabi to najanci Alata'ala owi-e."

⁴⁰Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: 'Tema on tõesti prohvet.'

⁴¹Hantongo' wo'o-ra mpo'uli': "Magau' Topetolo' mpu'u-idi!" Aga ria wo'o-ra to mpo'uli': "Ah, to Galilea-i-hanale! Uma masipato' Magau' Topetolo' mehupa' ngkai Galilea.

⁴¹Teised ütlesid: 'Tema on Messias.' Aga paljud ütlesid: 'Ega siis Messias tule Galileast?

⁴²Rala Buku Tomoroli' te'uki': Magau' Topetolo' muli Magau' Daud, pai' mehupa' ngkai ngata Betlehem, ngata kaputua Daud."

⁴²Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet.'

⁴³Alaa-na momehono' lau-ramo ntodea: hantongo' -ra mepangala' hi Yesus, hantongo' uma.

⁴³Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast.

⁴⁴Ria-ra to doko' mpohoko' -i, aga uma hema to dungku pale-ra.

⁴⁴Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud kätt tema külge.

⁴⁵Topojaga Tomi Alata'ala to rahubui mpohoko' Yesus, nculii' -ramo hilou hi to Parisi pai' imam pangkeni. Uma-ra oko mpohoko' -i. Ra'uli' pangkeni toera: "Napa-di pai' uma-i nihoko' pai' nikeni tumai-e?"

⁴⁵Templisulased läksid nüüd ülempreestrite ja variseride juurde tagasi, ja nood küsisid neilt: 'Miks te ei toonud teda?'

⁴⁶Ratompoi': "Apa' ko'ia ria ki'epei tauna to mololita hewa Hi'a!"

⁴⁶Templisulased vastasid: 'Ükski inimene ei ole veel kunagi nõnda rääkinud nagu see inimene.'

⁴⁷Mehono' to Parisi toera: "Ei' -e! Ha nabagiu wo'o-moko-koiwo koi' -e?

⁴⁷Siis variserid vastasid neile: 'Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada?

⁴⁸Hilo, uma ria hadua pangkeni ba to Parisi to mepangala' hi Yesus.

⁴⁸Kas üksainuski ülemaist või variseridest on temasse uskunud?

⁴⁹Muntu' ntodea to mpangala' -i, apa' uma ra'incai Atura Musa. Harala-rada!"

⁴⁹Kuid see rahvahulk, kes ei tunne Seadust, on neetud!'

⁵⁰Ngkai ree, mololita wo'o-mi-hawo hadua to Parisi to rahanga' Nikodemus. Nikodemus toei, ria-imi hangkani mpencuai' Yesus. Na'uli' Nikodemus mpo'uli' -raka doo-na:

⁵⁰Nikodeemos, kes kord varem oli Jeesuse juures käinud ja oli üks nende seast, ütles neile:

⁵¹"Ntuku' atura-ta-hawo, uma-ta ma'ala mpohuku' tauna ane ko'ia-hawo ra'epe noa' -na pai' raparesa' gau' -na."

⁵¹'Ega siis meie Seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?'

⁵²Hampetompoi' doo-na: "Ha ngkai Galilea wo'o-ko-kowo iko-e! Wile-dile pai' kamata rala Buku Tomoroli' -e. Uma ria nabi to mehupa' ngkai Galilea."

⁵²Nad kostsid talle: 'Kas ka sina oled Galileast? Uuri järele, ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!'

⁵³Oti toe, nculii' -ramo, hore-hore hilou hi tomi-ra.

⁵³[Ja igaüks läks koju.