¹Tapi' Yesus hilou hi Bulu' Zaitun.

¹Aga Jeesus läks Õlimäele.

²Kampeneo-na mepupulo ngkii, hilou wo'o-imi hi Tomi Alata'ala. Tumai-ramo ntodea mpomohui' -i, pai' mohura-imi mpotudui' -ra.

²Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid.

³Bula-na metudui' toe, rata-ramo guru agama hante to Parisi, mpokeni hadua tobine to rarata bula-na mobualo', rapopokore-i hi laintongo' ntodea.

³Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma

⁴Ra'uli' mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, tobine tetui rarata kongko bula-na mobualo'!

⁴ja ütlesid Jeesusele: 'Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.

⁵Hi rala Atura Musa, ria parenta to mpo'uli': tobine to mogau' hewa toe kana rapana' watu duu' -na mate. Jadi' Iko, beiwa-kowo pobotuhi-nu?"

⁵Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?'

⁶Patuju pompekunea' -ra toe, mpali' kedo', bona ma'ala-ra mposalai' Yesus. Tapi' Yesus, uma-i winihi. Motungka' -i-wadi mo'uki' hi tana' hante karawe-na.

⁶Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale.

⁷Ka'omea-na, apa' rajojo mpekune' -i, mebago' -imi pai' na'uli' -raka: "Hema-koi to uma ria jeko' -ni, hi'a-mi to lomo' -na mpopana' tobine toei!"

⁷Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: 'Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!'

⁸Oti toe, motungka' wo'o-imi, pai' -i mo'uki' tena hi tana' hante karawe-na.

⁸Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale.

⁹Kara'epe-na pangkeni to Yahudi lolita Yesus tohe'e, pengkawusili-rami hadua hadua, ntepu'u ngkai totu'a duu' rata hi to mongura. Ka'omea-na, malai omea-ramo, muntu' Yesus-damo to hi ree hante tobine toei hi laintongo' ntodea.

⁹Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine.

¹⁰Ngkai ree, mebago' -imi Yesus pai' mpo'uli' -ki tobine toei: "Hiapa-ramo we'i to mpakilu-koe? Ha uma-rapa ria to doko' mpohuku' -koe?"

¹⁰Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: 'Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?'

¹¹Natompoi' tobine toei: "Uma-pi hema, Pue'." Na'uli' Yesus: "Aku' wo'o uma mpohuku' -ko. Wae-pi, hilou-moko, pai' nubahakai-mi mpobabehi jeko'."))

¹¹Tema ütles: 'Ei keegi, Issand!' Aga Jeesus ütles: 'Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!']

¹²Oti toe, mololita wo'o-imi Yesus hi to Yahudi, na'uli': "Aku' toi-mi baja to mpobajahi nono manusia'. Tauna to mpotuku' -a, uma-ra momako' hi rala kabengia-na. Mporata-ra baja to mpowai' katuwua'."

¹²Siis Jeesus rääkis neile taas: 'Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.'

¹³Ra'uli' to Parisi: "Uma-le makono lolita-nue, apa' mpo'une' woto-nu moto-moko-kona."

¹³Siis ütlesid variserid talle: 'Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole õige.'

¹⁴Na'uli' Yesus: "Nau' mpotompo'wiwi woto-ku moto-ale, makono oa' lolita-ku, apa' ku'inca kangkaiapa-ku, pai' ku'inca hiapa kahilouaa-ku. Aga koi', uma ni'incai.

¹⁴Jeesus kostis: 'Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.

¹⁵Koi' mpohurai kara-kara ntuku' pekiri manusia'. Aku', uma-a mpohurai kara-kara hema-hema.

¹⁵Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle.

¹⁶Ane rapa' -na mpohurai-a kara-kara tauna, pobotuhi-ku bate monoa', apa' uma hadudua-ku. Tuama-ku to mposuro-a, Hi'a-mi doo-ku.

¹⁶Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud.

¹⁷"Hi rala Buku Atura-ni moto te'uki' hewa tohe'i: 'Ane ria nte rodua sabi' to hibalia lolita-ra, posabi' -ra toe ma'ala rapangala'.'

¹⁷Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige.

¹⁸Ria-mi rodua sabi' -ku: Aku' moto-mi hadua, pai' karodua-na Tuama-ku to mposuro-a."

¹⁸Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud.'

¹⁹Ra'uli' to Parisi: "Ha hiapa-i tuama-nue?" Na'uli' Yesus: "Apa' uma ni'incai-a, toe pai' uma wo'o ni'incai Tuama-ku. Ane ke ni'inca mpu'u-a, tantu ni'inca wo'o-i Tuama-ku."

¹⁹Siis nad ütlesid talle: 'Kus on sinu Isa?' Jeesus vastas: 'Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa.'

²⁰Hawe'ea toe na'uli' Yesus bula-na metudui' hi rala Tomi Alata'ala, mohu' peti' pompunaa' doi pepue'. Ko'ia oa' -i rahoko', apa' ko'ia rata tempo-na.

²⁰Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

²¹Na'uli' wo'o-mi Yesus hi topoparenta to Yahudi: "Hilou-a mpai', pai' nipali' -a, aga mate-koi mpai' ntali jeko' -ni-pidi. Hi kahilouaa-ku uma-koi bisa hilou."

²¹Siis ütles Jeesus neile taas: 'Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla.'

²²Mpo'epe toe, momepololitai-ramo topoparenta to Yahudi, ra'uli': "Napa batua-na lolita-na toe-e we'i? Ba doko' mengkahunca' -idi, pai' na'uli' uma-ta bisa hilou hi kahilouaa-nae."

²²Nüüd ütlesid juudid: 'Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?'

²³Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Koi' -le ngkai kadingkia' -na, Aku' ngkai kalangkoa-na. Koi' ngkai dunia' toi, Aku' uma-a ngkai dunia' toi.

²³Ja Jeesus ütles neile: 'Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.

²⁴Toe pai' ku'uli' -kokoi, mate-koi mpai' ntali jeko' -ni. Apa' ane uma nipangala' lolita-ku to mpo'uli' kahema-ku, bate mate mpu'u-koi ntali jeko' -ni."

²⁴Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse.'

²⁵Rapekune' -i: "Ha hema mpu'u-ko-kowo Iko-e?" Na'uli' Yesus: "Napa-pi kalaua-na mpololitai-koi!

²⁵Nüüd nad küsisid temalt: 'Kes sa siis oled?' Jeesus ütles neile: 'Mis ma üldse teiega räägin?

²⁶Wori' -pidile ke to ku'uli' mposalai' -koie. Tapi' Hi'a to mposuro-a, masipato' lia-i rapangala', pai' napa to ku'epe ngkai Hi'a, toe-mi to kuparata hi koi' to hi dunia'."

²⁶Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud.'

²⁷To na'uli' Yesus tohe'e, mpotompo'wiwi Tuama-na, tapi' uma ra'incai batua-na.

²⁷Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.

²⁸Toe pai' na'uli' tena-raka: "Ane nipokalangko-apa mpai', Aku' Ana' Manusia', lako' ni'inca-di ka'Aku' -nami. Uma ria hanyalaa to kubabehi ntuku' konoa-ku moto. Muntu' mpo'uli' -a napa to natudui' -ka Tuama-ku.

²⁸Siis ütles Jeesus: 'Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud.

²⁹Hi'a-mi to mposuro-a, pai' nadohei oa' -a. Uma-a napelele' hadudua-ku, apa' kubabehi oa' napa to mpakagoe' nono-na."

²⁹Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib.'

³⁰Ka'oti-na Yesus mpo'uli' hawe'ea toe, wori' tauna mepangala' hi Hi'a.

³⁰Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud.

³¹Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka to Yahudi to mepangala' hi Hi'a: "Ane tida-koi mpotuku' tudui' -ku, koi' jadi' topetuku' -ku mpu'u.

³¹Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: 'Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid

³²Pai' ane topetuku' -ku mpu'u-mokoi, ni'inca mpu'u mpai' tudui' to makono, alaa-na tebahaka-mokoi."

³²ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.'

³³Hampetompoi' -ra: "Kai' toi-le, muli Abraham! Uma-ka-kaina ria rapobatua. Napa-di pai' nu'uli' tebahaka-kai mpai'?"

³³Nad vastasid talle: 'Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas sina siis ütled: Te saate vabaks?'

³⁴Na'uli' Yesus: "Makono mpu'u lolita-ku toi: hawe'ea tauna to mpobabehi jeko', napobatua jeko' -ramo.

³⁴Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori.

³⁵Ane batua, uma monoa' katida-na hi tomi maradika-na. Aga ane ana' maradika moto-hana, monoa' katida-na hi tomi tuama-na.

³⁵Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks.

³⁶Jadi', ane Aku' mpobahaka-koi ngkai jeko' -ni, tebahaka mpu'u-mokoi, apa' Aku' Ana' Alata'ala-a.

³⁶Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.

³⁷Ku'inca moto-le kamuli-na Abraham-koie. Aga ria-koi to doko' mpatehi-a, apa' uma nipoinono lolita-ku.

³⁷Ma tean, et te olete Aabrahami järglased, kuid te otsite võimalust mind tappa, sest minu sõna ei mahu teisse.

³⁸Napa to kuhilo hi Tuama-ku, tetu-mi to ku'uli' -kokoi. Hiaa' koi' -koina mpobabehi napa to natudui' -kokoi tuama-ni."

³⁸Mina räägin, mida ma olen näinud oma Isa juures, ja teie teete, mida te olete kuulnud oma isalt.'

³⁹Ra'uli' to Yahudi: "Tuama-kaile, Abraham!" Na'uli' Yesus: "Ane muli Abraham mpu'u-koi, tantu nituku' po'ingku-na.

³⁹Nad kostsid: 'Meie isa on Aabraham.' Jeesus ütles neile: 'Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite Aabrahami tegusid.

⁴⁰Kuparata-kokoi tudui' to makono to kutarima ngkai Alata'ala, hiaa' doko' nipatehi lau-ada! Uma hewa po'ingku-ni tetu po'ingku-na Abraham.

⁴⁰Aga nüüd te otsite võimalust tappa mind - inimest, kes ma olen teile rääkinud tõtt, mida ma Jumala juures olen kuulnud. Seda ei ole Aabraham teinud.

⁴¹Po'ingku-ni tetu bate mpotuku' po'ingku tuama-ni!" Hampetompoi' to Yahudi: "Aga kai' -le, bela-kai ana' una! Tuama-kai hadua lau-wadi, Hi'a-mi Alata'ala."

⁴¹Teie teete oma isa tegusid.' Nad ütlesid talle: 'Meie ei ole sündinud liiderdamisest, meil on üks isa - Jumal.'

⁴²Na'uli' Yesus: "Ane bongko Alata'ala mpu'u Tuama-ni, ke nipoka'ahi' -a, apa' Aku' ngkai Alata'ala-a, pai' ohe'i-ama naposuro. Uma-a tumai ntuku' konoa-ku moto. Tumai-a ntuku' konoa-na Alata'ala, apa' Hi'a to mposuro-a.

⁴²Jeesus ütles neile: 'Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen pärit Jumalast ja tulnud siia. Mina ei ole ju tulnud omapäi, vaid tema on minu läkitanud.

⁴³Uma ami' ni'incai batua-na lolita-ku, apa' uma-koi ntaha mpo'epe tudui' -ku.

⁴³Miks te ei mõista mu kõnet? Seepärast, et teie ei suuda kuulata minu sõna.

⁴⁴Magau' Anudaa' -hanale tuama-nie! Pai' doko' oa' -koi mpotuku' konoa tuama-ni tetu. Ngkai lomo' -na, topepatehi ami' -imi. Uma-i ria mpo'uli' napa to makono, apa' uma ria napa-napa to makono hi hi'a. Ane moboa' -i, gati-nami-hana, apa' topoboa' ami' -i, pai' hawe'ea tauna to moboa' mpo'uhi kehi-na.

⁴⁴Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa.

⁴⁵Jadi', toe pai' uma-a nipangala', apa' mpo'uli' to makono-a-kuna.

⁴⁵Aga et mina kõnelen tõtt, siis te ei usu mind.

⁴⁶Hema-koi to ma'ala mpotudo' karia jeko' -ku? Ane mpo'uli' -a anu makono, napa-di pai' uma-a nipangala' -e?

⁴⁶Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind?

⁴⁷Tauna to napo'ana' Alata'ala doko' mpo'epe Lolita Alata'ala. Tapi' koi', uma-koi dota mpo'epe lolita-ku, apa' bela-koi ana' Alata'ala."

⁴⁷Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast.'

⁴⁸To Yahudi mporuge' -i Yesus, ra'uli': "To Samaria-ko! Wuli-ko, hewa to ki'uli' ami' -mi!"

⁴⁸Juudid kostsid talle: 'Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?'

⁴⁹Na'uli' Yesus: "Uma-a wuli. Aku' mpobila' Tuama-ku. Hiaa' koi', uma nibila' -a.

⁴⁹Jeesus vastas: 'Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind.

⁵⁰Uma-a mpope'une'. Alata'ala-damo to mpobila' -a, pai' Hi'a to mpobotuhi kamakono-ku ba ka'uma-na.

⁵⁰Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik.

⁵¹Makono mpu'u lolita-ku toi: Hema to mpotuku' lolita-ku, uma-ra mate, tuwu' -ra duu' kahae-hae-na."

⁵¹Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!'

⁵²Ra'uli' to Yahudi: "Wae lau ki'inca mpu'u-mi kawuli-nu! Bangku' Abraham-hawoe', mate moto-i. Wae wo'o hawe'ea nabi owi, mate moto-ra. Hiaa' nu'uli' -kona, hema to mpotuku' lolita-nu uma-ra mate.

⁵²Juudid ütlesid talle: 'Nüüd on selge, et sinus on kuri vaim. Aabraham on surnud ja prohvetid on surnud, ent sina ütled: Kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei maitse surma iialgi.

⁵³Ha nu'uli' -kona meliu tuwu' -nu ngkai ntu'a-ta Abraham, to mahae-imi mate? Ha meliu tuwu' -nu ngkai hawe'ea nabi to mate-ramo? Nu'uli' hema rahi-dakoe?"

⁵³Kas sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on samuti surnud. Kelleks sina ennast pead?'

⁵⁴Na'uli' Yesus: "Ane rapa' -na mpakalangko woto-ku moto-a, uma ntoto ria kalaua-na. Tapi' Tuama-kumi to mpakalangko-a. Ni'uli' -koina Kahi'a-na Alata'ala to nipue'.

⁵⁴Jeesus vastas: 'Kui ma ülistaksin iseennast, siis ei oleks mu ülistus mitte midagi. See, kes mind ülistab, on mu Isa, kellest teie ütlete: 'Ta on meie Jumal.'

⁵⁵Tapi' kakoo-kono-na uma-i ni'incai. Ane Aku', ku'inca-i. Ane rapa' -na ku'uli' uma-i ku'incai, boa' -ama hewa koi'. Apa' ku'inca mpu'u-i, pai' kutuku' lolita-na.

⁵⁵Teie küll ei tunne teda, aga mina tunnen. Ja kui mina ütleksin, et ma teda ei tunne, siis ma oleksin teiesarnane valetaja. Kuid mina tunnen teda ja panen tallele tema sõna.

⁵⁶Ane ntu'a-ni Abraham, goe' -i apa' na'inca kanahilo-na mpai' eo karataa-ku. Jadi' hewa toe lau, nahilo-mi karataa-ku pai' goe' lia-imi."

⁵⁶Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas.'

⁵⁷Ra'uli' to Yahudi: "Umuru-nule, ko'ia hono' lima mpulu' mpae. Ha pasi' nuhilo-imi-kona Abraham-e?"

⁵⁷Nüüd ütlesid juudid temale: 'Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?'

⁵⁸Na'uli' Yesus: "Makono mpu'u lolita-ku toi: Kako'ia-na putu Abraham, Aku' toi, mpolia' ria-ama!"

⁵⁸Jeesus ütles neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina.'

⁵⁹Kara'epe-na to Yahudi toe we'i, ntima' watu-ramo doko' rawatuhi-ki bona mate-imi. Ntaa' we'i, mengkawusili-imi Yesus ngkai Tomi Alata'ala.

⁵⁹Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.