¹Teofilus to rabila': Wori' -mi tauna mperao mpo'uki' dala ngkatuwu' -na Yesus, hewa to jadi' ba hangkuja mpae to liu hi laintongo' -ta.

¹Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,

²To ra'uki' tohe'e, hibalia hante tutura to raparata-taka tauna to mpohilo mata moto-mi hawe'ea to jadi' toe ngkai lomo' -na pai' to jadi' pangkeni Lolita Pue'.

²nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.

³Jadi', ka'oti-ku mpewulihi' hawe'ea-na ngkai tawu-na hante kanoto-noto-na, ku'uli' agina aku' wo'o-kuwo mpo'uki' tutura-na ntuku' pomeduncu-na.

³Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,

⁴Patuju-ku, bona nu'inca kamakono-na mpu'u napa to oti-mi ratudui' -koko.

⁴et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.

⁵Nto'u Magau' Herodes moparenta hi tana' Yudea, ria hadua imam to rahanga' Zakharia. Zakharia toei, ngkai posantina imam muli Abia. Hanga' tobine-na, Elisabet, muli imam wo'o-i-hawo.

⁵Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.

⁶Tau hancamoko toera, monoa' ingku-ra hi poncilo Alata'ala, apa' ratuku' hawe'ea parenta pai' atura Pue' hante uma ria kasalaia' -na.

⁶Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.

⁷Aga uma-ra mo'anai', apa' Elisabet lalo, pai' tu'a-ramo roduaa-ra.

⁷Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.

⁸Hangkani, megoli-mi tempo-na imam-imam muli Abia to mpokamu bago Alata'ala, pai' Zakharia mpobago bago imam hi Tomi Alata'ala.

⁸Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,

⁹Ntuku' ada-ra, mpenoa' -ra ba hema-ra to rapelihi mesua' hi rala Tomi Alata'ala mpotunu dupa'. Zakharia-mi to mpela pompenoa' -ra.

⁹et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.

¹⁰Jadi', bula ntodea mosampaya hi mali-na, Zakharia mesua' hi rala Tomi Alata'ala mpotunu dupa'.

¹⁰Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,

¹¹Nto'u toe, mehupa' -mi hadua mala'eka Pue' hi mali ngka'ana meja' pontunua dupa'.

¹¹ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.

¹²Kanahilo-na Zakharia mala'eka toei, konce pai' me'eka' lia-imi.

¹²Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.

¹³Na'uli' mala'eka toei: "Zakharia, neo' -ko me'eka', apa' Pue' Ala mpo'epe pomperapia' -nu. Elisabet tobine-nu mo'ana' mpai', hadua ana' tomane. Ana' tetui kana nuhanga' Yohanes.

¹³Aga ingel ütles talle: 'Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.

¹⁴Uma mpai' mowo kagoe' -nu mpokagoe' ana' -nu tetui. Wori' tauna mpokagoe' kaputu-na.

¹⁴Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,

¹⁵Hi'a jadi' tau bohe hi poncilo Pue'. Uma-i ma'ala nginu anggur ba napa-napa to melanguhi, pai' Inoha' Tomoroli' mpokuasai-i ngkai lomo' kaputu-na.

¹⁵sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.

¹⁶Wori' muli Israel natete' nculii' bona mepangala' -ra hi Alata'ala to rapue' ntu'a-ra owi.

¹⁶Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.

¹⁷Ana' -nu tetui mpai' jadi' suro to mako' meri'ulu ngkai Pue' hante kuasa pai' kabaraka' -na nabi Elia owi. Napopohintuwu' ana' -ana' hante tuama-ra. Pai' tauna to uma mpotuku' Pue' natete' nculii' hi ohea to monoa' bona monoto nono-ra. Hawe'ea toe nababehi bona mporodo nono ntodea, bona sadia-ramo mpotarima Pue'."

¹⁷Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.'

¹⁸Na'uli' Zakharia mpo'uli' -ki mala'eka: "Hiaa', beiwa kaku'inca-na kamakono-na to nu'uli' tetu-e? Apa' tu'a-amadie, pai' tobine-ku tu'a wo'o-imi-hawo."

¹⁸Sakarias küsis inglilt: 'Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.'

¹⁹Natompoi' mala'eka toei: "Aku' toi Gabriel, pahawaa' Alata'ala to ngkai suruga. Alata'ala mposuro-a tumai mpoparata-koko kareba toe.

¹⁹Ja ingel vastas talle: 'Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.

²⁰Napa to ku'uli' -koko toe we'i, bate madupa' ane rata-pi mpai' tempo-na. Aga iko-kona, apa' uma nuparasaya lolita-kue, wae-pi ngkai wae lau, uma-poko howa' mololita duu' -na madupa' mpu'u lolita-ku."

²⁰Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.'

²¹Bula-na Zakharia hi rala Tomi Alata'ala, kapea-pea-ramo ntodea hi mali-na. Ingu' -ra apa' mahae rahi-i.

²¹Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.

²²Pehupa' -na hi mali-na, uma-ipi howa' mpololitai-ra. Muntu' mohuka' -i-damo pai' bate uma-i howa' mololita. Toe pai' ra'inca-mi ntodea karia-na to nahilo hi rala Tomi Alata'ala.

²²Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.

²³Hudu-mi pobago-na Zakharia hi Tomi Alata'ala, nculii' -imi hilou hi tomi-na.

²³Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju.

²⁴Ko'ia mahae ngkai ree, motina'i mpu'u-imi Elisabet. Lima mula kahae-na Elisabet uma mehupa' -hupa' ngkai rala tomi-na, pai' na'uli':

²⁴Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes:

²⁵"Tohe'i-e ahi' -na Pue' hi aku'. Natulungi-a mo'anai', bona uma-apa me'ea' sabana kalalo-ku."

²⁵'Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.'

²⁶Kahono' -na ono mula Elisabet motina'i, Alata'ala mpohubui mala'eka Gabriel hilou hi tana' Galilea, hi ngata to rahanga' Nazaret,

²⁶Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,

²⁷bona mpohirua' -ki hadua toronaa to rahanga' Maria. Toronaa toei, bula-na mokamae' hante hadua kabilasa to rahanga' Yusuf, muli Magau' Daud owi.

²⁷neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.

²⁸Karata-na mala'eka hi ria, na'uli' -ki Maria: "Wori' tabe! Pue' mpogane' -ko pai' mpodohei-ko!"

²⁸Tema juurde tulles ütles Gabriel: 'Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!'

²⁹Konce-i Maria mpo'epe lolita mala'eka toei, pai' -i mopekiri ba napa batua petabe-na toe.

²⁹Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.

³⁰Na'uli' wo'o-mi mala'eka: "Neo' -ko me'eka' Maria, apa' iko-mi to napokono Alata'ala bona mporata pegane' -na.

³⁰Ja ingel ütles talle: 'Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!

³¹Motina'i-ko mpai', pai' -ko mo'ana', hadua ana' tomane. Ana' tetu mpai' kana nuhanga' Yesus.

³¹Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.

³²Hi'a mpai' jadi' tauna to bohe tuwu' -na, pai' -i rahanga' Ana' Alata'ala to hi suruga. Pai' Pue' Alata'ala mpo'ongko' -i jadi' Magau', hewa Magau' Daud, ntu'a-na owi.

³²Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.

³³Hi'a jadi' magau' to mpoparentai hawe'ea muli Yakub duu' kahae-hae-na, pai' poparenta-na uma ria kahudua-na."

³³Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.'

³⁴Na'uli' Maria mpo'uli' -ki mala'eka: "Beiwa-hawo kajadi' -na to nu'uli' tetu-e? Apa' ko'ia-a-kuwo motomanei."

³⁴Aga Maarja küsis inglilt: 'Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?'

³⁵Na'uli' mala'eka: "Inoha' Tomoroli' mpai' mana'u hi iko, pai' kabaraka' Alata'ala to hi suruga ngkamoui-ko. Toe pai' ana' to putu toe mpai' rahanga' moroli', Ana' Alata'ala.

³⁵Ja ingel vastas talle: 'Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.

³⁶Epe-dile: ompi' -nu Elisabet-ele, to tu'a lia-imi pai' to ra'uli' doo lalo-ie, motina'i ono mula-imi-hawo! Mo'ana' -i mpai', hadua ana' tomane.

³⁶Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,

³⁷Apa' napa-napa to na'uli' Alata'ala bate kana madupa'."

³⁷sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.'

³⁸Na'uli' Maria: "Aku' toi batua-na Pue', mengkoru-ama hi hawa' -na, bona napadupa' patuju-na hi aku', hewa to nu'uli' -ka tetu." Oti toe, malai-imi mala'eka mpalahii Maria.

³⁸Aga Maarja ütles: 'Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!' Ja ingel läks ära tema juurest.

³⁹Ngkai ree, pe'ongko' -nami Maria hilou hi ngata to hi bulu' -na hi tana' Yudea.

³⁹Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna

⁴⁰Karata-na hi tomi Zakharia, pesua' -nami pai' -i mpotabe Elisabet.

⁴⁰ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti.

⁴¹Kana'epe-na Elisabet petabe-na Maria toe, pongkale-nami ana' to hi rala puanaka-na, pai' Elisabet, nakuasai Inoha' Tomoroli' -imi.

⁴¹Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu

⁴²Mekio' -imi napesukui mpo'uli' -ki Maria: "Iko-mi-kona to nagane' Alata'ala meliu ngkai hawe'ea tobine ntani' -na, pai' Alata'ala mpogane' ana' to nupotina'i-ki tetu.

⁴²ja hüüdis suure häälega: 'Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!

⁴³Ha hema-a-kuwo aku' toi-e, pai' iko tina-na Pue' -ku tumai mpokinomo-a!

⁴³Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?

⁴⁴Wae kaku'epe-na petabe-nu, ana' to hi rala-ku ncaliu mongkale nakeni kagoe' -na.

⁴⁴Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.

⁴⁵Morasi' mpu'u-ko, apa' nupangala' lolita Pue', apa' napa to na'uli' -koko bate madupa'."

⁴⁵Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.'

⁴⁶Na'uli' Maria: Mpo'une' -a Pue' hante nono-ku mpu'u.

⁴⁶Ja Maarja ütles: 'Mu hing ülistab Issandat

⁴⁷Goe' lia-a, apa' Alata'ala Magau' Tompohore-a ngkai huku' jeko' -ku.

⁴⁷ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,

⁴⁸Nakiwoi-awa-kuwo, aku' batua-na to mpe'ahii'. Ngkai wae lau, hawe'ea tauna mpo'uli' ka'aku' -na tobine to nagane' Alata'ala.

⁴⁸sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,

⁴⁹Apa' Alata'ala to mokuasa mpopehuwu kabaraka' -na hi aku'. Moroli' hanga' -na!

⁴⁹sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi

⁵⁰Ma'ahi' -i hi hawe'ea tauna to mengkoru hi Hi'a, duu' rata hi muli-muli-ra.

⁵⁰ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.

⁵¹Nababehi anu mobaraka' hante kuasa-na: Tauna to molangko nono-ra nagaro' bona uma oko patuju-ra.

⁵¹Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.

⁵²Magau' -magau' napohu ngkai pangka' -ra. Tauna to dingki' tuwu' -ra napomolangko.

⁵²Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,

⁵³Tauna to mo'oro' nabohui hante pongkoni' to lompe'. Tauna topo'ua' napopalai hante ngkeni woto mara.

⁵³näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.

⁵⁵Napopohiloi ahi' -na hi kita' muli Israel, batua-na owi. Natulungi-ta hewa to najanci hi ntu'a-ta owi. Uma nalipo' pojanci-na hi Abraham pai' hi muli-na duu' kahae-hae-na."

⁵⁴Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,

⁵⁶Ba tolu mula kahae-na Maria mo'oha' hante Elisabet, pai' lako' nculii' -idi hilou hi tomi-na.

⁵⁵nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.'

⁵⁷Rata-mi tempo-na Elisabet mo'ana'. Mo'ana' mpu'u-imi, hadua ana' tomane.

⁵⁶Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.

⁵⁸Tongki-ra pai' ompi' -ra mpo'epe beiwa Pue' mpopohiloi ahi' -na hi Elisabet hi kanawai' -na ana' -na toe, toe pai' goe' wo'o-ramo-rawo hangkaa-ngkania hante Elisabet.

⁵⁷Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.

⁵⁹Ntuku' ada-ra to Yahudi, kahono' -na walu eo umuru-na ana' toei, tumai-ramo tongki pai' ompi' -ra mpotini' -i ntuku' ada-ra to Yahudi. Patuju-ra doko' mpohanga' -i Zakharia, mpongkona' -ki tuama-na moto, ntuku' ada-ra.

⁵⁸Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.

⁶⁰Tapi' na'uli' Elisabet mpo'uli' -raka: "Neo' waetu! Bate Yohanes hanga' -na."

⁵⁹Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.

⁶¹Hampetompoi' -ra: "Hiaa' bo uma-hanale ria ompi' -ni to rahanga' tetu-e!"

⁶⁰Ent tema ema kostis: 'Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!'

⁶²Ngkai ree, rahuka' -ki Zakharia rapompekunei' ba napa to doko' nahanga' -ki ana' -na.

⁶¹Nemad ütlesid talle: 'Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.'

⁶³Zakharia mperapi' hameha' po'ukia' pai' na'uki': "Hanga' -na Yohanes." Konce omea-ramo.

⁶²Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.

⁶⁴Nto'u toe, muu-mule' howa' nculii' -imi mololita, pai' -i mpo'une' -une' Alata'ala.

⁶³Sakarias palus lauakese ning kirjutas: 'Johannes on tema nimi.' Ja kõik imestasid.

⁶⁵Me'eka' omea-ramo tongki-ra, pai' kareba toe molele hobo' hi bulu' -na Yudea.

⁶⁴Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.

⁶⁶Hawe'ea to mpo'epe kareba toe mokanono, ra'uli': "Ha jadi' napa-i mpai' ana' toei?" Apa' Pue' mpodohei-i hante baraka' -na.

⁶⁵Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.

⁶⁷Ane Zakharia, tuama ana' toei, Inoha' Tomoroli' mpokuasai-i, pai' -i mpohowa' lolita Alata'ala, na'uli':

⁶⁶Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: 'Mis saab küll sellest lapsest?' Sest Issanda käsi oli temaga.

⁶⁸"Mai-tamo kita' muli Israel, mpo'une' Alata'ala Pue' -ta! Apa' hompo-imi tumai mpotulungi-ta kita' ntodea-na. Tumai-i mpobahaka-ta ngkai bali' -ta.

⁶⁷Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:

⁶⁹Nawai' -tamo Tadulako to mobaraka' to mpokeni kalompea'. Tadulako toei, muli Magau' Daud, batua-na owi.

⁶⁸'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse

⁷⁰Ngkai owi hante wiwi nabi-nabi to moroli', Pue' mpojanci

⁶⁹ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,

⁷¹kanabahaka-ta mpai' ngkai bali' -ta, nabahaka-ta ngkai kuasa-ra to mpokahuku' -ta.

⁷⁰nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -

⁷²Napopohiloi mpu'u-mi ahi' -na hi ntu'a-ta owi. Napadupa' -mi janci-na to moroli'.

⁷¹päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,

⁷⁴Mojanci pai' mosumpa-i hi Abraham ntu'a-ta owi, kanabahaka-ta ngkai kuasa bali' -ta, bona ma'ala-ta mpopue' -i hante uma ria ka'ekaa' -ta,

⁷²et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,

⁷⁵bona kita' jadi' topetuku' -na to moroli' pai' to monoa' hi poncilo-na, duu' kahae-hae-na.

⁷³vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.

⁷⁶Hiaa' ane iko, ana' -ku, iko mpai' rahanga' nabi Pue' Ala to hi suruga. Apa' iko-mi mpai' to mako' meri'ulu ngkai Pue', bona mporodo ohea-na.

⁷⁴Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda

⁷⁷Iko mpai' to mpopo'incai ntodea-na ohea bona Alata'ala mpowai' -ra kalompea' pai' mpo'ampungi jeko' -ra.

⁷⁵vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.

⁷⁸Apa' ma'ahi' lia Alata'ala Pue' -ta. Toe pai' hompo-imi tumai mpotulungi-ta. Tumai-i ngkai suruga hewa eo mebere'.

⁷⁶Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,

⁷⁹Tumai-i mpobajahi nono tauna to hi rala kabengia-na pai' to me'eka' mpoka'eka' kamatea. Natete' -ta hi ohea to mpotoa' kalompea' tuwu'."

⁷⁷et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises

⁸⁰Ana' Zakharia toei, kaboo-bohea kamonoo-notoa nono-na. Mo'oha' -i hi papada to wao', duu' -na rata tempo-na natepu'u-mi mpokeni Lolita Pue' hi muli Israel.

⁷⁸meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.

⁷⁹See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.'

⁸⁰Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.