¹Nto'u toe, rata hawa' ngkai Kaisar Agustus, mpohawai' bona hawe'ea tauna hi humalili' kamagaua' Roma ra'uki' hanga' -ra bona ra'inca kadea-ra.

¹Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.

²Pobilaa' tauna to lomo' -na tohe'i rababehi nto'u-na Kirenius jadi' gubernur hi tana' Siria.

²See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.

³Hawe'ea tauna hilou mpope'uki' hanga' -ra, hore-hore hi ngata totu'a-ra.

³Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.

⁵Wae wo'o Yusuf me'ongko' ngkai ngata Nazaret, mpo'ema' Maria kamae' -na to bula-na motina'i-mi. Me'ongko' -ramo ngkai tana' Galilea, manake' hilou hi tana' Yudea, mpotoa' ngata Betlehem, ngata kaputua Magau' Daud owi. Yusuf kana mpope'uki' hanga' -na hi ria, apa' hi'a muli Magau' Daud.

⁴Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,

⁶Nto'u-ra hi Betlehem toe, rata-mi tempo-na Maria mo'ana'.

⁵et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.

⁷Mo'ana' mpu'u-imi, hadua ana' tomane, ana' ulumua' -na. Ana' -na toei naputu' pai' napopoturu hi rala paiwa', apa' ihia' -mi tomi torata.

⁶Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.

⁸Hi mali ngata Betlehem, ria ba hangkuja dua topo'ewu. Bula-ra mpodoo bima-ra hi papada ngkabengia toe,

⁷Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.

⁹muu-mule' mehupa' -mi hadua mala'eka Pue' mpohirua' -raka, pai' kabaraka' Pue' mehini mpohinii-ra, alaa-na me'eka' lia-ramo.

⁸Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.

¹⁰Na'uli' mala'eka toei mpo'uli' -raka: "Neo' -koi me'eka', apa' katumai-ku toi mpokeni kareba lompe' hi koi', kareba to mpakagoe' lia hawe'ea tauna.

⁹Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.

¹¹Eo toe lau hi ngata Magau' Daud, putu-mi Magau' Tompohore-koi ngkai huku' jeko' -ni, Hi'a-mi Kristus, Pue'.

¹⁰Aga ingel ütles neile: 'Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,

¹²Toi-mi pompetonoi-na bona ni'inca kamakono-na lolita-ku: mporua' -koi mpai' hadua ana'lei raputu' pai' rapopoturu hi rala paiwa'."

¹¹et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.

¹³Hampinisi mata mehupa' wo'o-mi wori' mala'eka to ngkai suruga dohe mala'eka to lomo' -na we'i. Mpo'une' -ra Alata'ala, ra'uli':

¹²Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.'

¹⁴"Mai-tamo mpo'une' Alata'ala to hi suruga! Pai' hi dunia', tauna to napokono mporata kalompea' tuwu'."

¹³Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:

¹⁵Ngkai ree, nculii' -ramo mala'eka hilou hi suruga, pai' mohawa' -ramo topo'ewu toera, ra'uli': "Kita-mi hilou hi Betlehem mpohilo kajadia' to na'uli' -taka Pue'."

¹⁴'Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!'

¹⁶Kahilou-rami, pai' rarua' mpu'u-mi Maria pai' Yusuf, hante ana'lei-ra to turu hi rala paiwa'.

¹⁵Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: 'Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!'

¹⁷Karahilo-na ana' toei, ralolita-mi napa to na'uli' -raka mala'eka mpotompo'wiwi-i.

¹⁶Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.

¹⁸Konce omea tauna to mpo'epe lolita topo'ewu toera.

¹⁷Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta.

¹⁹Aga Maria mpotimamahi hawe'ea to jadi' toe hi rala nono-na, pai' ntora napenonoi.

¹⁸Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud.

²⁰Nculii' -ramo topo'ewu toera, pai' halengko ohea mpo'une' pai' mpobila' Alata'ala-ramo, apa' hawe'ea to ra'epe pai' to rahilo, bate hewa to na'uli' -raka mala'eka.

¹⁹Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.

²¹Ntuku' ada-ra to Yahudi, kahono' -na walu eo umuru-na, Ana' toei ratini' pai' rahanga' -i Yesus, hanga' to nahanga' -ki mala'eka kako'ia-na napotina'i-ki tina-na.

²⁰Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.

²²Oti toe, rata-mi tempo-na Yusuf pai' Maria kana mpobabehi ada ka'oti-na mo'ana', ntuku' Atura Pue' to na'uki' Musa. Nto'u toe, ana'lei-ra toe rakeni hilou hi Yerusalem bona ratonu hi Pue',

²¹Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse.

²³hewa to te'uki' hi rala Buku Atura Pue': "Butu dua ana' tomane to ulumua' kana ratonu hi Pue' bona jadi' bagia-na."

²²Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,

²⁴Rakeni wo'o pepue' -ra, ntuku' hawa' to te'uki' hi rala Buku Atura Pue': hamoko korokou ba roma'a ana' mangkebodo.

²³nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: 'Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks',

²⁵Hi Yerusalem nto'u toe, ria hadua tauna to rahanga' Simeon. Simeon toei, tau monoa' to mengkoru hi Alata'ala. Inoha' Tomoroli' mpodohei-i, pai' -i ncarumaka kaneo' -na rata-mi tempo-na Alata'ala mpotulungi muli Israel.

²⁴ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks 'paar turteltuvi või kaks tuvipoega'.

²⁶Hangkani, Inoha' Tomoroli' mpo'uli' -ki hewa toi: "Ko'ia-ko mate ane ko'ia nuhiloi Magau' Topetolo' to najanci Pue' Ala."

²⁵Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal.

²⁷Jadi', nto'u-na Yusuf pai' Maria mpokeni Yesus ana'lei-ra hi Tomi Alata'ala bona ratonu hi Alata'ala ntuku' Atura Musa, Inoha' Tomoroli' mpopakeni Simeon mesua' hi Tomi Alata'ala.

²⁶Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat.

²⁸Kana'ala' -nami ana'lei toei, napanawi pai' -i mpo'une' Alata'ala, na'uli':

²⁷Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi,

²⁹"O Pue', nau' mate-ama, uma-pi beiwa. Oha-mi nono-ku, apa' madupa' -mi janci-nu.

²⁸siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:

³⁰Hante mata-ku moto-mi mpohilo Topetolo' to ngkai Iko Pue',

²⁹'Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda,

³¹to nuporodo hi hawe'ea manusia'.

³⁰sest mu silmad on näinud sinu päästet,

³²Topetolo' toei, hewa baja to mponotohi nono tauna to bela-ra muli Israel. Pai' -i mpokeni karabilaa' hi kai' muli Israel to nupobagia."

³¹mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:

³³Tina pai' tuama ana' toei konce mpo'epe lolita Simeon mpotompo'wiwi ana' -ra.

³²valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.'

³⁴Simeon mpogane' -ra, pai' na'uli' -ki Maria: "Ngkai Ana' -nu toii, wori' mpai' muli Israel monawu' mporata silaka, aga wori' wo'o to tehore bona mporata kalompea'. Hi'a-mi to napelihi pai' nasuro tumai Pue' Ala, aga wori' tauna mposapuaka-i mpai',

³³Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.

³⁵alaa-na telohu-mi ihi' nono-ra. Hiaa' iko Maria, narumpa' -ko-hana mpai' kasusaa' nono, hewa to rajalo piho'."

³⁴Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: 'Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse -

³⁷Nto'u karata-ra Yusuf pai' Maria hi Tomi Alata'ala toe, ria wo'o-hawo hi ree hadua nabi tobine to tu'a lia-mi. Hanga' -na Hana, ana' Fanuel, ngkai posantina-na Asyer. Nto'u toe, umuru-na walu mpulu' opo' mpae. Pitu mpae-i-wadi motomanei. Ngkai ree, balu-imi pai' uma-ipi motomanei. Tida oa' -i hi Tomi Alata'ala, hi eo-na hi bengi-na ntora mosampaya pai' mopuasa' -i mepue' hi Pue' Ala.

³⁵ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.'

³⁸Jadi', nto'u Yusuf pai' Maria hi Tomi Alata'ala toe, rata wo'o-imi-hawo Hana, mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala, pai' ntora mpotompo'wiwi Ana' toei hi hawe'ea tauna to mpopea tempo-na Alata'ala mpobahaka to Yerusalem ngkai bali' -ra.

³⁶Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma neitsipõlve

³⁹Ka'oti-ra Yusuf pai' Maria mpobabehi hawe'ea to ratuntu' hi rala Buku Atura Pue', nculii' -ramo hilou hi ngata Nazaret hi tana' Galilea.

³⁷ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja palvetamistega.

⁴⁰Ana' -ra toei, kaboo-bohea pai' karoo-rohoa. Monoto lia nono-na, pai' Alata'ala mpogane' -i.

³⁸Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust.

⁴¹Butu mpae-na, tina pai' tuama-na Yesus hilou hi Yerusalem mpokaralai eo bohe to Yahudi to rahanga' Eo Paskah.

³⁹Kui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse järgi, siis nad pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti.

⁴²Hono' -mi hampulu' rompae umuru-na Yesus, hilou wo'o-ramo ngkaralai eo bohe toe hewa kabiasaa-ra.

⁴⁰Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal.

⁴³Katimpaliu-na eo bohe toe, nculii' -ramo hilou mpotoa' ngata-ra. Aga Yesus-hana, uma-i mpotuku' -ra. Hi ria-i-pidi hi Yerusalem, aga uma ra'incai totu'a-na.

⁴¹Tema vanemad käisid igal aastal paasapühadel Jeruusalemmas.

⁴⁴Ra'uli' -rawo, metuku' moto-i dohe doo hampomakoa' -ra. Ha'eo-ramo momako', lako' rapali' -idi hi doo-ra pai' ompi' -ra.

⁴²Kui Jeesus oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üheskoos pühadeaja kombe järgi üles Jeruusalemma.

⁴⁵Aga uma-i raruai'. Toe pai' nculii' -ra hi Yerusalem mpopali' -i.

⁴³Kui nad olid pärast nende päevade möödumist teel kodu poole, jäi Jeesus Jeruusalemma, ent tema vanemad ei teadnud seda.

⁴⁶Tolu eo-ramo mepali', lako' rarua' -idi hi Tomi Alata'ala. Mohura-i hi laintongo' guru agama, mpe'epei pai' mepekune'.

⁴⁴Aga et nad arvasid tema olevat teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee ja hakkasid alles siis otsima teda sugulaste ja tuttavate juurest.

⁴⁷Hawe'ea tauna to mpo'epe-i mpo'uli': "Uma mowo kapante-nae'! Uma mowo kamonoto tompoi' -na!"

⁴⁵Ja kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad teda otsides tagasi Jeruusalemma.

⁴⁸Konce tina pai' tuama-na mpohilo-i. Na'uli' tina-na: "Uto', napa-di-kona pai' nupohewa toe-kaie! Kai' tuama-nu, sese' -kai mpopali' -ko!"

⁴⁶Kolme päeva pärast sündis, et nad leidsid Jeesuse pühakojas istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas.

⁴⁹Na'uli' -raka: "Ha napa pai' nipali' -a? Ha uma ni'incai kana hi rala tomi Tuama-kua?"

⁴⁷Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja ta vastustest.

⁵⁰Tapi' uma rapaha batua lolita-na.

⁴⁸Ja Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles talle: 'Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme sind südamevaluga otsinud.'

⁵¹Oti toe, hidohea-ramo nculii' hilou hi Nazaret, pai' bate mengkoru-i hi hawa' tina pai' tuama-na. Tina-na mpotimamahi hawe'ea to jadi' toe hi rala nono-na.

⁴⁹Ent tema ütles neile: 'Miks te siis olete mind otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt?'

⁵²Yesus kaboo-bohea pai' kamonoo-notoa nono-na. Alata'ala mpokono-i, wae wo'o manusia'.

⁵⁰Aga nemad ei mõistnud neid sõnu, mis ta neile rääkis.

⁵¹Jeesus läks koos nendega ja tuli Naatsaretti ning oli neile allaheitlik. Tema ema hoidis kõik need lood oma südames alal.

⁵²Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.