¹Pe'ongko' -na Yesus ngkai ue Yordan, Inoha' Tomoroli' mpokuasai-i pai' mpakeni-i hilou hi papada to wao'.

¹Jeesus aga, täis Püha Vaimu, tuli tagasi Jordani äärest, ja aeti Vaimu läbi kõrbe,

²Mo'oha' -i hi ria opo' mpulu' bengi, pai' -i nasori Magau' Anudaa'. Kahae-na toe, uma ria hanyalaa to nakoni'. Timpaliu opo' mpulu' bengi toe, mo'oro' -imi.

²kus ta oli nelikümmend päeva kuradi kiusata. Ja ta ei söönud midagi neil päevil. Ja kui need täis said, tuli talle nälg.

³Na'uli' Magau' Anudaa' mpo'uli' -ki Yesus: "Ane Ana' Alata'ala mpu'u-ko, wae-pi hubui watu toe mewali pongkoni'!"

³Aga kurat ütles talle: 'Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et see saaks leivaks!'

⁴Natompoi' Yesus: "Hi rala Buku Tomoroli' te'uki' hewa toi: `Manusia' uma tuwu' ngkai pongkoni' -wadi.'"

⁴Ja Jeesus vastas talle: 'Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast.'

⁵Oti toe, Magau' Anudaa' mpokeni-i hilou hi kalangkoa-na. Hampinisi mata-wadi napopohiloi-i hawe'ea kamagaua' hi dunia',

⁵Ja kurat viis tema kõrgele, et näidata talle ühe hetkega kõiki maailma kuningriike.

⁶pai' na'uli' -ki: "Kuasa mpoparentai hawe'ea kamagaua' toera lau pai' hawe'ea ka'uaa' -na, kuwai' -koko Iko omea-mi mpai', apa' aku' omea pue' -na, pai' ma'ala kupewai' hi hema konoa-ku.

⁶Ja kurat ütles talle: 'Ma tahan anda sulle meelevalla kõigi nende üle ja nende hiilguse, sest see on minu kätte antud ja mina võin selle anda, kellele ma iganes tahan.

⁷Jadi', ane mepue' -ko hi aku', kuwai' -koko Iko omea-mi toe lau."

⁷Kui sa nüüd kummardad minu ette, siis on kõik sinu päralt.'

⁸Natompoi' Yesus: "Hi rala Buku Tomoroli' te'uki' hewa toi: `Kana mepue' -ta hi Pue' -ta, Pue' Ala. Muntu' Hi'a-wadi to natao tapengkorui.'"

⁸Ja Jeesus vastas talle: 'Kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda!'

⁹Oti toe, Magau' Anudaa' mpopakeni-i hilou hi Yerusalem, napopokore-i hi lolo wumu Tomi Alata'ala, pai' na'uli' -ki: "Ane Ana' Alata'ala mpu'u-ko, mengkanawu' -ko pe' ngkai rei!

⁹Siis ta viis Jeesuse Jeruusalemma ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: 'Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast siit alla,

¹⁰Uma-ko mpai' moapa, apa' ria te'uki' hi rala Buku Tomoroli': `Pue' Ala mpohubui mala'eka-na mpetalawai' -ko, bona neo' -ko silaka.

¹⁰sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid,

¹¹Rahorongko-ko, bona witi' -nu uma dungku hi watu.'"

¹¹ja et nad kannaksid sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.'

¹²Natompoi' Yesus: "Te'uki' wo'o hewa toi: `Neo' tasori Pue' -ta, Pue' Ala.'"

¹²Ja Jeesus vastas talle: 'On öeldud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat!'

¹³Ka'oti-na Magau' Anudaa' mposori Yesus hante hawe'ea pesori toe, malai-imi mpopea loga to lompe'.

¹³Ja kui kurat kogu kiusamise oli lõpetanud, jättis ta Jeesuse mõneks ajaks rahule.

¹⁴Oti toe, Yesus nakuasai Inoha' Tomoroli', pai' -i nculii' hilou hi tana' Galilea. Hi humalili' Galilea, molele-mi kareba to mpo'uli' napa to nababehi.

¹⁴Jeesus tuli Vaimu väes tagasi Galileasse ja kuuldus temast levis kogu ümbruskonda.

¹⁵Metudui' -i hi tomi-tomi posampayaa to Yahudi, pai' hawe'ea tauna mpo'une' -i.

¹⁵Ja ta õpetas nende sünagoogides, ja kõik austasid teda.

¹⁶Hilou-imi Yesus hi Nazaret, ngata kabohea-na. Pai' hewa kabiasaa-na, mesua' -imi hi tomi posampayaa hi Eo Sabat, eo pepuea' -ra to Yahudi. Mokore-imi bona mpobasa Buku Tomoroli'.

¹⁶Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema,

¹⁷Ratonu-ki sura nabi Yesaya. Napali' duu' -na mporua' lolita tohe'i:

¹⁷anti tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud:

¹⁸"Inoha' Pue' Ala hompo hi Aku', apa' nawati' -ama mpokeni Kareba Lompe' hi tauna to mpe'ahii' tuwu' -ra. Nasuro-a mpo'uli' -raka to ratawani: `Tebahaka-mokoi!' Nasuro-a mpo'uli' -raka towero: `Pehilo-mokoi!' Nahubui-a mpobahaka-ra to rapobatua.

¹⁸'Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid,

¹⁹Nahubui-a mpopalele kareba-na, karata-nami tempo-na Pue' mpopohiloi ahi' -na hi ntodea-na."

¹⁹kuulutama Issanda meelepärast aastat.'

²⁰Ka'oti-na nabasa toe we'i, nalulu nculii' -mi sura toe, natonu-ki pue' bago, pai' -i mohura bona metudui'. Hawe'ea tauna to hi rala tomi posampayaa toe mpodulu mponaa-i doko' mpo'epe lolita-na.

²⁰Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda.

²¹Na'uli' -miraka: "Eo toe lau, madupa' -mi lolita Buku Tomoroli' toe, nto'u kani'epe-na kubasa we'i."

²¹Tema hakkas neile rääkima: 'Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.'

²²Konce omea-ramo to mpo'epe-i, ra'uli': "Lompe' lia pololita-na! Uma mowo kanoto-na! Hiaa' bo ana' Yusuf-i-wadi-hawo."

²²Ja kõik tunnustasid teda ja imestasid, et tema suust tulid sellised armusõnad, ja ütlesid: 'Eks tema ole Joosepi poeg?'

²³Ngkai ree, na'uli' mpo'uli' -raka: "Bate ria-koi mpai' to mpo'uli' -ka walatu tohe'i: `Ee dokter, paka'uri' moto-mi-kowo woto-nu! Ane bongko nabi mpu'u-ko, anu mekoncehi to ki'epe nubabehi hi Kapernaum, babehi wo'o hi rehe'i hi ngata-nu moto.'"

²³Aga tema ütles neile: 'Küllap te ütlete mulle selle vanasõna: Arst, aita iseennast! Mida kõike oleme kuulnud Kapernaumas olevat sündinud, seda tee ka siin, oma kodukohas!'

²⁴Na'uli' tena-raka Yesus: "Mpu'u ku'uli' -kokoi, uma ria nabi to rabila' hi ngata-na moto.

²⁴Ja Jeesus ütles: 'Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.

²⁵Makono mpu'u lolita-ku toi: napa to jadi' tempo toi, bate hewa to jadi' hi tempo-na nabi Elia owi. Nto'u toe, tolu mpae ono mula hangaa mara eo, alaa-na rata oro' bohe hi hawe'ea ngata. Wori' moto tobine tobalu hi tana' Israel to mpe'ahii' tuwu' -ra nto'u toe.

²⁵Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa,

²⁶Tapi' Pue' Ala uma mpohubui Elia mpotulungi haduaa ngkai tobalu toera. To nahubui-ki hilou hi ngata Sarfat, mpotulungi hadua tobine tobalu to Sidon, bela-i-hana to Israel.

²⁶aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde.

²⁷Wae wo'o nto'u nabi Elisa owi, wori' moto topohaki' poko' hi tana' Israel. Aga uma-ra haduaa to napaka'uri' nabi Elisa. Muntu' Naaman, tauna to Siria."

²⁷Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman.'

²⁸Mpo'epe lolita-na Yesus toe we'i, moroe lia-ramo hawe'ea tauna to hi rala tomi posampayaa.

²⁸Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu

²⁹Pokore-rami mpopalai-i hilou hi mali ngata, pai' rakeni hilou hi bingke-na, apa' ngata-ra hi lolo bulu'. Patuju-ra ke mpotulaka-i hi bingke-na bona mate-i.

²⁹ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata.

³⁰Ntaa' we'i, Yesus mako' mpe'olo' tauna to wori', pai' nculi' palai-nami.

³⁰Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.

³¹Oti toe, Yesus hilou hi ngata Kapernaum hi tana' Galilea. Karata-na hi ree, metudui' wo'o-i hi tomi posampayaa hi Eo Sabat.

³¹Jeesus tuli alla Kapernauma, Galilea linna, ja õpetas neid hingamispäeviti.

³²Konce-ramo tauna to mpo'epe tudui' -na, apa' mololita-i hewa tauna to mokuasa.

³²Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest tema sõnal oli meelevald.

³³Ria wo'o hi ree hadua tauna to napesuai' seta to dada'a lia. Mejeu' -imi na'uli':

³³Ja sünagoogi tuli inimene, kellel oli rüve vaim, ja see kisendas valju häälega:

³⁴"Ee Yesus to Nazaret� Doko' nupopai-dakaie? Ba doko' nuropuhi-dakaie? Ku'inca moto-kole, ka'Iko-na Suro to moroli' ngkai Alata'ala-e."

³⁴'Võeh, mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!'

³⁵Yesus mpo'uli' -ki seta toei: "Ngkaba'i-ko! Palai-ko ngkai tauna tetui!" Seta to mpesuai' tau toei mpodungka-i hi laintongo' ntodea, pai' -i malai, aga uma-i napopai-pai.

³⁵Ja Jeesus sõitles teda: 'Jää vait ja mine temast välja!' Ja kuri vaim paiskas mehe nende keskele maha ja läks temast välja ega teinud talle mingit kahju.

³⁶Konce omea-ramo tauna to mpohilo, pai' momepololitai-ramo, ra'uli': "Uma mowo kabaraka' lolita-nae'! Napake' kuasa-na mpopalai anudaa', malai mpu'u-ramo-rana."

³⁶Ja hirm tuli kõikide peale ja nad rääkisid omavahel: 'Mis asi see siis on? Ta käsutab meelevalla ja väega rüvedaid vaime - ja need lähevadki välja!'

³⁷Ngkai ree, molele-mi kareba hiapa-apa hi tana' Galilea, to mpo'uli' napa to nababehi Yesus.

³⁷Ning kuuldus temast levis kõigisse ümbruskonna paikadesse.

³⁸Oti toe, malai-imi Yesus ngkai rala tomi posampayaa, hilou hi tomi Simon. Nto'u toe, piniana-na Simon tobine ngkelengi' gaga. Jadi' merapi' -ra hi Yesus bona natulungi-i-hawo.

³⁸Aga Jeesus tõusis püsti, lahkus sünagoogist ja tuli Siimona majja. Siimona ämm oli aga haige kõrges palavikus, ja nad palusid Jeesust teda aidata.

³⁹Lou-imi Yesus mokore hi ncori poturua-na, pai' na'uli': "Palai-ko haki'!" Ncaliu mo'uri' -imi, pai' memata-i mpolayani-ra.

³⁹Ja Jeesus astus tema peatsi juurde ja sõitles palavikku ning see lahkus temast. Ja naine tõusis otsekohe üles ja teenis neid.

⁴⁰Limpa-mi eo, wori' tauna tumai hi Yesus, mpokeni hawe'ea ompi' -ra to peda' hante wori' nyala haki' -ra. Naganga-ra butu dua-na pai' napaka'uri' -ra.

⁴⁰Aga kui päike oli loojunud, tõid kõik, kellel oli mitmesugustes tõbedes haigeid, need tema juurde. Ja Jeesus pani oma käed igaühe peale nendest ning tegi nad terveks.

⁴¹Pai' wori' wo'o seta napopalai ngkai tauna to rapesuai'. Seta to napopalai toera, kaka'au-au-ra, ra'uli': "Iko-mi Ana' Alata'ala!" Aga natagi mpu'u-ra bona neo' -ra mololita, apa' ra'inca Kahi'a-na Magau' Topetolo'.

⁴¹Aga kurjad vaimudki läksid välja paljudest, ise kisendades: 'Sina oled Jumala Poeg!' Ja tema sõitles kurje vaime ega lasknud neil rääkida, sest nad teadsid, et tema on Messias.

⁴²Kamepulo-na, malai-imi Yesus ngkai ngata toe, hilou hi kawaoa' -na. Wori' tauna mpali' -i, duu' -na rarua' -i. Merapi' -ra bona neo' -ipi mpalahii-ra.

⁴²Päeva hakul Jeesus väljus ning läks tühja paika. Ja rahvahulgad otsisid ta üles, tulid tema juurde ja tahtsid teda kinni pidada, et ta nende juurest ära ei läheks.

⁴³Tapi' na'uli' mpo'uli' -raka: "Kana hilou wo'o-a hi ngata-ngata ntani' -na, mpoparata-raka kareba lompe' to mpo'uli' neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'. Apa' toe-mi patuju-na Alata'ala mposuro-a tumai."

⁴³Aga tema ütles neile: 'Ma pean ka teistele linnadele kuulutama evangeeliumi Jumala riigist, sest selleks on mind läkitatud.'

⁴⁴Ngkai ree, Yesus hilou mpokeni Lolita Pue' hi tomi posampayaa hobo' hi tana' Yudea.

⁴⁴Ja ta jutlustas Juudamaa sünagoogides.