¹Hangkani, bula-na Yesus mokore hi wiwi' rano Genesaret, wori' tauna mome'upi' doko' mpo'epe Lolita Alata'ala.

¹Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama,

²Mpohilo-i romeha' sakaya hi wiwi' rano. Nto'u toe, topebau' mencore ngkai sakaya-ra hilou hi role-na mpobohoi' jala' -ra.

²et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke.

³Hilou-imi Yesus mpohawi' sakaya to hameha', sakaya-na Simon, pai' naperapi' bona Simon mpotoko sakaya ngkai wiwi' rano hangkedi'. Oti toe, pai' mohura-imi hi rala sakaya mpotudui' ntodea.

³Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist.

⁴Kahudu-na metudui', na'uli' mpo'uli' -ki Simon: "Toko tena hilou hi kanalaa-na, pai' tene' jala' -ni bona mporata-koi bau'."

⁴Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: 'Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!'

⁵Na'uli' Simon: "Guru, hamengia-makai ngone mobago, aga uma hama'aa ihi' jala' -kai. Aga nau' wae, kutene' moto, lawi' nuhubui-kai."

⁵Siimon vastas talle: 'Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.'

⁶Ngkai ree, karatene' -na jala' -ra, wori' mpu'u-mi bau' to mesua' hi rala-na, alaa-na ntepu'u morenta-mi jala' -ra.

⁶Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid.

⁷Mekawe-ra hi doo-ra to hi rala sakaya kahameha' -na bona tumai mengawa'. Tumai mpu'u-ramo-rawo pai' ra'ihii' -mi sakaya romehaa', duu' -na neo' matala nakeni katomo-na.

⁷Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas.

⁸Kanahilo-na Simon Petrus kabaraka' -na Yesus toe, powingkotu' -nami hi nyanyoa-na, na'uli': "Neo' -apa numohui', Pue'! Apa' aku' toi tauna topojeko'."

⁸Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: 'Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!'

⁹Simon mololita hewa toe, apa' hi'a pai' hawe'ea doo-na wilingkoroa mpohilo kawori' bau' to nawoko' jala' -ra.

⁹Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud.

¹⁰Wilingkoroa wo'o-ra-rawo Yakobus pai' Yohanes, rodua ana' Zebedeus to mobago dohe Simon. Ngkai ree, na'uli' Yesus mpo'uli' -ki Simon: "Neo' me'eka'. Ntepu'u wae lau, uma-poko mebau'. Kuwai' -moko pobago to bo'u: mpotudui' tauna jadi' topetuku' -ku."

¹⁰Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: 'Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!'

¹¹Oti toe, radii' sakaya-ra hi role-na, rapalahii omea-mi, pai' mpotuku' Yesus-ramo.

¹¹Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.

¹²Hangkani, bula-na Yesus hi rala ngata, rata hadua tauna to mohaki' poko' hobo' woto-na. Kampohilo-na Yesus, powingkotu' -nami, lio-na dungku hi tana'. Merapi' -i hi Yesus, na'uli': "Pue', ane ma'ala, paka'uri' -a-kuwo!"

¹²Ja see sündis, kui Jeesus ühes linnas viibis, vaata, seal oli mees üleni täis pidalitõbe. Ja kui ta nägi Jeesust, langes ta silmili maha ja anus teda: 'Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!'

¹³Yesus mpojama-i pai' na'uli' -ki: "Ma'ala moto. Kupaka'uri' -moko!" Hampinisi mata, mo'uri' -imi.

¹³Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: 'Ma tahan, saa puhtaks!' Ja kohe lahkus pidalitõbi temast.

¹⁴Oti toe, Yesus mpotagi-i, na'uli': "Neo' nulolita to jadi' tohe'i hi hema-hema. Hilou-moko ulu mpopehuwu woto-nu hi imam, bona nahilo kamo'uri' -numi, pai' keni pepue' -nu ntuku' parenta to na'uki' Musa, bona monoa' hi hawe'ea tauna kamo'uri' -nu mpu'u-mi."

¹⁴Jeesus keelas teda juhtunust kellelegi rääkimast ja käskis: 'Mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtakssaamise eest, nii nagu Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!'

¹⁵Ntaa' molele lau-midi kareba-na hiapa-apa-e, alaa-na mo'iko tauna mpotuku' Yesus doko' mpo'epe lolita-na pai' mpopepaka'uri'.

¹⁵Aga sõnum Jeesusest levis seda enam, nii et suur rahvahulk tuli kokku teda kuulama ja saama temalt tervenemist oma haigustest.

¹⁶Tapi' Yesus biasa hilou hi kawaoa' -na pai' mosampaya.

¹⁶Temal oli aga viisiks minna tühja paika ja seal palvetada.

¹⁷Rala-na ha'eo nto'u Yesus metudui', ria ba hangkuja dua to Parisi pai' guru agama mohura hi ree. Ria-ra ngkai ngata-ngata hi tana' Galilea, Yudea, pai' ngkai ngata Yerusalem wo'o. Baraka' ngkai Pue' Ala ria hi Yesus bona mepaka'uri'.

¹⁷Ja ühel päeval, kui Jeesus oli õpetamas, istus seal ka varisere ja seadusetundjaid, kes olid tulnud kõigist Galilea ja Juudamaa küladest ja Jeruusalemmast. Ja Issanda vägi oli Jeesuse peal haigete tervendamiseks.

¹⁸Nto'u toe, tumai-ra ba hangkuja tauna mpokowa' hadua topungku to turu hi rala pokowaa'. Rapali' ohea-ra mesua' hi tomi doko' mpokeni doo-ra hi Yesus.

¹⁸Ja ennäe, mehed kandsid kanderaamiga inimest, kes oli halvatud, ja püüdsid teda sisse tuua ning asetada Jeesuse ette.

¹⁹Aga uma-ra teliu mesua', apa' bihi' rahi tauna. Toe pai' ngkahe' tuka' -ramo mpokeni doo-ra hilou hi lolo tomi, rahungka' ata' pai' ra'ulu-i ntali pokowaa' -na hilou hi nyanyoa Yesus hi laintongo' ntodea.

¹⁹Ja kuna nad rahvahulga tõttu ei leidnud teed, kuidas teda sisse tuua, läksid nad üles katusele ja lasksid ta koos kanderaamiga tellislaest läbi, keset tuba otse Jeesuse ette.

²⁰Kanahilo-na Yesus kabohe pepangala' -ra, na'uli' -mi hi topungku toei: "Ompi', te'ampungi-mi jeko' -nu."

²⁰Ja nende usku nähes ütles Jeesus: 'Inimene, sinu patud on sulle andeks antud!'

²¹Mololita-ramo guru agama pai' to Parisi toera hi rala nono-ra, ra'uli': "Hema rahi-idi tauna toei mai, pai' daho' -i mpo'uli' hibalia tuwu' -na hante Alata'ala-e? Uma ria haduaa to ma'ala mpo'ampungi jeko', muntu' Alata'ala-wadi."

²¹Ja kirjatundjad ja variserid hakkasid arutama: 'Kes see õige on, kes räägib Jumalat teotades? Kes muu saab patte andeks anda kui ainult Jumal üksi?'

²²Na'inca moto Yesus napa to hi rala nono-ra. Toe pai' na'uli' -raka: "Napa pai' nipekiri hewa tetu-e?

²²Aga Jeesus vastas neile nende mõtteid ära tundes: 'Mis te arutate oma südames?

²³Aku' Ana' Manusia', ria mpu'u kuasa-ku hi dunia' mpo'ampungi jeko'. Tapi' ane ku'uli' -ki topungku toei mai: `Te'ampungi-mi jeko' -nu,' uma ni'incai ba te'ampungi mpu'u-di jeko' -nae ba uma-di. Aga ane ku'uli': `Memata pai' mako' -moko,' nihilo mpai' kadupa' -na ba ka'uma-na.

²³Kumb on kergem, kas öelda: 'Sinu patud on sulle andeks antud!' või öelda: 'Tõuse püsti ja kõnni!'?

²⁴Jadi', kupopohiloi-koi karia-na kuasa-ku mpo'ampungi jeko'." Ngkai ree, kamewili' -na hi topungku toei, na'uli' -ki: "Ku'uli' -koko, memata-moko, ongko' -mi pokowaa' -nu, pai' nculii' -moko."

²⁴Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,' - ta ütles halvatule - 'ma ütlen sulle: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!'

²⁵Pemata-na mpu'u-mi topungku toei, rasabii' tauna to wori', na'ongko' poturua-na, pai' -i nculii' hilou hi tomi-na. Pai' hi lengko ohea ntora mpo'une' Alata'ala-imi.

²⁵Ja otsekohe tõusis too üles nende silma all, võttis selle, millel ta oli lamanud, ja läks koju Jumalat ülistades.

²⁶Konce lia hawe'ea tauna mpohilo tohe'e, pai' -ra mpo'une' Alata'ala. Hante mogalo me'eka' wo'o-ra, ra'uli': "Uma mowo kajadia' to tahilo eo toe we'i lau!"

²⁶Ja kõiki valdas hämmastus ja nad ülistasid Jumalat ja said täis kartust, öeldes: 'Me oleme täna kummalisi asju näinud!'

²⁷Oti toe, malai-imi Yesus, pai' hi lengko ohea mpohilo-i hadua topesingara' paja' bula-na mohura hi kantoro' -na, hanga' -na Lewi. Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Tuku' -ama."

²⁷Pärast seda läks Jeesus välja ja nägi tölnerit, nimega Leevi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: 'Järgne mulle!'

²⁸Pokore-nami mpalahii omea, pai' -i mpotuku' Yesus.

²⁸Ja Leevi tõusis, jättis kõik maha ja järgnes Jeesusele.

²⁹Lewi mpobabehi karamea bohe hi tomi-na, mpotorata Yesus. Wori' wo'o topesingara' paja' pai' tau ntani' -na rakio' ngkoni' dohe-ra.

²⁹Ja Leevi tegi Jeesusele oma kodus suure pidusöögi ja suur hulk tölnereid ja muid istus nendega koos lauda.

³⁰Mpohilo toe, ba hangkuja dua pangkeni agama pai' guru agama to mpotuku' tudui' Parisi, ntora ngkunuti. Ra'uli' mpo'uli' -raka ana'guru-na Yesus: "Napa pai' ngkoni' pai' nginu-ko-koina hangkaa-ngkania hante topesingara' paja' pai' topojeko' -e?"

³⁰Ent variserid ja nende kirjatundjad nurisesid tema jüngrite vastu: 'Miks te sööte ja joote koos tölnerite ja patustega?'

³¹Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Tauna to uma peda', uma mingki' rapokulii'. Tauna to peda' -wadi-hawo to paraluu rapokulii'.

³¹Ja Jeesus vastas neile: 'Ei vaja arsti terved, vaid haiged.

³²Uma-a tumai mpokio' -ra to monoa' ingku-ra. Katumai-ku toi-le, mpokio' topojeko' -a bona medea-ra ngkai jeko' -ra."

³²Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele.'

³³Nto'u toe, ria to mpo'uli' -ki Yesus: "Topetuku' -na Yohanes Topeniu', jau-ra-hana mopuasa' pai' mosampaya. Wae wo'o topetuku' -ra to Parisi. Hiaa' topetuku' -nu Iko-kona, ngkoni' pai' nginu oa' -ra-wadi. Napa pai' uma-ra mopuasa' -e?"

³³Nemad aga ütlesid talle: 'Johannese jüngrid paastuvad sageli ja peavad palveaegu, nõndasamuti ka variseride jüngrid, sinu omad aga söövad ja joovad.'

³⁴Yesus mpotompoi' -ra hante lolita rapa' toi, na'uli': "Tauna hi posusaa' poncamokoa, ha mopuasa' -ra-rana bula-ra mpo'emai' topemua'? Uma-hawo.

³⁴Jeesus ütles neile: 'Kas te võite peiupoisse panna paastuma sel ajal, kui peigmees on nende juures?

³⁵Tapi' rata mpai' tempo-na, topemua' ra'ala' ngkai laintongo' -ra. Nto'u toe-damo, pai' lako' mopuasa' -rada."

³⁵Ent päevad tulevad, mil peigmees võetakse neilt ära, küll nad siis paastuvad neil päevil.'

³⁶Oti toe, Yesus mpo'uli' lolita rapa' toi, na'uli' -raka: "Uma ria tauna to mpotai' hanceu' pontaia' ngkai baju to bo'u pai' natelepei-ki baju to hae. Apa' ane wae, narenta lau-mi baju to bo'u. Pai' uma wo'o mpai' lompe' lence-na pontaia' to bo'u toe hi baju to hae.

³⁶Aga ta ütles neile ka tähendamissõna: 'Keegi ei rebi paika uue kuue küljest, et parandada vana kuube, muidu ta ju rebib uue katki ning paik uue küljest ei sobi vana peale.

³⁷Wae wo'o, uma ria tauna to mpotua anggur to bo'u hi rala pontu'ua to hae. Apa' ane dede' -i mpai', mopengka lau-mi pontu'ua to hae toe, alaa-na mobowo anggur, pai' mpadaa' wo'o-mi pontu'ua-na.

³⁷Ja keegi ei vala värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu värske vein rebestab lähkrid ja voolab maha ning lähkrid muutuvad kõlbmatuks,

³⁸Anggur to bo'u bate kana ra'ihii' hi pontu'ua to bo'u wo'o-wadi-hawo.

³⁸vaid värske vein tuleb valada uutesse lähkritesse.

³⁹"Uma ria tauna to dota nginu anggur to bo'u ane oti-i-damo mpo'inu to hae. Apa' na'uli' mpai': `Anggur to hae to motomo'.'"

³⁹Ja keegi, kes on joonud vana, ei taha uut, vaid ütleb: Vana on maitsvam!'