¹Hangkani Yesus pai' ana'guru-na ntara rala bonea nto'u Eo Sabat, eo pepuea' -ra to Yahudi. Bula-ra mpotara bonea toe, ana'guru-na mpotepo' wua' gandum, raporo bona molepa' kuluma-na, pai' raru'a.

¹Aga ühel hingamispäeval, kui Jeesus juhtus minema läbi viljapõldude, katkusid tema jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid.

²To Parisi to hi ree mpokamaro-ra, ra'uli': "Napa pai' nitiboki atura agama-ta? Mobago-dako-koina hi eo pepuea'!"

²Mõned variserid ütlesid: 'Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?'

³Na'uli' -raka Yesus: "Ha uma ria nibasa napa to nababehi Magau' Daud pai' doo-doo-na owi nto'u-ra mo'oro' -e?

³Ja Jeesus vastas neile: 'Kas te ei ole seda lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?

⁴Mesua' -i hi rala tomi pepuea', pai' nakoni' roti to rapopepue' hi Alata'ala, pai' nabagi wo'o-raka doo-na. Ntuku' ada agama-ta, imam-wadi-hana to ma'ala mpokoni' roti toe. Aga nau' wae, gau' -na Daud toe uma-hawo naposala'."

⁴Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite?'

⁵Ngkai ree, na'uli' wo'o-mi Yesus: "Aku' Ana' Manusia', ria kuasa-ku mpo'uli' napa to ma'ala rababehi hi eo pepuea'."

⁵Ja ta ütles neile: 'Inimese Poeg on hingamispäeva isand.'

⁶Hangkani wo'o nto'u Eo Sabat, hilou-i metudui' hi tomi posampayaa. Hi tomi posampayaa toe, ria hadua tauna to mate pale ka'ana-na.

⁶Aga see juhtus ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus läks sünagoogi ja õpetas. Seal oli inimene, kelle parem käsi oli kuivanud.

⁷Ba hangkuja dua to Parisi pai' guru agama to hi ree mpolelemata-i Yesus, meka' ba mepaka'uri' -i mpai' hi Eo Sabat. Patuju-ra, mpali' kedo' bona rapakilu-i mobago hi Eo Sabat.

⁷Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid teda, kas ta peaks tegema terveks hingamispäeval, et leida põhjust tema peale kaevata.

⁸Aga na'inca moto Yesus anu hi nono-ra. Toe pai' na'uli' mpo'uli' -ki tauna to mate pale-na hamali toei: "Mai-moko mokore hi laintongo' rei!" Hilou mpu'u-imi-hawo mokore hi ree.

⁸Jeesus teadis nende mõtteid ja seepärast ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: 'Tõuse püsti ja astu keskele!' Too tõusis ja jäi seisma.

⁹Ngkai ree, na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Kupekune' -koi ulu. Ntuku' atura agama-ta, to'uma to ma'ala tababehi hi Eo Sabat: mpobabehi to lompe' -di ba to dada'a? Mpotulungi doo ba mpatehi doo?"

⁹Jeesus ütles neile: 'Ma küsin teilt, kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või hukata.'

¹⁰Mogolili Yesus mponaa-ra omea, pai' na'uli' -ki topeda' toei: "Tanoa pale-nu!" Kanatanoa-na pale-na, mo'uri' -imi.

¹⁰Ja vaadanud neist igaühe peale, ütles Jeesus mehele: 'Siruta oma käsi!' Ja too tegi seda ning ta käsi sai jälle terveks.

¹¹Ngkai ree, uma mowo karoe-ra guru agama pai' to Parisi. Toe pai' mohawa' -ramo mpali' reke-ra, ba rapopai-i Yesus.

¹¹Nemad läksid aga raevu ja arutasid omavahel, mida nad küll saaksid teha Jeesusele.

¹²Nto'u toe, Yesus hilou hi bulu' -na, pai' mosampaya-i hamengia hi Alata'ala.

¹²Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.

¹³Kabaja-na, nakio' -ramo topetuku' -na pai' napelihi hampulu' rodua ngkai laintongo' -ra. To hampulu' rodua toera, nahanga' suro-na.

¹³Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaksteist, keda ta nimetas ka apostliteks:

¹⁶Hanga' -ra: Simon (Yesus mpohanga' -i Petrus); pai' Andreas ompi' -na Simon; Yakobus; Yohanes; Filipus; Bartolomeus; Matius; Tomas; Yakobus ana' Alfeus; Simon to rahanga' to Zelot; Yudas ana' Yakobus; pai' Yudas Iskariot, to mpobalu' Yesus hi bali' -nae mpai'.

¹⁴Siimona, keda ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, ja Jaakobuse ja Johannese ja Filippuse ja Bartolomeuse

¹⁷Oti toe, mana'u-imi Yesus ngkai lolo bulu' hante ana'guru-na, pai' -ra mento'o hi lempe-na. Hi ree, wori' -mi topetuku' -na mpopea-i, pai' wori' lia tauna morumpu. Tauna toera ngkai humalili' tana' Yudea, ngkai ngata Yerusalem pai' ngkai ngata Tirus pai' Sidon to hi wiwi' tahi'.

¹⁵ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hüütakse Selooteseks,

¹⁸Patuju-ra tumai, doko' mpo'epe lolita Yesus pai' mpopepaka'uri'. To napesuai' seta tumai wo'o pai' napaka'uri' -ra.

¹⁶ja Juuda, Jaakobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks.

¹⁹Wori' tauna mpali' ohea doko' mpoganga Yesus, apa' ria baraka' to mehupa' ngkai woto-na to mpaka'uri' -ra omea.

¹⁷Ja kui Jeesus oli tulnud koos nendega mäelt alla, peatus ta lagedas paigas; seal oli suur hulk tema jüngreid ja väga palju rahvast kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt.

²⁰Yesus mponaa topetuku' -na pai' na'uli' -raka: Morasi' -koi tokabu, apa' koi' to jadi' ntodea Alata'ala, pai' Hi'a jadi' Magau' -ni.

¹⁸Nad kõik olid tulnud teda kuulama ja saama paranemist oma haigustest. Ja terveks said ka need, keda rüvedad vaimud piinasid.

²¹Morasi' -koi to mo'oro' tempo toi, apa' rabohui moto-koi mpai'. Morasi' -koi to geo' tempo toi, apa' goe' moto-koi mpai'.

¹⁹Ja igaüks rahvast püüdis teda puudutada, sest temast läks vägi välja ja parandas kõik.

²²"Morasi' -koi ane rapokahuku' -koi, rapopalai-koi, raruge' pai' rapomohoa hanga' -ni sabana petuku' -ni hi Aku' Ana' Manusia'.

²⁰Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: 'Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!

²³Apa' wae wo'o gau' ntu'a-ra mpobalinai' nabi-nabi to owi. Jadi', ane rapohewa toe-koi, mohajo-koi pai' pakagoe' moto nono-ni, apa' bohe mpai' rasi' to nirata hi rala suruga.

²¹Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!

²⁴"Aga silaka-koi topo'ua' tempo toi, apa' mpolia' nirata-mi-koina kagoea' -ni.

²²Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!

²⁵Silaka-koi to bohu tempo toi, apa' mo'oro' -koi mpai'. Silaka-koi to goe' tempo toi, apa' susa' pai' geo' -koi mpai'.

²³Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele.

²⁶Silaka-koi ane hawe'ea tauna mpo'une' -koi, apa' wae wo'o ntu'a-ra owi mpo'une' nabi-nabi to boa'.

²⁴Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes!

²⁷"Aga hi koi' to mpo'epe lolita-ku wae-e lau, ohe'i hawa' -ku: Kana tapoka'ahi' bali' -ta, mo'ingku lompe' hi tauna to mpokahuku' -ta.

²⁵Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!

²⁸Gane' -ra to mpokamo-ta, posampayai-ra to dada'a hi kita'.

²⁶Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.

²⁹Ane ria tauna to mpohopo' kulimpi-ta hamali, neo' rapehawai. Tonu lau wo'o-ki to hamali. Ane ria to mpo'agoi-ta abe' -ta, wai' wo'o lau-i baju-ta.

²⁷Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad,

³⁰Ane ria to mperapii' -ta, wai' -ra-rawo. Ane ria to mpo'agoi ba napa-napa rewa-ta, neo' raperapi' nculii'.

²⁸õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!

³¹Napa po'ingku to tapokono rababehi doo hi kita', toe wo'o to kana tababehi hi doo.

²⁹Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki!

³²"Ane tapoka'ahi' muntu' tauna to mpoka'ahi' -ta-wadi, uma mpai' nagane' -ta Alata'ala. Bangku' tauna to dada'a gau' -ra, ma'ahi' moto-ra hi tauna to mpoka'ahi' -ra.

³⁰Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi!

³³Ane lompe' po'ingku-ta muntu' hi tauna to lompe' po'ingku-ra hi kita', uma mpai' nagane' -ta Alata'ala. Bangku' tauna to dada'a, bate lompe' po'ingku-ra hi tauna to lompe' po'ingku-ra hi hira'.

³¹Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!

³⁴Ane kita' mpewai' doi-ta rahenta muntu' hi tauna to ta'inca bisa mpoponculi' -taka, uma mpai' nagane' -ta Alata'ala. Bangku' tauna to dada'a, dota wo'o-ra-rawo rapohentai doi hingka todada'a-ra, apa' ncarumaka-ra rapoponculi' moto-raka mpai'.

³²Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis lahkust te selle eest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.

³⁵"Neo' hewa tetu! Kana tapoka'ahi' bali' -ta, mo'ingku lompe' hi hira'. Wai' -ra hema to doko' mpohentai-ta, pai' neo' ncarumaka ponculia' -na. Ane wae po'ingku-ta, bohe mpai' rasi' to tarata hi eo mpeno, pai' tatuku' -mi po'ingku Pue' Ala to hi suruga. Apa' manara-i Pue' hi tauna to uma mpo'incai mpo'uli' tarima kasi pai' hi tauna to dada'a.

³³Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tänu te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama.

³⁶Kana ma'ahi' -ta, hewa kama'ahi' -na Pue' Ala Tuama-ta.

³⁴Ja kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tänu te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid.

³⁷"Neo' -ta mpotudo' sala' doo, bona uma wo'o mpai' Pue' Ala mpotudo' sala' -ta. Neo' mpo'uli' tauna to masala' kana rahuku', bona uma wo'o mpai' Pue' Ala mpohuku' -ta. Ampungi sala' doo, Pue' Ala wo'o mpai' mpo'ampungi sala' -ta.

³⁵Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu!

³⁸Kana tawai' doo-ta, Pue' Ala wo'o mpowai' -ta. Nawai' -ta pewai' to lompe' lia, to oti-mi ralengo pai' ra'oo', duu' -na moloju'. Apa' pohuka' to tapake' hi doo, tetu wo'o-hawo mpai' to rapopohuka' -taka."

³⁶Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!

³⁹Pai' na'uli' wo'o Yesus lolita rapa' tohe'i: "Ane towero mpotete' hingka towero-na, bate moluli' -ra mpai' hi rala kinali.

³⁷Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!

⁴⁰Pai' uma ria ana' sikola to meliu karabila' -na ngkai guru-na. Ane hudu-miki posikola-na, pai' lako' hibalia-idi hante guru-na.

³⁸Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.'

⁴¹"Napa pai' mponaa-ta gege' hi mata doo, hiaa' wince' kaju to hi mata-ta moto uma ta'incai karia-na!

³⁹Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: 'Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku?

⁴²Beiwa-ta ma'ala mpo'uli' -ki doo: `Ompi', mai kulali gege' -nu,' bo uma moto tahiloi wince' kaju to hi mata-ta. Neo' mpetolompei' kehi! Kana talali ulu wince' kaju to hi mata-ta, bona monoto mata-ta mpolali gege' doo.

⁴⁰Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.

⁴³"Uma ria kaju to lompe' mowua' to dada'a. Wae wo'o uma ria kaju to dada'a mowua' to lompe'.

⁴¹Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?

⁴⁴Butu nyala kaju ra'inca kalompe' -na hi powua' -na. Wua' ara uma rahopu' ngkai walaa to morui. Wua' anggur uma rahopu' ngkai jilata.

⁴²Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!

⁴⁵Wae wo'o manusia'. Tauna to lompe', bate mpohowa' lolita to lompe' -ra, apa' lawi' nono-ra ihia' to lompe'. Tauna to dada'a, dada'a wo'o lolita-ra, apa' nono-ra ihia' to dada'a. Apa' napa ihi' nono-ta, toe wo'o-mi to howa' hi wiwi-ta.

⁴³Ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega jälle halba puud, mis kannaks head vilja.

⁴⁶"Napa pai' nikio' -a `Pue'! Pue'!' bo uma-di nituku' hawa' -kue!

⁴⁴Iga puu tuntakse ära ju tema viljast, sest ei korjata viigimarju kibuvitstelt ega koguta ohakailt viinamarjakobaraid.

⁴⁷Tauna to tumai hi Aku' mpo'epe pai' mpotuku' tudui' -ku, hira' hewa tauna hi rala lolita rapa' tohe'i:

⁴⁵Hea inimene toob välja head oma südame heast tagavarast ja paha inimene toob pahast välja paha, sest ta suu räägib sellest, millest on tulvil ta süda.

⁴⁸Hadua tauna mpowangu tomi, nakae tana' napomonala pai' nahu'a parawatu to moroho. Rata uda bohe pai' ue mowo' mporumpa' tomi toe, aga uma-i molengo apa' moroho parawatu-na.

⁴⁶Aga miks te mind hüüate: 'Issand, Issand!' ega tee, mida ma ütlen?

⁴⁹Aga tauna to mpo'epe lolita-ku pai' uma ratuku', hira' hewa hadua tauna to mpowangu tomi hi lolo tana' -wadi hante uma ria parawatu-na. Rata ue mowo' mporumpa' tomi toe, kamodungka-nami, pai' gaga kagero-na."

⁴⁷Igaüks, kes tuleb minu juurde ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järgi - ma näitan teile, kelle sarnane ta on.

⁴⁸Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kaljule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi.

⁴⁹Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes ehitas maja maa peale ilma aluseta; tulvaveed paiskusid selle vastu ja see varises kohe kokku, ja selle maja varisemine oli ränk.'