¹Kahudu-na Yesus mpotudui' ntodea hawe'ea toe, hilou-imi hi ngata Kapernaum.

¹Kui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned teda kuulavale rahvale, tuli ta Kapernauma.

²Hi ngata toe, ria hadua tadulako tantara to Roma, ria-ki batua-na to napoka'ahi' lia. Batua-na toei peda' danca, neo' mate.

²Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli haige ja suremas.

³Kana'epe-na tadulako toei karia-na Yesus hi ngata-na, nahubui ba hangkuja dua pangkeni to Yahudi hilou mpopetulungi hi Yesus, bona tumai-i mpaka'uri' batua-na.

³Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema teenri.

⁴Karata-ra hi Yesus, merapi' mpu'u-ra, ra'uli': "Tadulako toei ria, natao lia nutulungi,

⁴Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: 'Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid,

⁵apa' napoka'ahi' -ta kita' to Yahudi, pai' ria-i mpowai' -kai doi mpowangu tomi posampayaa-kai."

⁵sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.'

⁶Ngkai ree, hilou mpu'u-imi Yesus dohe-ra. Kamohu' -na Yesus hi tomi-na, tadulako toei mpohubui wo'o-ramo ba hangkuja dua doo-na hilou mpohirua' -ki Yesus mpo'uli' -ki hewa toi: "Tuama, uma-ko mingki' tumai hi tomi-ku, apa' aku' toi bela-a to Yahudi, uma-a natao nupencuai'.

⁶Ja Jeesus läks nendega kaasa. Aga kui ta ei olnud enam kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad talle ütlema: 'Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid!

⁷Toe pai' uma-a daho' tilou hi Iko Tuama, apa' uma-a natao mpohirua' -koko. Nau' lolita hamela-wadi nu'uli', bate mo'uri' -i mpai' batua-ku.

⁷Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb!

⁸Apa' aku' toi-e, pahawaa' wo'o-a-wadi-kuwo, pai' ria wo'o-ra-kuwo to kuhawai'. Ane rapa' -na ria hawa' -ku hi hadua tantara mpo'uli' -ki: `Hilou-ko!' bate hilou-i. Ane mekio' -a hi tantara kahadua-na: `Mai-ko!' bate tumai-i. Ane ku'uli' -raka batua-ku: `Babehi toe!' bate rababehi. Wae wo'o-kowo Iko Tuama, napa to nu'uli' hi retu, bate madupa' hi rei."

⁸Minagi olen ju valitsusalune, aga minu alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: 'Mine ära!', siis ta läheb, ja teisele: 'Tule siia!', siis ta tuleb, ja oma teenrile: 'Tee seda!', siis ta teeb.'

⁹Konce-i Yesus mpo'epe lolita ngkai tadulako toei. Toe pai' me'ili' -imi hi ntodea to mpotuku' -i, pai' na'uli' -raka: "Uma mowo pepangala' -na tau toei ria! Nau' hi to Yahudi muli Israel, ko'ia ria haduaa kurata to bohe pepangala' -na hewa tauna toei ria."

⁹Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, ütles: 'Ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma Iisraeliski leidnud!'

¹⁰Oti toe, nculii' -ramo suro toera hi tomi tadulako. Karata-ra hi ria, mpolia' mo'uri' -imi batua-na.

¹⁰Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena.

¹¹Uma mahae ngkai toe, hilou-imi Yesus hi ngata to rahanga' Nain, hante ana'guru-na pai' wori' tau ntani' -na dohe-ra.

¹¹Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast.

¹²Mohu' -ramo hi wobo' wuntu ngata, rahilo-rawo wori' tauna mehupa' ngkai rala ngata, mpokowa' tomate. Tomate toei, hadua kabilasa, ana' hadudua, tina-na balu-mi. Wori' pue' ngata mpodohei tina-na hilou hi daeo'.

¹²Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.

¹³Kanahilo-na Pue' Yesus tobine toei, metumu' -mi ahi' -na pai' na'uli' -ki: "Neo' -pi-hawo geo'!"

¹³Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: 'Ära nuta enam!'

¹⁴Hilou-imi mpoganga pokowa', mentoda' -ramo to mokowa'. Na'uli' Yesus: "Kabilasa! Kuhubui-ko memata!"

¹⁴Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: 'Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!'

¹⁵Kabilasa to mate toei we'i, kaliliu mohura-imi pai' -i mololita. Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki tina-na: "Oi-mi ana' -nu, totina."

¹⁵Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.

¹⁶Tauna to mpohilo kajadia' toe, me'eka' omea-ramo, pai' -ra mpobila' Alata'ala, ra'uli': "Hadua nabi to mobaraka' mehuwu-mi hi laintongo' -ta! Hompo mpu'u-imi Alata'ala tumai mpotulungi ntodea-na!"

¹⁶Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: 'Meie seas on tõusnud suur prohvet!' ja 'Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!'

¹⁷Kareba toe molele hobo' hi tana' Yudea pai' ntololikia-na.

¹⁷Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõikjale ümbruskonda.

¹⁸Ana'guru-na Yohanes Topeniu' mpoparata-ki hawe'ea to nababehi Yesus toe. Toe pai' mpokio' -i rodua ana'guru-na,

¹⁸Ja seda kõike kuulutasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes kutsus enda juurde kaks oma jüngrit

¹⁹pai' nahubui-ra hilou hi Pue' Yesus, na'uli' -raka: "Hilou-mokoi hi Yesus pai' uli' -ki retu: `Ba Iko-mi Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala, ba ria-pidi to ntani' -na to kipopea?'"

¹⁹ja saatis nad Issanda juurde küsima: 'Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?'

²⁰Hilou mpu'u-ramo suro to rodua toera, pai' ra'uli' -ki Yesus: "Pai' -kai tumai Guru, nahubui-kai Yohanes mpekune' -ta, ba kita' -midi Magau' Topetolo' to najanci Pue' Ala, ba ria-pidi to ntani' -na to kipopea."

²⁰Kui mehed tema juurde jõudsid, ütlesid nad: 'Ristija Johannes on meid sinu juurde läkitanud küsima: Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?'

²¹Nto'u toe wo'o-hawo, Yesus mpaka'uri' wori' topeda' ngkai haki' -ra, napopalai anudaa' ngkai tauna to rahawi', pai' napaka'uri' towero bona pehilo-ra.

²¹Tolsamal tunnil tegi Jeesus paljusid terveks haigustest ja hädadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele kinkis ta nägemise.

²²Na'uli' -mi Yesus mpo'uli' -raka suro Yohanes toera hewa toi: "Nculii' -mokoi, uli' -ki Yohanes hi retu napa to nihilo pai' to ni'epe: towero pehilo-mi, tokejo momako' monoa' -mi, topohaki' poko' mo'uri', towongo pe'epe, tomate kupotuwu' nculii', pai' Kareba Lompe' kuparata-raka to mpe'ahii' tuwu' -ra.

²²Ja Jeesus vastas neile: 'Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit

²³Marasi' -ra tauna to uma morara' nono-ra hi Aku'."

²³ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!'

²⁴Palai-ra suro Yohanes toera, mololita-imi Yesus hi ntodea, mpotompo'wiwi Yohanes. Na'uli': "Napa patuju-ni hilou mpohirua' -ki Yohanes Topeniu' hi tana' to wao'? Ba doko' -koi mpohilo tauna to morara' nono-na, to hewa pimpi to molue nawui ngolu' hilou tumai? Uma-hawoe'.

²⁴Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: 'Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?

²⁵Jadi', hilou doko' mpohilo napa-dikoie? Ba doko' mpohilo tauna to ncola pohea-na? Uma wo'o, apa' po'ohaa' tauna to ncola pohea-ra pai' to mo'ua' katuwu' -ra, hi tomi magau' -ra-wadi-hana.

²⁵Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises elavad, viibivad kuningakodades.

²⁶Jadi', hilou doko' mpohilo napa-dikoie? Ba doko' mpohilo nabi-dikoi? Ane tetu, makono lia. Apa' Yohanes tetui meliu ngkai nabi to ntani' -na.

²⁶Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit!

²⁷Apa' hi'a tetu-mi to mporodo nono-ra ntodea mpotarima-a, hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi. Na'uli' Alata'ala: `Hi'a toi-mi suro-ku, kuhubui-i meri'ulu ngkai Iko, bona mporodo ohea-nu.'"

²⁷Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees.

²⁸Na'uli' wo'o-mi Yesus: "Pe'epei lompe': ngkai hawe'ea tauna to putu hi rala dunia' toi, uma ria haduaa to meliu kabohe tuwu' -na ngkai Yohanes. Aga ngkai wae lau, marasi' mpu'u-ra tauna to jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na. Nau' to kedi' lia tuwu' -ra, meliu kamarasi' -ra ngkai Yohanes."

²⁸Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem.

²⁹Hawe'ea tauna, nte to mpesingarai' paja', mpo'epe lolita Yesus toe mpotompo'wiwi Yohanes. Mpo'epe toe, ratarima-mi Lolita Alata'ala, apa' oti-ramo mpopeniu' hi Yohanes.

²⁹Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega.

³⁰Hiaa' to Parisi pai' guru agama-rana, oja' -ra mpotarima patuju Alata'ala hi tuwu' -ra, bo oja' -ra mpopeniu' hi Yohanes.

³⁰Variserid ja seadusetundjad aga tunnistasid tühjaks Jumala nõu enese kohta sellega, et ei lasknud temal ennast ristida.

³¹Na'uli' wo'o Yesus: "Uma mowo tauna to tuwu' tempo toi! Toi-mi lolita rapa' -ku to kurapai' -raka:

³¹Kellega ma nüüd võrdleksin selle sugupõlve inimesi ja kelle sarnased nad on?

³²Hira' hewa ana' to mohura hi wiwi' karajaa, to ntora momekio' hi doo-ra, ra'uli': `Kibawai-koi molalowe, uma-koi dota goe' dohe-kai. Kibawai-koi motantangi', uma wo'o-koi dota geo' dohe-kai.'

³²Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele nõnda: Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud, me oleme teile itkenud, ja te ei ole nutnud.

³⁴Batua-na: Yohanes Topeniu' uma nipokonoi, Aku' wo'o uma nipokonoi. Katumai-na Yohanes, mopuasa' -i pai' uma-i nginu to melanguhi. Nipoka'oja' -i, ni'uli': `Kahawia' -i-hanale!' Hiaa' katumai-ku Aku' Ana' Manusia', nginu-a, ngkoni' -a. Nipoka'oja' wo'o-a-wadi, ni'uli': `Hilo-i! Tojampa, topalangu-langu, bale-ra topesingara' paja' pai' doo-ra topojeko'!'

³³Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: 'Tal on kuri vaim!'

³⁵Aga nau' wae, ta'inca kamonoto-na patuju Alata'ala ane tanaa gau' hawe'ea topetuku' -na."

³⁴Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: 'Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!'

³⁶Ria hadua to Parisi, hanga' -na Simon, mpohinta' Yesus ngkoni' hi tomi-na. Hilou mpu'u-imi Yesus hi tomi-na, mohura pai' -ra ngkoni'.

³⁵Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed.'

³⁷Hi rala ngata toe, ria hadua tobine topojeko', uma tumotoa gau' -na. Kana'epe-na karia Yesus ngkoni' hi tomi to Parisi toei, tumai-i ngkeni hameha' butolo' ihia' lana honga.

³⁶Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.

³⁸Tumai-imi mpomohui' witi' Yesus, pai' -i geo'. Nasiii' witi' -na Yesus hante ue mata-na. Oti toe nabongka wuluwoo' -na, napomporihi-ki witi' -na, na'eki pai' natuai hante lana honga.

³⁷Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga

³⁹Nahilo to Parisi babehia tobine toei. Mololita bongo-imi hi rala nono-na, na'uli': "Ane bongko nabi mpu'u-i tau toei, ke na'inca kahema-na tobine to mpoganga-i toe, ka'uma-na tumotoa gau' -na."

³⁸ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.

⁴⁰Ngkai ree, na'uli' Yesus mpo'uli' -ki to Parisi toei: "Simon, ria to doko' ku'uli' -koko." Na'uli' Simon: "Uli' -mile Guru."

³⁹Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: 'Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.'

⁴¹Na'uli' Yesus: "Ria rodua tauna to mo'inta hi tauna to ma'ala rapohentai doi. Hadua mpohenta lima atu doi pera', to hadua lima mpulu' -wadi.

⁴⁰Jeesus aga ütles talle: 'Siimon, mul on sulle midagi ütelda!' Tema lausus: 'Räägi, Õpetaja!'

⁴²Ngkai ka'uma-napi rakulei' mpobayari inta-ra, na'uli' -mi tauna to rapohentai toei: `Uma-pi mingki' nibayari inta-ni.' Jadi', hema ngkai hira' to rodua toera to meliu ahi' -ra hi popa'intaa-ra?"

⁴¹'Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.

⁴³Natompoi' Simon: "Ba tauna to wori' inta-na tu?" Na'uli' Yesus: "Makono tompoi' -nu."

⁴²Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?'

⁴⁴Oti toe, pai' me'ili' -imi hi tobine toei pai' na'uli' -ki Simon: "Ha nuhilo tobine toei-e? Karata-ku hi tomi-nu we'i, uma nuporodo ue pobohoi' witi' -ku, ntuku' ada-ta hi torata. Hiaa' tobine toei, nabohoi' -hana witi' -ku hante ue mata-na pai' naporihi hante wuluwoo' -na.

⁴³Siimon vastas: 'Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.' Jeesus ütles talle: 'Sa otsustasid õigesti.'

⁴⁵Iko, uma-a nutabe hante pe'eki ntuku' ada-ta. Hiaa' tobine toei, uma nabahakai mpo'eki witi' -ku ngkai lomo' -ku rata duu' toe lau.

⁴⁴Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: 'Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.

⁴⁶Iko, uma nulanai woo' -ku ntuku' ada-ta hi torata. Hiaa' tobine toei mpobowohi witi' -ku hante lana honga to masuli' oli-na.

⁴⁵Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.

⁴⁷Jadi', bo ma'ahi' lia-ie, toe pai' monoa' -mi kata'inca-na, jeko' -na to wori' te'ampungi-mi. Aga tauna to hangkedi' -wadi te'ampungi jeko' -na, hangkedi' wo'o-wadi-hawo ahi' -na."

⁴⁶Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.

⁴⁸Oti toe na'uli' Yesus mpo'uli' -ki tobine toei: "Te'ampungi-mi jeko' -nu."

⁴⁷Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.'

⁴⁹Mpo'epe toe, momepololitai-ramo tauna to mpohimpongkoni' -raka, ra'uli': "Hema-idie tau tetui-e, pai' daho' -i mpo'ampungi jeko' -e?"

⁴⁸Aga naisele ta ütles: 'Sinu patud on sulle andeks antud!'

⁵⁰Na'uli' wo'o-mi Yesus hi tobine toei: "Tebahaka-moko ngkai huku' jeko' -nu sabana pepangala' -nu hi Aku'. Hilou-moko hante kalompea' tuwu' -nu."

⁴⁹Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses mõtlema: 'Kes on tema, kes ka patte andeks annab?'

⁵⁰Aga tema ütles naisele: 'Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!'