¹Oti toe, Yesus mpodaoi' wori' ngata mpopalele Kareba Lompe', na'uli': "Neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'." Ana'guru-na to hampulu' rodua mpodohei-i.

¹Mõni aeg hiljem rändas Jeesus linnast linna ja külast külla ning jutlustas ning kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteist olid temaga

²Ria wo'o ba hangkuja dua tobine to mpodohei-ra. Tobine toera, tobine to napaka'uri' Yesus ngkai haki' -ra ba ngkai anudaa' to mpohawi' -ra. To hadua, Maria to biasa-na rahanga' Magdalena. Ria-i hangkani Yesus mpopalai pitu anudaa' ngkai Maria toei.

²ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud,

³To hadua wo'o, Yohana tobine-na Khuza, topohawa' hi rala tomi Magau' Herodes. Ria wo'o Susana, pai' wori' -pidi tobine ntani' -na. Tobine toera mpake' doi-ra moto mpotulungi Yesus pai' ana'guru-na.

³ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusase naine, ja Susanna ja palju teisi, kes neid aitasid oma varaga.

⁴Uma ria kaputua tauna ngkai ngata ntani' -na tumai hi Yesus. Wori' -mi tauna to morumpu, Yesus mpololitai-ra hante lolita rapa' toi, na'uli':

⁴Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga:

⁵"Ria hadua topohawu' hilou mohawu'. Rala mpohawu' -na toe, ria hawua' -na monawu' hi mata ohea, alaa-na rapopongko tauna pai' natilo' danci.

⁵'Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle.

⁶Ria wo'o to monawu' hi tana' to watua. Tuwu' moto hinawu' toe, aga kaliliu molaju apa' bangi tana' -na.

⁶Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.

⁷Ria wo'o to monawu' hi laintongo' rui. Tuwu' rui hangkaa-ngkania hante hinawu', alaa-na rui mpo'upi' hinawu' duu' -na mate.

⁷Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle.

⁸Ria wo'o hawua' to monawu' hi tana' to morudu'. Tuwu' hinawu' toe, morudu' lia, wua' -na ha'atu ngkani ngkai hinawu' -na." Oti lolita rapa' -na toe, na'uli' -mi Yesus: "Hema-koi to tilingaa, pe'epei lompe'!"

⁸Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.' Seejärel ta hüüdis: 'Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'

⁹Ana'guru-na mpekune' Yesus ba napa-i batua lolita rapa' toe.

⁹Jeesuse jüngrid küsisid temalt, mida see tähendamissõna tähendab.

¹⁰Na'uli' Yesus: "Owi, Alata'ala ko'ia mpopo'incai manusia' beiwa-i mpai' jadi' Magau' hi dunia'. Aga hewa toe lau, napopo'incai-mokoi tudui' toe. Aga ane ntodea-hana, kutudui' -ra hante lolita rapa', bona madupa' lolita Buku Tomoroli' to mpo'uli': `Pe'epe moto-ra, aga uma oa' ra'incai batua-na. Pehilo moto-ra, aga hewa to uma oa' monoto rahilo.'

¹⁰Jeesus ütles: 'Teile on antud ära tunda Jumala riigi saladusi, aga muudele inimestele on kõik tähendamissõnades, et nad vaadates ei näeks ja kuuldes ei mõistaks.

¹¹"Tohe'i-mi batua lolita rapa' -ku we'i: Hawua' to rahawu', tetu-mi Lolita Alata'ala.

¹¹See tähendamissõna aga tähendab: seeme on Jumala sõna.

¹²Hawua' to monawu' hi mata ohea mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala, aga Magau' Anudaa' mpohilingai' nono-ra, alaa-na uma-ra mepangala', pai' uma-ra tebahaka ngkai huku' jeko' -ra.

¹²Teeäärsed on need, kes kuulevad, aga pärast tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks.

¹³"Hawua' to monawu' hi watu mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala pai' ratarima hante goe' nono-ra. Mepangala' moto-ra, aga pepangala' -ra tetu uma moroho, hewa hinu'a to uma morali'. Toe pai' ane rata-damo pesori, mo'ungkere' -ramo, uma-rapa mepangala'.

¹³Kaljupealsed on need, kes kuuldes võtavad sõna rõõmuga vastu, ent neil ei ole juurt, üürikest aega nad usuvad, ent kiusatuse ajal taganevad ära.

¹⁴"Hawua' to monawu' hi laintongo' rui mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala, aga ntora mpenonoi katuwu' -ra hi rala dunia', doko' mo'ua' pai' doko' mporata kagoea'. Hawe'ea toe mposesei' -ra, alaa-na uma-ra kaliliu mpotuku' Lolita Alata'ala, pai' uma ria kalaua-na hi katuwu' -ra.

¹⁴Mis ohakate sekka kukkus, on aga need, kes sõna küll kuulsid, ent edaspidi lämmatavad neid muretsemised ja rikkus ja elulõbud ning nende vili ei saa küpseks.

¹⁵"Hawua' to monawu' hi tana' to morudu' mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala, pai' lolita toe rakakamu hante kanoa' pai' karoli' nono-ra. Ntaha-ra mpotuku' Lolita Alata'ala, duu' -na ria kalaua-na hi katuwu' -ra.

¹⁵Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.

¹⁶"Uma ria tauna to mposuwe palita pai' napopoi' ba natu'u hi une' poturua. Palita bate natu'u hi pontu'ua-na bona hini-na rahilo tauna to mesua'.

¹⁶Aga ükski, kes on süüdanud lambi, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid paneb selle lambijalale, et tuppa astujad näeksid valgust.

¹⁷Apa' hawe'ea to tewuni kana rapopehuwu. Pai' hawe'ea to kalerua kana rahungke pai' jadi' kahiloa.

¹⁷Sest midagi ei ole peidetut, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi varjul, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.

¹⁸"Toe pai' ku'uli', pelompehi-koie' beiwa-koi mpo'epe Lolita Alata'ala. Apa' tauna to mpotarima Lolita Alata'ala, ranotohi nono-ra bona kawoo-woria' to ra'inca. Aga tauna to uma dota mpotarima Lolita Alata'ala, nau' ria hangkedi' to ra'inca, ra'alai' lau-ra."

¹⁸Pidage siis silmas, kuidas te kuulete! Sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat.'

¹⁹Hangkani, tina pai' ompi' -na Yesus tumai doko' mpohirua' -ki, aga uma-ra teliu apa' wori' rahi tauna.

¹⁹Siis tulid Jeesuse juurde tema ema ja ta vennad, kuid ei saanud temaga rahvahulga tõttu kokku.

²⁰Ria hadua to mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, tina-nu pai' ompi' -nu, oe-ra ria hi mali-na, doko' mpohirua' -koko."

²⁰Ja talle teatati: 'Sinu ema ja su vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha.'

²¹Tapi' Yesus mpo'uli' -raka: "Ane to kupotina pai' to kupo'ompi' -le, tauna to mpo'epe pai' mpotuku' Lolita Alata'ala."

²¹Aga Jeesus kostis: 'Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.'

²²Rala-na ha'eo, Yesus hante ana'guru-na mohawi' sakaya. Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Hilou-tamo hi dipo rano." Me'ongko' -ramo.

²²Ühel päeval aga sündis, et Jeesus ja ta jüngrid astusid paati ja tema ütles neile: 'Sõitkem üle järve vastaskaldale!' Ja nad asusid teele.

²³Bula-ra mosakaya, leta' -imi Yesus. Muu-mule' rata-mi ngolu' bohe hi rano mporumpa' -ra. Sakaya-ra napesua' ue, alaa-na neo' matala-ramo.

²³Aga purjetamise ajal jäi ta magama. Ja järvel tõusis tuulispea ja uhtis paadi vett täis ning nad olid hädaohus.

²⁴Ana'guru-na hilou hi Yesus mpolike-i, ra'uli': "Guru! Guru! Mate-ta toi-e!" Pemata-nami Yesus pai' -i mpotagi ngolu' pai' balumpa to mekoroi' toe. Mento'o-mi ngolu', pai' rano molino nculii'. Rodo omea-mi.

²⁴Siis nad astusid tema juurde, äratasid ta üles ja ütlesid: 'Õpetaja, Õpetaja, me hukkume!' Tema tõusis, sõitles tuult ja veemöllu ja need vaibusid ning järv jäi vaikseks.

²⁵Ngkai ree, na'uli' -mi Yesus hi ana'guru-na: "Napa pai' uma-a nipangala' -e?" Konce pai' me'eka' -ramo, pai' momepololitai-ramo, ra'uli': "Hema mpu'u-idi tau toii-e? Bangku' ngolu' pai' balumpa nahawai', ratuku' mpu'u-diki-hana hawa' -nae!"

²⁵Jeesus ütles neile: 'Kus on teie usk?' Aga nemad lõid kartma ja imestasid, öeldes üksteisele: 'Kes küll tema on, et ta käsutab ka tuuli ja vett ning need kuulavad tema sõna?'

²⁶Kaliliu-ramo mosakaya, duu' -na rata hi tana' Gerasa to hi dipo rano ngkai tana' Galilea.

²⁶Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastaskaldal.

²⁹Ria hi ree hadua pue' ngata to rapesuai' seta to wori'. Mahae-imi tauna toei uma moheai pai' uma-i mo'oha' hi tomi. Hi daeo' -wadi po'ohaa' -na. Jau-i kahawia'. Nau' rahilu' -i hante koloro pai' rante pai' radongo ncuu, ma'ala oa' nadupe' pohilu' -na pai' metibo' hilou hi kawaoa' -na, apa' nakeni karoho seta to mpohawi' -i. Nto'u Yesus mehompo ngkai sakaya hilou hi role-na, tumai-imi tauna to kahawia' toei mpohirua' -ki. Kampohilo-na Yesus, pe'au-nami pai' -i mowingkotu' hi nyanyoa-na. Yesus mpohubui seta toera malai. Na'uli' tau toei mpesukui: "Ee Yesus, Ana' Alata'ala to hi suruga! Napa-di-kona pai' tumai-koe? Kuperapi' bona neo' -a-kuwo nusesa'!"

²⁷Aga kui Jeesus astus maale, juhtus talle vastu üks linnast tulnud mees, kel oli kuri vaim. Ammust ajast ei kandnud ta enam riideid ega elanud majas, vaid surnuhaudades.

³⁰Yesus mpekune' -i: "Hema hanga' -nu?" Natompoi': "Legion." ("Legion" tohe'e, batua-na "moncobu," apa' wori' seta to mpohawi' -i.)

²⁸Aga Jeesust nähes hakkas ta karjuma, heitis tema ette maha ja hüüdis valju häälega: 'Mis on mul sinuga asja, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära mind piina!'

³¹Raperapi' mpu'u seta toera bona neo' -ra nawuso hilou hi rala wulou'laa to uma tepetudu kanala-na.

²⁹Jeesus oli käskinud rüvedat vaimu inimesest välja minna. See oli ju teda kaua aega vaevanud, ja meest oli ahelatega seotud ja pandud jalaraudu, aga iga kord oli ta kiskunud köidikud katki ja kuri vaim oli teda kihutanud tühermaile.

³²Uma molaa ngkai ree, ria wori' wawu mojume hi panapa bulu'. Seta toera merapi' hi Yesus, ra'uli': "Piliu-ka-kaiwo mesua' hi wawu toera mai." Napiliu moto-ra.

³⁰Jeesus aga küsis temalt: 'Mis su nimi on?' Tema ütles: 'Leegion.' Sest temasse oli läinud palju kurje vaime.

³³Malai mpu'u-ramo seta ngkai rala tauna toei, kaliliu mesua' hi wawu. Pesua' -ra hi wawu toe, mparampuli-ramo-rawo wawu hilou mengkajuala' hi rano, mate bonga-ramo hi rala ue.

³¹Ja need palusid Jeesust, et ta ei käsiks neid sügavikku minna.

³⁴Karahilo-na to mpodoo wawu kajadia' toe, mokeno-ramo hilou hi ngata pai' bonea to mohu' mpoparata kajadia' toe.

³²Aga seal oli suur seakari mäe peal söömas. Ja nad palusid teda, et ta annaks neile loa minna nende sisse, ja Jeesus andis neile loa.

³⁵Toe pai' tumai-ramo pue' ngata doko' mpohilo napa to jadi'. Karata-ra hi Yesus, rahilo-rawo tauna to biasa-na napesuai' seta, mohura rodo-imi hi ncori Yesus. Moheai-i pai' monoto-mi nono-na. Me'eka' -ramo.

³³Kui kurjad vaimud sellest inimesest olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve ning uppus.

³⁶Tauna to mpohilo kajadia' toe mpotutura beiwa Yesus mpaka'uri' tauna to kahawia'.

³⁴Aga kui karjased nägid, mis oli sündinud, põgenesid nad ja kuulutasid sellest linnas ja maal.

³⁷Ngkai ree, hawe'ea tauna hi tana' Gerasa toe merapi' hi Yesus bona malai-imi ngkai ngata-ra, apa' me'eka' lia-ra. Jadi' mohawi' sakaya-imi nculii' hilou hi dipo-na.

³⁵Siis inimesed tulid juhtunut vaatama. Kui nad tulid Jeesuse juurde ja leidsid inimese, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, rõivastatult ja selge aruga Jeesuse jalgade ees istumas, lõid nad kartma.

³⁸Ane tauna to napaka'uri' Yesus, merapi' -i bona ma'ala-i hilou dohe-na. Tapi' uma-i napiliu, na'uli' -ki:

³⁶Ja pealtnägijad kuulutasid neile, kuidas kurjadest vaimudest vaevatu oli pääsenud.

³⁹"Nculii' -moko hilou hi tomi-nu pai' uli' -raka retu napa to nababehi Alata'ala hi iko." Hilou mpu'u-imi mpopalele hi rala ngata napa to nababehi Yesus hi woto-na.

³⁷Ja kõik Gerasa ümbruskonna elanikud palusid Jeesust, et ta läheks ära nende juurest, sest suur kartus oli neid vallanud. Siis astus Jeesus paati ning pöördus tagasi.

⁴⁰Karata-na Yesus nculii' hi dipo rano, goe' -ramo tauna to wori' mpotomu-i, apa' hawe'ea-ra ntora mpopea-i.

³⁸Mees aga, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, anus Jeesust, et ta tohiks jääda temaga. Ent Jeesus saatis ta minema ja ütles:

⁴¹Nto'u toe, rata hadua pangkeni tomi posampayaa hi ngata toe, hanga' -na Yairus. Mowingkotu' -i hi nyanyoa Yesus, naperapi' bona hilou-i hi tomi-na.

³⁹'Pöördu tagasi oma koju ja jutusta, mida kõike Issand sulle on teinud!' Ja mees läks ja kuulutas mööda kogu linna, mida kõike Jeesus temale oli teinud.

⁴²Apa' ria ana' -na tobine hadudua-wadi, umuru-na hampulu' rompae, peda' neo' mate. Hilou mpu'u-i Yesus dohe-na. Bula-ra momako' hilou hi tomi-na Yairus, mome'upi' -damo tauna to wori' mpo'upi' Yesus.

⁴⁰Aga kui Jeesus tagasi pöördus, võttis teda vastu rahvahulk, sest nad kõik ootasid teda.

⁴³Hi olo' ntodea, ria hadua tobine, hampulu' rompae-imi ntora moraa', pai' uma ria katontoa' -na, nau' wori' -mi to mpokulii' -i.

⁴¹Ja vaata, tuli mees, nimega Jairus, ta oli sünagoogi ülem. Ja ta langes Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla oma koju,

⁴⁴Tumai-imi tobine toei mpomohui' Yesus ngkai tilingkuria-na pai' naganga wuntu baju-na. Hampinisi mata mentoda' -mi poraa' -na.

⁴²sest tal oli üksainus tütar, umbes kaksteist aastat vana, ja see oli suremas. Aga Jeesuse sinnaminekul tungles rahvahulk tema ümber.

⁴⁵Mepekune' -imi Yesus: "Hema to mpoganga-ae?" Mancapu omea-ra. Na'uli' Petrus: "Guru, apa' wori' rahi tauna mpotipuhi-ta, mome'iho' -ra-damo mpo'upi' -ko."

⁴³Ja üks naine, kes oli veritõves olnud kaksteist aastat ja arstide peale ära kulutanud kogu oma vara, ning keda ükski ei olnud suutnud terveks teha,

⁴⁶Na'uli' Yesus: "Bate ria-di to mpoganga-ae! Ku'inca-le, apa' ria kabaraka' to malai ngkai woto-ku."

⁴⁴see tuli Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue palistust. Ja otsekohe lakkas ta verejooks.

⁴⁷Na'inca tobine toei ka'uma-na tewunii' babehia-na. Jadi' moridi' -i tumai mowingkotu' hi nyanyoa Yesus. Napangaku' hi ntodea kahi'a-na to mpoganga baju Yesus pai' kamo'uri' -nami ngkai haki' -na.

⁴⁵Ja Jeesus küsis: 'Kes puudutas mind?' Aga kui kõik eitasid, ütles Peetrus: 'Õpetaja, rahvahulgad lausa tungivad su peale ja rõhuvad sind.'

⁴⁸Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Ana' -ku, mo'uri' -moko sabana pepangala' -nu hi Aku'. Nculii' -moko hante kalompea' tuwu' -nu."

⁴⁶Aga Jeesus ütles: 'Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat.'

⁴⁹Bula-na Yesus mololita-pidi, rata-mi suro ngkai tomi Yairus to mpo'uli' -ki Yairus: "Mate-mi ana' -nu. Neo' -pi mposusai' Guru."

⁴⁷Kui naine nägi, et ta ei saa varjule jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse ette maha ja kuulutas kogu rahva ees, mis põhjusel ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli paranenud.

⁵⁰Kana'epe-na Yesus lolita toe, na'uli' mpo'uli' -ki Yairus: "Neo' mere' nono-nu. Pangala' -mi-hana, mo'uri' moto-i mpai' ana' -nu."

⁴⁸Jeesus aga ütles naisele: 'Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!'

⁵¹Karata-ra hi tomi Yairus, Yesus uma mpiliu kabua' -bua' tauna mesua' dohe-na. Muntu' Petrus, Yohanes, Yakobus hante tina pai' tuama ana' toei-wadi to ma'ala mesua'.

⁴⁹Kui ta alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema perest ja ütles: 'Su tütar on surnud, ära tülita enam Õpetajat!'

⁵²Hawe'ea tauna to morumpu hi tomi Yairus geo' pai' motantangi', mpotantangii' ana' to mate toei. Na'uli' Yesus: "Neo' -pi-hawo geo'. Uma-ile mate-e, leta' -i-wadi-hawo."

⁵⁰Aga seda kuuldes Jeesus vastas Jairusele: 'Ära karda, usu ainult, ja ta pääseb!'

⁵³Mpo'epe toe, rapotawai-i-wadi, apa' ra'inca kamate-na mpu'u-mi.

⁵¹Kui ta siis läks majja, ei lasknud ta kedagi endaga koos sisse tulla peale Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning lapse isa ja ema.

⁵⁴Oti toe, Yesus mpokamu pale-na ana' toei pai' na'uli' -ki: "Memata-moko ana'!"

⁵²Kõik nutsid ja halisesid tütarlapse pärast. Aga Jeesus ütles: 'Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid magab!'

⁵⁵Mo'inoha' nculii' -imi ana' toei, pai' kaliliu memata-imi. Na'uli' Yesus: "Wai' -i pongkoni'."

⁵³Ja nad naersid tema üle, teades, et tütarlaps on surnud.

⁵⁶Konce mpu'u-ramo totu'a-na. Aga Yesus mpotagi-ra, bona neo' ra'uli' hi hema-hema napa to jadi' toe.

⁵⁴Aga Jeesus hüüdis tüdruku käest kinni võttes: 'Tütarlaps, ärka üles!'

⁵⁵Ja vaim pöördus tüdrukusse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles. Ja Jeesus käskis talle süüa anda.

⁵⁶Ja tütarlapse vanemad olid jahmunud; aga Jeesus keelas neid kellelegi seda rääkimast, mis oli sündinud.