¹Yesus mpokio' ana'guru-na to hampulu' rodua morumpu, pai' nawai' -ra kuasa pai' kabaraka' mpopalai hawe'ea seta pai' mpaka'uri' topohaki'.

¹Kutsunud kokku need kaksteist, andis Jeesus neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja meelevalla haigusi ravida

²Napahawa' -ra hilou mpaka'uri' topeda' pai' mpopalele kareba-na: "Neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'."

²ning läkitas nad kuulutama Jumala riiki ja parandama haigeid.

³Kako'ia-ra me'ongko', na'uli' -raka: "Neo' -koi ngkeni napa-napa hi pomakoa' -ni. Neo' ngkeni boku ba pongkoni' ba doi. Neo' ngkeni rontonga' baju ba lua'.

³Ja ta ütles neile: 'Ärge võtke midagi teele kaasa, ei saua ega pauna, ei leiba ega raha ja ärgu olgu kellelgi kahte särki!

⁴Ane ratarima-koi hi rala tomi hantomi, mo'oha' hi ree-mokoi duu' -ni kaliliu hilou hi ngata ntani' -na.

⁴Ja kuhu majja te iganes sisse astute, sinna jääge, ja sealt minge teele!

⁵Ane rata-koi hi ngata pai' uma-koi ratarima, wae kanipalahii-na ngata tetu, tonta awu to mentaka' hi palanta' witi' -ni, tanda kanahuku' -ra mpai' Alata'ala."

⁵Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast minge välja ja raputage selle koha tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!'

⁶Ka'oti-na Yesus mpotudui' -ra, me'ongko' -ramo hilou hi ngata-ngata. Hiapa pomakoa' -ra, mpokeni-ra Kareba Lompe' pai' mpaka'uri' topeda'.

⁶Nii nad läksid välja ja käisid mööda külasid, kuulutasid evangeeliumi ja tegid haigeid terveks kõikjal.

⁷Nto'u toe, topoparenta hi Galilea, Herodes Antipas. Kana'epe-na Herodes hawe'ea to nababehi Yesus toe, napoka'ingu' lau-mi. Apa' ria to mpo'uli': "Yesus toei lou, Yohanes Topeniu' tuwu' nculii' -imi."

⁷Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõigest toimunust ja oli kahevahel, sest mõned ütlesid: 'Johannes on üles äratatud surnuist,'

⁸Ria wo'o to mpo'uli' Yesus toei nabi Elia owi mehupa' nculii'. Ria wo'o to mpo'uli' Yesus toei hadua nabi to owi memata nculii'.

⁸mõned: 'Eelija on ilmunud,' teised aga: 'Keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud.'

⁹Na'uli' Herodes: "Ane Yohanes Topeniu', kuhubui-mi wengi tauna mpopata' wuroko' -na. Hiaa' Yesus toe-e lou, hema mpu'u-i-hawo? Wori' -mi ku'epe to mpotompo'wiwi-i." Toe pai' Herodes doko' mpohirua' -ki Yesus.

⁹Aga Heroodes ütles: 'Johannese pea lasksin ma maha raiuda. Kes on aga see, kellest ma niisuguseid asju kuulen?' Ja ta püüdis Jeesust näha saada.

¹⁰Rata nculii' -ramo suro Yesus to hampulu' rodua toera, pai' ratutura-ki Yesus hawe'ea to rababehi. Oti toe, Yesus mpo'ema' -ra hilou hi kawaoa' -na mohu' hi ngata Betsaida.

¹⁰Ja kui apostlid pöördusid tagasi, jutustasid nad Jeesusele, mida kõike nad olid teinud. Ja Jeesus võttis nad kaasa ning läks ära üksindusse, linna poole, mida hüütakse Betsaidaks.

¹¹Ntaa' ra'inca-di ntodea kahilou-rae. Toe pai' metuku' -ramo mpotuku' Yesus. Karata-ra hi Yesus, natarima moto-ra pai' natudui' -ra tudui' to mpotompo'wiwi Kamagaua' -na Alata'ala. Pai' hema-hema to mohaki' napaka'uri'.

¹¹Aga kui rahvahulgad said seda teada, järgnesid nad talle. Ja Jeesus võttis nad vastu ning rääkis neile Jumala riigist ja parandas need, kel tervekstegemist vaja.

¹²Neo' limpa-mi eo, rata-ramo ana'guru-na to hampulu' rodua mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, agina tahubui-ramo ntodea toera lau hilou mpali' pongkoni' -ra pai' poturua-ra hi ngata pai' bonea to mohu'. Apa' wao' -hana hi rehe'i lau."

¹²Aga päev kaldus õhtule ja need kaksteist astusid ta juurde ja ütlesid talle: 'Lase rahvahulk ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse küladesse ja asulatesse öömajale ja toidupoolist otsima, sest me oleme siin tühjas paigas!'

¹³Na'uli' Yesus: "Koi' -mi to mpopokoni' -ra." Ra'uli' ana'guru-na: "Beiwa-mi-kaina! Apa' muntu' lima meha' roti pai' rongkaju bau' uru-wadi to ria hi kai' -e. Ha kana hilou-kai mpo'oli pongkoni' to rapokoni' -raka tauna to wori' toera lau?"

¹³Ent tema ütles neile: 'Andke teie neile süüa!' Nemad ütlesid: 'Meil ei ole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, olgu siis, et läheksime ja ostaksime toitu kogu sellele rahvale.'

¹⁴(Kawori' -ra kira-kira lima ncobu paka' tomane-pidi.) Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Hubui-ra mohura mopantuda-ntuda, nte lima mpulu' tauna hantuda."

¹⁴Neid oli ju ligi viis tuhat meest. Jeesus ütles siis oma jüngritele: 'Seadke nad rühmiti istuma umbes viiekümne kaupa!'

¹⁵Ratuku' -mi ana'guru-na napa to nahubui-raka Yesus.

¹⁵Ja nad tegid nõnda ja seadsid kõik maha istuma.

¹⁶Mohura-ra omea, na'ala' -mi Yesus roti to lima meha' pai' uru to rongkaju, pai' -i ngkongoa' hi langi' mosampaya. Oti toe napihe-pihe-mi roti pai' nabibe' -bibe' bau', pai' nawai' -raka ana'guru-na bona rabagi hi ntodea.

¹⁶Aga Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas neid ja murdis ning andis jüngrite kätte rahvale ette panna.

¹⁷Ngkoni' omea-ramo duu' -ra bohu. Ka'oti-ra ngkoni', ana'guru-na mporumpu toro koni'. Metoro-pi hampulu' roluncu.

¹⁷Ja nad sõid ja kõikide kõhud said täis. Ja nendest üle jäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.

¹⁸Rala-na ha'eo, Yesus mosampaya hadudua-na, pai' rata ana'guru-na dohe-na. Napekune' -ra, na'uli': "Ntuku' ponguli' ntodea, hema-a Aku' toi-e?"

¹⁸Kord, kui Jeesus palvetas üksildases paigas ja jüngrid olid koos temaga, küsis ta neilt: 'Kelle ütlevad rahvahulgad minu olevat?'

¹⁹Ratompoi': "Ria to mpo'uli' Yohanes Topeniu' -ko tuwu' nculii'. Aga ria wo'o to mpo'uli' nabi Elia-ko. Ria wo'o to mpo'uli' Iko hadua nabi to owi tuwu' nculii'."

¹⁹Nemad kostsid: 'Ristija Johannese, mõned aga Eelija, mõned aga, et keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud.'

²⁰Napekune' tena-ra: "Hiaa' koi' -koiwo mpo'uli', hema-a Aku' toi-e?" Natompoi' Petrus: "Iko-mi Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala!"

²⁰Aga tema küsis neilt: 'Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?' Peetrus kostis: 'Jumala Messias.'

²¹Ngkai ree, Yesus mpotagi mpu'u-ra, na'uli': "Neo' ulu ni'uli' hi hema-hema ka'Aku' -na Magau' Topetolo'."

²¹Ent Jeesus hoiatas neid ja keelas kellelegi seda rääkimast,

²²Na'uli' wo'o-mi: "Aku' Ana' Manusia' kana mporata wori' kaparia. Rasapuaka-a mpai' totu'a ngata, imam pangkeni hante guru agama. Rapatehi-a mpai', aga hi eo katolu-na tuwu' nculii' moto-a."

²²öeldes: 'Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama.'

²³Ngkai ree, Yesus mpololitai hawe'ea tauna, na'uli': "Hema to doko' mpotuku' -a kana mpobahaka konoa-na moto, pai' kana napaha'a kaju parika' -na butu eo-na-- batua-na: kana natuku' hawa' -ku nau' napopate-ki. Oti toe-di pai' lako' ma'ala-i mpotuku' -a.

²³Siis ütles Jeesus kõikidele: 'Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle,

²⁴Hema to mpentaei konoa-na moto, uma-i mpai' mporatai katuwua' to lompe'. Aga hema to mpobahaka konoa-na moto sabana petuku' -na hi Aku', nau' napopate-ki, hi'a-mi mpai' to mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

²⁴sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.

²⁵Napa kalaua-na tarumpu hawe'ea ka'uaa' dunia', tapi' kao' -ta moto morugi apa' uma taratai katuwua' to lompe' hi eo mpeno-na.

²⁵Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?

²⁶"Hema to me'ea' mpangaku' petuku' -na hi Aku' pai' mpoka'ea' tudui' -ku, Aku' wo'o mpai' me'ea' mpangaku' kahi'a-na topetuku' -ku ane rata-apa mpai' ngkai suruga. Nto'u toe mpai', Aku' Ana' Manusia' mana'u tumai hante mala'eka-mala'eka to moroli', mehini-a hante baraka' -ku pai' hante baraka' -na Tuama-ku.

²⁶Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite kirkuses.

²⁷Pe'epei to ku'uli' -kokoi tohe'i: ria-koi mpai' hi rehe'i to ko'ia mate kako'ia-na nihilo Alata'ala jadi' Magau'."

²⁷Aga ma ütlen teile, tõepoolest, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki.'

²⁸Kira-kira hamingku ngkai pololita-na toe, Yesus mpobawai Petrus, Yohanes pai' Yakobus manake' hilou hi lolo bulu', lou mosampaya.

²⁸Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Jeesus võttis kaasa Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.

²⁹Bula-na Yesus mosampaya, mobali' -mi lence-na, pai' pohea-na mewali mengea' meringkila'.

²⁹Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks.

³⁰Muu-mule' ria rodua tauna to mpololitai-i, hira' nabi Musa pai' Elia.

³⁰Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija,

³¹Mehini pai' ncola wo'o-ra-rawo to rodua toera. Mololita-ra, mpotompo'wiwi kamate-na Yesus to napadupa' mpai' hi ngata Yerusalem.

³¹kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal Jeruusalemmas tuli täide viia.

³²Nto'u toe, Petrus pai' doo-na leta' luru'. Kamolike-ra, rahilo-rawo Yesus mehini ncola hante tauna to rodua to dohe-na.

³²Aga Peetrus ja tema kaaslased olid suikunud raskesse unne. Ent virgudes nägid nad Jeesuse kirkust ja neid kahte meest tema juures seismas.

³³Kaneo' -ra me'ongko' -mi to rodua toera, na'uli' Petrus: "Guru, lompe' lia-ta mo'oha' hi rehe'i! Agina kibabehi-damo tolu bamaru' hi rehe'i. Hameha' bagia-nu Guru, hameha' bagia-na Musa, pai' hameha' wo'o bagia-na Elia." (Aga uma-hawo na'incai kahompoa lolita-na.)

³³Ja see sündis, et kui need mehed tema juurest olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: 'Õpetaja, siin on meil hea olla, teeme õige kolm lehtmaja: ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.' Ta ei teadnud, mida ta ütleb.

³⁴Bula-na mololita-pidi Petrus, rata-mi limu' mpokamoui-ra. Me'eka' -ramo mpohilo limu' to mpoputu' -ra.

³⁴Aga kui ta seda ütles, tekkis pilv ja varjas nad, nemad aga kartsid pilve sisse jäädes.

³⁵Mpo'epe-ra topololita ngkai rala limu' to mpo'uli': "Hi'a toi-mi Ana' -ku to kupelihi. Pe'epei-mi lolita-na!"

³⁵Ja pilvest kostis hääl: 'See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!'

³⁶Kamolino-na topololita, rahilo-rawo ana'guru-na, hadudua-na Yesus-damo. Pana'u-ra ngkai bulu' toe, ana'guru-na to tolu toera mengkalino-wadi, uma-ra ulu mpololita hi hema-hema napa to rahilo hi lolo bulu' toe.

³⁶Ja kui see hääl oli kostnud, selgus, et Jeesus oli üksi. Ja nemad vaikisid ega kuulutanud kellelegi neil päevil midagi sellest, mida nad olid näinud.

³⁷Kamepulo-na mana'u-ramo ngkai lolo bulu', pai' wori' tauna mpohirua' -ki Yesus.

³⁷Ja kohe järgmisel päeval, kui nad mäelt laskusid, tuli Jeesusele vastu suur rahvahulk.

³⁸Ria hadua tomane hi laintongo' tauna to wori' to mekio', na'uli': "Guru! Tulungi-a! Pehiloi-ka-kuwo ana' -ku. Hadudua hi'a-wadi-ka-kuwo ana' -ku.

³⁸Ja ennäe, üks mees rahvahulgast hüüdis: 'Õpetaja, ma anun sind, vaata mu poja peale, sest ta on mu ainus laps!

³⁹Ane napesuai' anudaa' -i, kaka'au-au-i pai' kakapadi-padi-i, duu' -na mowura' nganga-na. Neo' uma ria palaia-na anudaa' toe mpopedahi-i.

³⁹Ja vaata, vaim haarab temast kinni ja poiss karjatab äkitselt, ja vaim raputab teda, nii et poiss ajab vahtu suust, ja teda murdes taandub see temast väga tõrksalt.

⁴⁰Kuperapi' -ramo ana'guru-nu mpopalai anudaa' toe, aga uma rakulei'."

⁴⁰Ja ma palusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, aga nad ei suutnud.'

⁴¹Na'uli' Yesus: "Uma mowo-koie'! Ko'ia oa' -tano mepangala' -koie! Mesapuaka oa' -pidi-koi mposapuaka konoa Alata'ala! Ni'uli' -koina hangkuja tena-pi kahae-ku dohe-ni, hangkuja tena-pi kahae-na kupengkatarii kalente pepangala' -nie! Keni tumai ana' -nu!"

⁴¹Aga Jeesus vastas: 'Oh, uskmatu ja jonnakas sugupõlv! Kui kaua pean ma teie juures olema ja kannatama teiega? Too oma poeg siia!'

⁴²Bula-na ana' toei momako' hilou hi Yesus, modungka-imi napakeni seta to mpohawi' -i, pai' kakapadi-padi woto-na. Yesus mpopetibo' anudaa', pai' mpaka'uri' ana' toei. Oti toe na'uli' -ki tuama-na: "Ala' -mi ana' -nu. Mo'uri' -imi."

⁴²Kui poiss oli alles lähenemas, paiskas kuri vaim ta maha ja raputas teda. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis ta isale tagasi.

⁴³Konce omea-ramo tauna mpohilo baraka' Alata'ala to bohe tohe'e.

⁴³Ja kõik hämmastusid Jumala suurusest. Aga kui kõik panid imeks Jeesuse tegusid, siis ütles ta oma jüngritele:

⁴⁴"Penonoi lompe' -e' lolita-ku toi: Aku' Ana' Manusia' bate ratonu mpai' hi kuasa manusia'."

⁴⁴'Pidage meeles need sõnad: Inimese Poeg antakse inimeste kätte!'

⁴⁵Aga ana'guru-na uma mpo'incai patuju-na, apa' tewunii' -raka batua-na, alaa-na uma rapaha. Hiaa' uma wo'o-ra daho' mpekune' -i ba napa batua lolita-na toe.

⁴⁵Aga neile jäi see ütlus arusaamatuks ja see oli varjule pandud nende eest, et nad seda ei mõistaks, ent nad kartsid Jeesuselt küsida seletust selle kohta.

⁴⁶Ana'guru-na Yesus momehono', ba hema-ra to meliu kabohe tuwu' -ra.

⁴⁶Jüngrite seas aga sündis arutlus, kes küll nendest peaks olema suurim.

⁴⁷Na'inca Yesus napa to hi rala nono-ra. Toe pai' na'ala' hadua ana' to kedi' napopokore hi ncori-na,

⁴⁷Ent Jeesus, teades nende südame mõtteid, võttis ühe lapse, pani ta enese kõrvale seisma

⁴⁸pai' na'uli' -raka: "Hema to mpotarima ana' to kedi' toi sabana petuku' -na hi Aku', batua-na Aku' -mi to natarima. Pai' hema to mpotarima-a, mpotarima wo'o-imi Pue' Ala to mposuro-a. Hema-koi to tuwu' mengkadingki', hi'a-mi to bohe mpu'u tuwu' -na."

⁴⁸ja ütles neile: 'Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.'

⁴⁹Na'uli' Yohanes: "Guru, ria kihilo hadua tauna mpopalai seta hante hanga' -nu, aga kitagi-i apa' bela-i topetuku' -ta."

⁴⁹Siis Johannes hakkas rääkima: 'Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja püüdsime teda keelata, sest ta ei järgne meile.'

⁵⁰Na'uli' Yesus: "Neo' -i ratagi, apa' tauna to uma mpo'ewa-ta, batua-na hira' -mi to tono' hi kita'."

⁵⁰Aga Jeesus ütles talle: 'Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!'

⁵¹Mohu' -mi tempo-na Yesus me'ongko' hilou hi suruga, napomonoa' -mi bate mpotoa' -i Yerusalem.

⁵¹Aga see sündis, kui Jeesuse ülesvõtmispäevad olid lähenemas, et ta hakkas minema Jeruusalemma poole.

⁵²Nahubui ba hangkuja dua topetuku' -na meri'ulu ngkai Hi'a. Mesua' -ra to rahubui toera hi ngata to Samaria bona mporodo hawe'ea-na kako'ia-na Yesus rata.

⁵²Ja Jeesus läkitas enese eele käskjalgu. Need läksid teele ja tulid ühte samaarlaste külla, et talle öömaja valmistada.

⁵³Aga pue' ngata toera, oja' -ra mpotarima Yesus, apa' ra'inca kampotoa' -na Yerusalem.

⁵³Aga külarahvas ei võtnud teda vastu, sest ta oli minemas Jeruusalemma poole.

⁵⁴Yakobus pai' Yohanes mpo'epe karapoka'oja' -ra pue' ngata toera. Toe pai' ra'uli' -ki Yesus: "Pue', ane nupokono, kiperapi' apu ngkai langi' mpomampuhi pue' ngata toera lau!"

⁵⁴Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: 'Issand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad ära hävitada?'

⁵⁵Tapi' Yesus mpe'ili' -ra pai' mpotagi-ra.

⁵⁵Tema aga pöördus ümber ja sõitles neid.

⁵⁶Oti toe, kaliliu-ramo hilou hi ngata ntani' -na.

⁵⁶Ja nad läksid teise külla.

⁵⁷Hi pomakoa' -ra toe, ria hadua tauna to mpo'uli' -ki Yesus: "Hiapa kahiloua-nu Pue', doko' kutuku' -ko."

⁵⁷Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: 'Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid.'

⁵⁸Yesus mpotompoi' -i, na'uli': "Bangko' ria pulo'u-ra, pai' danci ria peta-ra, aga Aku' Ana' Manusia' uma-kuna ria tomi-ku kupoturui."

⁵⁸Ja Jeesus ütles talle: 'Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.'

⁵⁹Oti toe, pai' na'uli' Yesus hi kahadua-na: "Tuku' -a." Aga natompoi' tau toei: "Pue', piliu-a-kuwo ulu nculii' hi tomi-ku. Ane mate-damo tuama-ku pai' -i ratana, bo kutuku' -moko."

⁵⁹Teisele ütles ta: 'Järgne mulle!' Aga see ütles: 'Luba mul enne minna matma oma isa!'

⁶⁰Yesus mpotompoi' -i hante walatu toi, na'uli': "Pelele' moto-ramo tomate mpotana hingka tomate-ra. Aga iko-kona, hilou-moko mpopalele kareba Kamagaua' Alata'ala."

⁶⁰Ent tema ütles talle: 'Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!'

⁶¹Ria wo'o kahadua-na mpo'uli' -ki Yesus: "Pue', dota moto-a mpotuku' -ko. Aga piliu-a ulu nculii' mpalakana hi ompi' -ku."

⁶¹Aga ka üks teine ütles: 'Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!'

⁶²Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Tauna to ntepu'u-mi mopajeko', uma-hawo lompe' ane kaka'ili' -ili' -i. Tauna to hewa toe kehi-ra, uma-ra natao jadi' topobago hi rala Kamagaua' -na Alata'ala."

⁶²Aga Jeesus ütles: 'Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!'