¹Oti toe, Pue' Yesus mpelihi wo'o-mi pitu mpulu' topetuku' to ntani' -na pai' nahubui-ra momako' rodua-rodua meri'ulu ngkai Hi'a hilou hi butu-butu ngata to natara mpai'.

¹Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend [kaks] ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna.

²Na'uli' mpo'uli' -raka: "Tauna to doko' mpo'epe Kareba Lompe' ma'ala rarapai' -ki pae to taha'. Wori' pae to kana rapepae, aga topepae uma-ra wori'. Toe pai' kana mekakae-koi hi pue' bonea, niperapi' bona nahubui tauna hilou mepae hi bonea-na.

²Ta ütles neile: 'Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!

³"Hilou-mokoi, aga pelompehi, apa' kuhubui-koi hilou hi olo' tauna to dada'a. Koi' mpai' hewa bima hi olo' serigala.

³Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka.

⁴Neo' ngkeni karepe' doi ba boku ba sapatu' ropasa. Neo' mengkahae mpololitai tauna hi lengko ohea.

⁴Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel!

⁵"Ane mesua' -koi hi rala tomi hantomi, ncaliu ni'uli': `Kalompea' ngkai Pue' rata hi koi' pue' tomi!'

⁵Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: 'Rahu olgu sellele kojale!'

⁶Ane lompe' nono-ra pue' tomi mpotarima-koi, bate nagane' mpu'u-ra mpai' Pue' Ala. Aga ane uma-rada dota mpotarima-koi, uma-ra mpai' mporata rasi' ngkai pegane' -ni tetu.

⁶Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale.

⁷Hantomi lau-wadi po'ohaa' -ni, neo' -koi pantoli-ntoli hi kahantomi-na bula-ni mpokeni Kareba Lompe' hi ngata tetu. Pongkoni' napa to rawai' -kokoi, koni' -mi-hana, apa' topobago masipato' mpotarima gaji' -na.

⁷Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise!

⁸"Ane mesua' -koi hi rala ngata pai' -koi ratarima, koni' -mi-hana napa to ratonu-kokoi.

⁸Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse,

⁹Paka'uri' topeda' to hi rala ngata, pai' uli' -raka pue' ngata: `Rata-mi tempo-na, Alata'ala jadi' Magau' hi laintongo' -ni.'

⁹ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: 'Jumala riik on teie lähedal!'

¹⁰Aga ane mesua' -koi hi rala ngata pai' uma-koi ratarima, hilou-mokoi hi karajaa pai' mpo'uli':

¹⁰Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu, minge välja selle tänavaile ja öelge:

¹¹`Nau' awu ngata-ni to mentaka' hi palanta' witi' -kai, kitonta bona nihilo. Aga kiwoi-koie': neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau'!'"

¹¹'Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!'

¹²Na'uli' wo'o-mi Yesus hi topetuku' -na: "Ku'uli' -kokoi, hi Eo Kiama, meliu pehuku' -na Alata'ala mpohuku' pue' ngata toera ngkai pehuku' -na hi pue' ngata Sodom owi.

¹²Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tollel linnal.

¹³"Silaka-koi to Yahudi to mo'oha' hi ngata Korazim pai' hi Betsaida! Wori' moto-mi tanda mekoncehi kubabehi hi ngata-ni, aga uma oa' -koi medea ngkai jeko' -ni. Ane rapa' -na tanda mekoncehi toe rababehi hi rala ngata Tirus pai' Sidon, ke mahae-ramo-rana medea ngkai jeko' -ra, nau' bela-ra to Yahudi. Ke mpo'ala' karu' -ramo rapohea, pai' mohura-ra mpohawui' woto-ra hante awu, tanda kasoho' nono-ra.

¹³Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt.

¹⁴Jadi', hi Eo Kiama mpai', meliu-pi pehuku' -na Alata'ala hi koi' ngkai pehuku' -na hi to Tirus pai' to Sidon.

¹⁴Ometi on Tüürosel ja Siidonil kohtus hõlpsam põli kui teil.

¹⁵"Pai' koi' wo'o to Kapernaum! Ha ni'uli' -koina na'ongko' napomolangko-koi mpai' Alata'ala-e? Uma-e'! Natadi pai' nahuku' lau-dakoi mpai'."

¹⁵Ja sina, Kapernaum, kas sind ülendatakse taevani? Ei, surmavallani tõugatakse sind alla.

¹⁶Oti toe, Yesus mololita tena hi topetuku' -na, na'uli': "Tauna to mpotarima lolita-ni, batua-na lolita-ku Aku' to ratarima. Tauna to mposapuaka-koi, batua-na Aku' to rasapuaka. Pai' tauna to mposapuaka-a, mposapuaka wo'o-ra Pue' Ala to mposuro-a."

¹⁶Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.'

¹⁷Ba hangkuja kahae-na ngkai toe, nculii' -ramo topetuku' to pitu mpulu' toera. Goe' mpu'u-mi nono-ra, ra'uli' -ki Yesus: "Pue', bangku' seta wo'o mengkoru hi kai' pai' metibo' -ra, ane kipopalai-ra hante hanga' -nu."

¹⁷Aga need seitsekümmend [kaks] pöördusid rõõmuga tagasi ja ütlesid: 'Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul!'

¹⁸Na'uli' Yesus: "Kuhilo-di Magau' Anudaa' -e monawu' ngkai langi' hewa kila'!

¹⁸Tema ütles neile: 'Ma nägin saatanat kui välku taevast maha langevat.

¹⁹Jadi', bona ni'inca: kuwai' -mokoi kuasa, bona ma'ala-koi mpolisa ule ba lipa pai' mpodagi hawe'ea karohoa bali' -ta. Uma hema to mposerohi-koi.

¹⁹Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju.

²⁰Aga nau' wae, neo' nipokagoe' kamengkoru-ra seta hi koi'. Agina mpokagoe' -koi kate'uki' -nami hanga' -ni hi rala suruga."

²⁰Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!'

²¹Nto'u toe Yesus nakuasai Inoha' Tomoroli', pai' -i mololita ngkai kagoe' nono-na, na'uli': "O Mama, Pue' langi' pai' dunia'! Mpo'uli' -a tarima kasi, apa' hawe'ea toe lau nupopohiloi-raka tauna to uma pe'incai, tapi' nuwunii' -raka tauna to nginca pai' tauna to pante. Apa' wae-mi konoa-nu Mama.

²¹Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: 'Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele! Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda.

²²"Hawe'ea-na natonu-maka Tuama-ku. Uma ria haduaa to mpo'inca kahema-ku Aku' Ana' Alata'ala, muntu' Tuama-ku to mpo'inca-a. Wae wo'o uma ria to mpo'incai hema-i Tuama-ku, muntu' Aku' Ana' -na to mpo'inca-i, pai' hema-hema to kupopo'incai kahema-nai Tuama-ku."

²²Kõik on mu Isa üle andnud mulle ja keegi ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.'

²³Ngkai ree, bona neo' ra'epe doo, me'ili' -imi hi ana'guru-na, na'uli' -raka: "Morasi' mpu'u-koi, apa' nihilo-mi-koina hawe'ea tohe'i.

²³Ja omavahel olles ütles Jeesus jüngrite poole pöördudes: 'Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete,

²⁴Apa' wori' moto nabi pai' magau' owi to doko' mpohilo napa to nihilo koi' toi, aga uma-rana rahiloi. Doko' lia-ra mpo'epe napa to ni'epe-mi koi', aga uma-rana ra'epei."

²⁴sest ma ütlen teile, palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.'

²⁵Ria hadua guru agama Yahudi to doko' mpemai-mai kasala' petompoi' Yesus. Napekune' -i: "Guru, napa-hawo to kana kubabehi bona mporata-a katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na?"

²⁵Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: 'Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?'

²⁶Na'uli' Yesus: "Napa to te'uki' hi rala Atura Pue'? Beiwa to nubasa?"

²⁶Aga Jeesus ütles talle: 'Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?'

²⁷Natompoi' guru agama toei: `Kana tapoka'ahi' Pue' -ta Pue' Alata'ala hante nono-ta mpu'u, tatonu hawe'ea katuwu' -ta hi Hi'a, tapoka'ahi' -i hudu pakulea' -ta, pai' hudu inca-ta.' Pai' `Kana tapoka'ahi' doo-ta hewa pompoka'ahi' -ta woto-ta moto.'"

²⁷Tema vastas: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!'

²⁸Na'uli' Yesus: "Kono-mi petompoi' -nu. Babehi-mi hewa tetu, mporata moto-ko mpai' katuwua' to lompe'."

²⁸Siis Jeesus ütles talle: 'Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!'

²⁹Aga guru agama toei uma dota radagi, mpoperaha-i kamonoa' po'ingku-na. Toe pai' na'uli': "Hiaa' hema doo-ku to kana kupoka'ahi' -e?"

²⁹Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: 'Ja kes siis on mu ligimene?'

³⁰Natompoi' Yesus: "Ria hadua tomane to mako' ngkai Yerusalem mana'u hilou hi ngata Yerikho. Hi lengko ohea-i mpohirua' -ki toperampaki. Ra'agoi-i rewa-na pai' pohea-na, pai' -i rapao' duu' -na neo' mate, pai' rapalahii moto-imi hi ohea.

³⁰Jeesus ütles kõnelust jätkates: 'Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.

³¹Ko'ia mahae ngkai ree, ria wo'o-hawo hadua imam ntara hi ohea toe. Kanahilo-na tauna to weho toei, napelelii' pai' kaliliu moto-i.

³¹Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.

³²Wae wo'o, hadua topobago hi Tomi Alata'ala liu hi ree. Kanahilo-na tauna to weho toei, napelelii' wo'o-i-wadi-hawo pai' -i kaliliu.

³²Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.

³³"Uma mahae ngkai ree, liu wo'o-hawo hadua to Samaria to bula-na hi pomakoa' -na. Kanahilo-na tauna to weho toei, metumu' -mi ahi' -na.

³³Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale

³⁴Kahilou-nami mpomohui' -i, nabohoi' weho-na hante lana pai' anggur pai' nawewe. Oti toe napopehawi' -i hi keledai-na pai' nakeni-i hilou hi tomi torata, pai' napodoo-i hi ree.

³⁴ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.

³⁵Kamepulo-na na'ala' rompepa' doi pera', nawai' -ki pue' tomi pai' na'uli' -ki: `Pewili' -i-hawo ulu tauna toei hi rehe'i. Nculii' moto-a mpai' pai' kubayari omea ongkoso' -nu ane ria pelabia-na ngkai tetu.'"

³⁵Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: 'Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.'

³⁶Hudu-mi jarita-na toe, napekune' Yesus hi guru agama toei, na'uli': "Ntuku' pomporataa-nu, ngkai to tolu toera, hema-ra to ma'ahi' hi doo to rarampaki toei?"

³⁶Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?'

³⁷Natompoi' guru agama toei: "Tauna to mpotulungi-i." Na'uli' Yesus: "Koi' -moko, babehi wo'o-kowo hewa tetu."

³⁷Seadusetundja ütles: 'See, kes tema peale halastas.' Jeesus ütles talle: 'Siis mine ja tee sina nõndasamuti!'

³⁸Rala pomakoa' -ra toe, Yesus pai' ana'guru-na mehani hi ngata. Hi rala ngata toe, ria hadua tobine to rahanga' Marta to mpotorata Yesus.

³⁸Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu.

³⁹Ria wo'o ompi' -na Marta, tobine wo'o-wadi, hanga' -na Maria. Maria toei mohura mohu' hi witi' -na Yesus ntora mpe'epei lolita-na.

³⁹Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet.

⁴⁰Hiaa' Marta-hana, sese' -i-damo mpo'urusi torata. Kahilou-nami Marta hi Yesus pai' na'uli' -ki: "Pue', ha nupokono ompi' -ku tetui mpelele' -a mobago hadudua-ku! Uli' -ki pe' mpongawa' -ae."

⁴⁰Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: 'Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!'

⁴¹Na'uli' Pue' Yesus: "Ee' Marta! Sese' pai' kawuhe rahi-ko mpenonoi to wori' nyala.

⁴¹Aga Issand vastas talle: 'Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega,

⁴²Hiaa' kakono-na, to paraluu nubabehi hanyala lau-wadi, toe-mi mpo'epe Lolita Alata'ala. Ane Maria, napelihi-mi bagia to lompe', pai' bagia toe uma mpai' ra'alai' ngkai hi'a."

⁴²aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.'