¹Hangkani Yesus mosampaya. Kahudu-na mosampaya, hadua ana'guru-na mpo'uli' -ki: "Pue', tudui' wo'o-ka-kaiwo mosampaya, hewa Yohanes Topeniu' mpotudui' ana'guru-na."

¹Ja sündis, kui Jeesus oli ühes paigas palvetamas, et kohe, kui ta oli lõpetanud, ütles üks ta jüngreid talle: 'Issand, õpeta meidki palvetama, nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!'

²Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Ane mosampaya-koi, uli' hewa tohe'i: Mama, pomperapia' -kai bona hawe'ea tauna mpobila' hanga' -nu to moroli', bona Iko jadi' Magau' hi dunia'.

²Aga tema ütles neile: 'Kui te palvetate, siis ütelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu!

³Wai' -kai pongkoni' to kiparaluu eo-eo-na.

³Meie igapäevast leiba anna meile päevast päeva,

⁴Ampungi jeko' -kai, apa' kai' wo'o mpo'ampungi hawe'ea tauna to masala' hi kai'. Pai' neo' -kai nupelele' rasori."

⁴ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu! Ja ära lase meid sattuda kiusatusse!'

⁵Na'uli' wo'o-mi Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Rapa' -na hilou-ta hi doo-ta mentongo' bengi pai' ta'uli' -ki: `Bale, wai' -a-kuwo pongkoni' tolu mputu'.

⁵Ja Jeesus ütles neile: 'Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: 'Sõber, laena mulle kolm leiba,

⁶Apa' ria bale-ku to lako' rata, hiaa' uma-kuna ria napa-napa to kuwai' -ki.'

⁶sest mu sõber on rännakul tulnud mu juurde ja mul ei ole midagi talle pakkuda!',

⁷"Ha natompoi' -ta mpai' hewa tohe'i: `Neo' -a nusaleroi. Wobo' tehohoki-mi. Ana' -ku leta' omea-ramo dohe-ku. Uma-a bisa memata mpowai' -ko ba napa-napa.'

⁷kas saaks ta toast vastata: 'Ära tüüta mind, uks on juba lukus ja ma olen koos lastega voodis, ma ei saa üles tõusta sulle andma!'?

⁸Uma mpai' hewa toe tompoi' -na. Nau' bale-ta uma dota memata pai' mpowai' -ta napa-napa, aga apa' uma tabahakai pai' uma-ta me'ea' mperapii' -i, memata oa' -i mpowai' -ta napa to taparaluu.

⁸Ma ütlen teile, kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise pärast, kui ta kord juba on üles äratatud, ja annab talle, niipalju kui tal vaja.

⁹"Jadi' ku'uli' -kokoi: Perapi' -mi hi Alata'ala, nawai' moto-ta mpai'. Pali' kaparaluua-ta hi Alata'ala, tarata moto mpai'. Neo' tabahakai mpopebea wobo', Alata'ala mpobea moto-taka mpai' wobo' -na.

⁹Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,

¹⁰Apa' hema to merapi' bate rawai'. Hema to mpali' bate mporata. Hema to mpopebea wobo', bate rabea-ki wobo'.

¹⁰sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!

¹¹Ha ria-koi to mpowai' ule hi ana' -ni ane merapi' -i bau'?

¹¹Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?

¹²Ba mpowai' -i pehede' ane merapi' -i ntolumanu'? Tantu uma.

¹²Või kui ta palub muna, annaks talle skorpioni?

¹³Nau' hewa apa-mi kadada'a-nie, ni'inca moto mpowai' to lompe' hi ana' -ni. Peliu-liu-nami Tuama-ni to ria hi rala suruga! Bate nawai' Inoha' Tomoroli' hi tauna to merapi' hi Hi'a."

¹³Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!'

¹⁴Rala-na ha'eo, Yesus mpopalai seta ngkai hadua tauna to uma howa' mololita. Wae kanawuso-na seta toe, howa' -imi tauna toei mololita. Konce-ramo ntodea.

¹⁴Ja kord ajas ta välja kurja vaimu; see oli keeletu. Ja sündis, et kui kuri vaim oli välja läinud, hakkas keeletu inimene rääkima, ja rahvahulgad panid seda imeks.

¹⁵Aga ria wo'o-ra to mpo'uli': "Kuasa-na tetu-le ngkai Beelzebul, magau' hawe'ea seta. Toe-hawo pai' ria baraka' -na mpopalai seta-e."

¹⁵Aga mõned nende seast ütlesid: 'Ta kihutab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema Peltsebuli abil.'

¹⁶Ria wo'o-ra hantongo' to doko' mposori Yesus. Merapi' -ra hi Yesus bona napopohiloi-ra anu mekoncehi bona monoa' ra'inca kangkai Alata'ala-na mpu'u-i.

¹⁶Teised aga nõudsid kiusates tema käest tunnustähte taevast.

¹⁷Ntaa' na'inca-di Yesus napa to hi rala nono-rae. Toe pai' na'uli' -raka: "Ane rapa' -na ria hadua magau', pai' ntodea hi rala kamagaua' -na ntora mome'ewa, bate mogero mpai' kamagaua' -na toe. Wae wo'o tau hantomi to ntora motuda', bate pagaa' -gaa' -ra mpai'.

¹⁷Jeesus aga, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja koda langeb koja peale.

¹⁸Wae wo'o hi kamagaua' -na seta. Ane seta mpo'ewa hingka seta-na, bate mogero mpai' kamagaua' -na seta. Hiaa' ni'uli' -koina, mpopalai-a seta hante baraka' Beelzebul, magau' seta.

¹⁸Aga kui saatangi on omavahelises riius lõhenenud, kuidas siis tema kuningriik saab püsida? Te ju ütlete, et mina ajavat kurje vaime välja Peltsebuli abil.

¹⁹Aga ria wo'o doo-ni moto to mpopalai seta. Hante kuasa napa doo-ni tetu mpopalai seta? Tantu hante kuasa Alata'ala. Jadi', ngkai pobabehi doo-ni moto, monoto-mi kamasala' pebalihi-ni tetu.

¹⁹Aga kui mina ajan kurje vaime välja Peltsebuli abil, kelle abil siis ajavad neid välja teie pojad? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad.

²⁰Tapi' Aku', mpopalai-a seta hante baraka' Alata'ala. Ngkai toe, monoa' -mi ni'inca karata-nami tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi laintongo' -ni.

²⁰Aga kui mina Jumala sõrmega ajan kurje vaime välja, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde.

²¹"Seta ma'ala rarapai' -ki tauna to parimuku. Ane tauna to parimuku mpodongo tomi-na hante rewa panga'e-na, uma moapa ihi' tomi-na.

²¹Kui tugev relvastatud vägimees valvab oma elamut, siis ta vara on rahus.

²²Aga ane tumai hadua to meliu karoho-na mpo'ewa-i pai' mpodagi-i, nahagoi-i hawe'ea rewa panga'e-na to nasarumaka pai' nabagi-bagi ihi' tomi-na hi doo-doo-na. Jadi', ane Aku' mpopalai seta, batua-na meliu kuasa-ku ngkai seta.

²²Aga kui temast tugevam tuleb ta kallale ja võidab tema, siis võtab ta ära tema sõjavarustuse, mille peale ta lootis, ja jagab laiali temalt saadud saagi.

²³"Hema to uma tono' hi Aku', kakono-na bali' -ku-imi. Hema to uma mpotulungi-a mobago, hi'a to mpobalinai' bago-ku.

²³Kes ei ole minuga, see on minu vastu, kes ei kogu minuga, see pillab.

²⁴"Rapa' -na ria anudaa' to mpohawi' tauna. Malai-imi anudaa' toei, pai' -i modao' -dao' hi kawaoa' -na mpali' po'ohaa' -na. Apa' uma ria naruai', na'uli' -mi: `Agina nculii' lau-ama hi po'ohaa' to kupalahii-mi toe wengi ria.'

²⁴Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta põuaseid paiku pidi hingamist otsides ega leia seda. Siis ta ütleb: 'Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja läksin.'

²⁵Ponculi' -na hilou hi tauna to napalahii-e wengi, nahilo-hawo uma ria to mpo'ohai' -i. Tauna toei hewa tomi to molela' tepehaii, hinapa' hiloa-na.

²⁵Ja tulles leiab ta selle pühitud ja ehitud olevat.

²⁶Toe pai' hilou ncala' -i mpokio' pitu hingka anudaa' -na to meliu kadada'a-ra ngkai hi'a. Tumai-ramo mesua' hi tauna to napalahii toe-e wengi, pai' mo'oha' -ramo hi ree. Ka'omea-na tampai kampe'ahii' tauna toei ngkai lomo' -na."

²⁶Siis ta läheb ja võtab kaasa teist seitse vaimu, kes on kurjemad temast endast, ja nad tulevad ning asuvad sinna elama, ja selle inimese viimane lugu läheb halvemaks kui esimene.'

²⁷Bula-na Yesus mololita, hadua tobine hi laintongo' ntodea mpo'uli' mpesukui: "Morasi' mpu'u-i-hana tobine to mpo'ote pai' to mpentii' -ko!"

²⁷Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: 'Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!'

²⁸Na'uli' Yesus: "Aga to morasi' mpu'u-le, tauna to mpo'epe pai' mpotuku' Lolita Alata'ala."

²⁸Aga tema ütles: 'Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad.'

²⁹Nto'u tauna to wori' mpotipuhi Yesus, napokaliliu lolita-na, na'uli': "Dada'a lia tauna to tuwu' tempo toi. Merapi' -ra bona kupopohiloi-ra tanda mekoncehi. Aga uma hanyalaa tanda mekoncehi to rapopohiloi-raka. Sampale to rapopohiloi-raka mpai', tanda hewa to jadi' hi nabi Yunus owi.

²⁹Kui aga rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas Jeesus kõnelema: 'See sugupõlv on paha sugupõlv, ta nõuab tunnustähte, ja talle ei anta muud kui Joona tunnustäht,

³⁰Hewa Yunus jadi' tanda to rapokakonce pue' ngata Niniwe owi, wae wo'o Aku' Ana' Manusia' jadi' tanda to rapokakonce tauna to tuwu' tempo toi.

³⁰sest nii nagu Joona sai tunnustäheks Niineve rahvale, nii peab ka Inimese Poeg olema sellele sugupõlvele.

³¹Hi Eo Kiama mpai', raja bine ngkai Selatan rapotuwu' nculii' hangkaa-ngkania hante koi' to tuwu' tempo toi, pai' -i mpotudo' sala' -ni. Apa' momako' -i tumai ngkai ngata to molaa lia, doko' mpu'u-i mpo'epe lolita Magau' Salomo to pante lia. Hiaa' ria-mi hi laintongo' -ni to meliu kabohe tuwu' -na ngkai Salomo, aga uma oa' nipangalai' lolita-na.

³¹Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtupäeval koos selle sugupõlve meestega ja mõistab nad süüdi, sest tema tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon.

³²Wae wo'o hi Eo Kiama mpai', pue' ngata Niniwe rapotuwu' nculii' hangkaa-ngkania hante koi' to tuwu' tempo toi, pai' -ra mpotudo' sala' -ni. Apa' hira', medea-ramo-rana ngkai jeko' -ra kampo'epe-ra pololita nabi Yunus. Hiaa' ria-mi hi laintongo' -ni to meliu kabohe tuwu' -na ngkai Yunus, aga uma oa' nipangalai' lolita-na.

³²Niineve mehed tõusevad üles kohtupäeval koos selle sugupõlvega ja mõistavad ta süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona jutluse peale, ja vaata, siin on rohkem kui Joona.

³³"Uma ria tauna mposuwe palita pai' nawuni ba napopoi' hante kura. Palita bate ratu'u hi pontu'ua-na bona hini-na rahilo tauna to mesua'.

³³Keegi, kes on süüdanud lambi, ei pane seda peitu ega vaka alla, vaid lambijalale, et sisseastujad näeksid valgust.

³⁴Mata-ta ma'ala rarapai' -ki hulu'. Ane lompe' mata-ta, monoto pehilo-ta. Aga ane mogawu mata-ta, hewa mobengi pehilo-ta.

³⁴Su silm on ihu lamp. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis, kui ta on aga haige, siis on ka su ihus pimedus.

³⁵Wae wo'o-hawo hante nono-ta. Kana tapelompehi mpu'u: ane Pue' mpobajahi nono-ta, neo' tapomobengi nculii'.

³⁵Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!

³⁶Ane Pue' mpobajahi nono-ta duu' -na uma-pi ria kabengia-na, mobaja mpu'u katuwu' -ta omea, hewa tomi to nabajahi palita."

³⁶Kui nüüd kogu sinu ihu on valgust täis, see tähendab, et temas sugugi ei ole pimedust, siis on ta tervenisti valgust täis nagu siis, kui lamp sind valgustaks oma säraga.'

³⁷Hudu-mi Yesus mololita, ria hadua to Parisi mpokio' -i lou ngkoni' hi tomi-na. Hilou mpu'u-imi ngkoni'.

³⁷Jeesuse rääkimise aegu palus keegi variser teda enese juurde lõunale. Jeesus läks sisse ja istus maha.

³⁸Konce to Parisi toei mpohilo Yesus ngkoni', apa' uma-i leba' mowano ntuku' ada agama-ra.

³⁸Variser imestas, et ta enne lõunasööki käsi ei pesnud.

³⁹Toe pai' Pue' Yesus mpo'uli' -ki: "Koi' to Parisi-le hewa tauna to mpobohoi' sangkiri' pai' piri hi mali-na-wadi, hiaa' hi rala-na babo' moto. Ada agama to kahiloa hi mali-na nituku' lia, hiaa' hi rala nono-ni, dada'a-koi pai' mpokahina anu doo-koi.

³⁹Aga Issand ütles talle: 'Teie, variserid, puhastate nüüd karika ja vaagna küll väljastpoolt, teie sisemus aga on täis rüüstet ja kurjust.

⁴⁰Wojo mpu'u-koi! Ha woto-ta-wadi to napajadi' Pue'? Ha uma napajadi' wo'o nono-ta?

⁴⁰Te mõistmatud, eks see, kes on teinud välispidise, ole teinud ka seespidise?

⁴¹Napa to hi rala sangkiri' pai' piri-ni wai' -raka to mpe'ahii' tuwu' -ra. Ane hewa toe-mi po'ingku-ni, hawe'ea jadi' moroli' hi koi'.

⁴¹Ent andke seesolev halastusanniks, ja vaata, siis on teile kõik puhas!

⁴²"Silaka-koi to Parisi! Ntahawe' hinu'a to kedi' hewa tarangkada' pai' kula' pai' hinu'a ntani' -na nipopepue' hampobagiahampulu' hi Alata'ala. Hiaa' parenta to bohe, hewa po'ingku to monoa' hi doo-ni pai' ahi' hi Pue' Ala, uma nisaile'. Kakoo-kono-na, ke parenta to bohe toe-hanale to kana nituku' -e, pai' neo' wo'o nilipo' mpotuku' parenta to kedi'.

⁴²Kuid häda teile, variserid, et te maksate kümnist mündist ja ruudist ja igast aedviljast, aga lähete mööda kohusest ja Jumala armastusest! Neid asju tuleb teha, kuid teisi ei tohi jätta hooletusse.

⁴³"Silaka-koi to Parisi! Apa' goe' -koi mohura hi pohuraa karabilaa' hi tomi posampayaa, pai' goe' -koi ane tauna hi wiwi' karajaa motingkua' mpotabe-koi.

⁴³Häda teile, variserid, et te armastate esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel!

⁴⁴Silaka-koi, apa' koi' hewa daeo' to uma ka'incanaa, to uma ria pompetonoi-na. Tauna mpolisa daeo' toe, aga uma ra'incai karia-na anu pope hi rala-na. Lompe' -koi hi mali-na, tapi' dada'a hi rala nono-ni."

⁴⁴Häda teile, et te olete nagu tähistamata hauad, ja inimesed, kes kõnnivad nende peal, ei teagi!'

⁴⁵Hadua guru agama Yahudi mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, hante lolita-nu tetu, kai' wo'o to nusalai'!"

⁴⁵Aga keegi seadusetundja kostis Jeesusele: 'Õpetaja, seda öeldes sa solvad ka meid.'

⁴⁶Mehono' Yesus: "Silaka wo'o-dakoi guru agama! Apa' nipopokoloi ntodea hante parenta pai' ada to motomo. Hiaa' uma-koi dota mpotulungi-ra ngkolo kinolo toe. Nau' hangkaju karawe-ni uma nihuko-raka.

⁴⁶Tema aga ütles: 'Häda ka teile, seadusetundjad, sest te koormate inimesi vaevukantavate koormatega, ise ei pane aga neile koormaile sõrmeotsagi külge!

⁴⁷Silaka-koi! Nipenasa-damo mpakalompe' daeo' -ra nabi to owi, hiaa' ntu'a-ni moto-mi to mpatehi nabi toera.

⁴⁷Häda teile, sest te ehitate prohvetitele hauamärke, teie isad on nad aga tapnud!

⁴⁸Hante pobabehi-ni tetu, nipangaku' moto-mi kanipokono-na kehi ntu'a-ni tetu. Hira' mpatehi nabi to owi, pai' koi' mpakalompe' daeo' -ra.

⁴⁸Niisiis, te ise tunnistate, et olete oma isade tegude poolt, sest nemad tapsid nad ära, aga teie ehitate nende hauamärke.

⁴⁹Aga monoto lia patuju-na Alata'ala, na'uli' hewa toi: `Kupahawa' mpai' nabi-ku pai' suro-ku hilou hi tauna toera. Hantongo' -ra mpai' rapatehi, hantongo' -ra rasesa'.'

⁴⁹Seepärast ütleb ka Jumala tarkus: Ma läkitan nende juurde prohveteid ja apostleid, ja nad kiusavad neid taga ja tapavad neist mõned,

⁵⁰Ka'omea-na mpai', koi' to tuwu' tempo toi rahuku' sabana hawe'ea nabi to rapatehi ngkai lomo' kajadi' dunia',

⁵⁰et sellelt sugupõlvelt nõutaks kätte kõigi prohvetite veri, mis on valatud maailma rajamisest peale,

⁵¹ntepu'u ngkai karapatehi-na Habel owi, rata-rata hi karapatehi-na nabi Zakharia, to rapatehi hi berewe Tomi Alata'ala hi olo' meja' pontunua pepue' pai' tomi to moroli'. Wae mpu'u-di! Koi' to tuwu' tempo toi bate rahuku' sabana hawe'ea kasalaa' totu'a-ni toe.

⁵¹Aabeli verest kuni Sakarja vereni, kes hukati altari ja jumalakoja vahel. Jah, ma ütlen teile, see nõutakse kätte sellelt sugupõlvelt!

⁵²"Silaka-koi guru agama! Kakoo-kono-na, ke koi' -di to mpotudui' ntodea ohea bona mpo'inca Alata'ala. Ntaa' koi' moto uma dota mpotuku' ohea toe, pai' nilawa' lau wo'o-di tauna to doko' mpotuku' -e."

⁵²Häda teile, seadusetundjaile, sest te olete ära võtnud tunnetuse võtme; ise te ei ole sisse läinud, ent olete takistanud sisseminejaid!'

⁵³Malai-imi Yesus ngkai ree. Pai' ntepu'u tempo toe, gigi mpu'u-mi nono-ra guru agama pai' to Parisi. Toe pai' rapemai-mai-i hante wori' nyala pompekunea' -ra,

⁵³Ja kui Jeesus oli majast väljunud, said kirjatundjad ja variserid väga vihaseks ja hakkasid teda sõnast püüdma paljude asjade pärast,

⁵⁴pai' ralelemata ncuu-i, mpali' kasalaa' hi pololita-na.

⁵⁴varitsedes teda, et midagi kätte saada tema suust.