¹Ngkai kamoncobu-ncobu-ra tauna to morumpu doko' mpohilo Yesus, mome'upi' -ra alaa-na momepopongko ngkawiti'. Nto'u toe, Yesus mpololitai ana'guru-na, na'uli': "Mo'inga' -inga' -koi hi ragi-ra to Parisi. Batua-na, neo' nituku' kehi-ra. Apa' hira' toe lompe' hi mali-na-wadi dada'a moto hi rala nono-ra.

¹Sel ajal, kui rahvast oli kokku tulnud tuhandete kaupa, nii et üksteist tallati, hakkas Jeesus rääkima esmalt oma jüngritele: 'Hoidke end variseride haputaigna, see tähendab silmakirjalikkuse eest!

²Tapi' hawe'ea kehi-ra to tewunii' bate kahiloa mpai'. Pai' hawe'ea to hi rala nono-ra bate telohu mpai'.

²Ei ole midagi varjatut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.

³Jadi', napa to ni'uli' hi bengi-na bate ralohu hi eo-na. Pai' napa to niwara' -ki doo hi rala tomi to tehohoki, bate ratolele hobo' hi rala ngata.

³Seepärast kõik, mida te ütlete pimedas, saab kuuldavaks valges, ja mida te üksteisele kõrva sosistate kambrites, seda kuulutatakse katustelt.

⁴"Ompi' -ompi', pe'epei lompe' lolita-ku: neo' -koi mpoka'eka' manusia' to doko' mpopatehi-koi, apa' hudu ree-wadi pakulea' -ra.

⁴Teile aga, oma sõpradele, ma ütlen: Ärge kartke neid, kes ihu tapavad ja pärast seda ei saa midagi rohkemat teha!

⁵Sampale-di to kana nipoka'eka', Alata'ala. Apa' mokuasa-i mpatehi-koi, pai' mokuasa wo'o-i mpotadi-koi hi rala naraka. Mpu'u ku'uli' -kokoi, Hi'a-mi to kana nipoka'eka'.

⁵Ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse! Jah, ma ütlen teile, teda kartke!

⁶"Lima ma'a rone biasa-na rapobalu' nte rompepa' doi see-wadi. Aga nau' wae, uma ria hama'aa to uma nakiwoi Pue' Ala.

⁶Eks müüda viis varblast kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees.

⁷Peliu-liu-nami koi'. Bangku' kawori' wuluwoo' -ni nabila' pai' na'inca omea. Jadi' neo' -koi me'eka'. Meliu-pi pompewili' -na Alata'ala hi koi' ngkai pompewili' -na rone to wori'.

⁷Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!

⁸"Pe'epei lompe' lolita-ku: hema to mpangaku' hi doo kahi'a-na topetuku' -ku, hi'a wo'o mpai' kupangaku' hi nyanyoa hawe'ea mala'eka Alata'ala, ku'uli': `Tau toei topetuku' -ku.'

⁸Aga ma ütlen teile, igaüht, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees,

⁹Aga hema to mposapu-a hi doo, hi'a wo'o mpai' kusapu hi nyanyoa mala'eka Alata'ala, ku'uli': `Bela-i topetuku' -ku.'

⁹aga see, kes minu ära salgab inimeste ees, salatakse ära Jumala inglite ees.

¹⁰"Tauna to ncapuaka-a, Aku' Ana' Manusia', ma'ala-pidi te'ampungi sala' -na. Aga tauna to mporuge' Inoha' Tomoroli', uma-pi ma'ala ampungia sala' -na.

¹⁰Igaüks, kes ütleb midagi Inimese Poja kohta, võib saada andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta andeks.

¹¹"Ane rakeni-koi hi tomi posampayaa pai' rapakilu-koi hi topohura agama ba topoparenta sabana petuku' -ni hi Aku', neo' -koi me'eka' ba beiwa mpai' tompoi' -ni ba napa mpai' to kana ni'uli'.

¹¹Aga kui teid viiakse sünagoogidesse ja ülemate ja võimumeeste ette, ärge siis muretsege, kuidas või mida enese eest kosta või mida öelda,

¹²Apa' hinto'u toe mpai', Inoha' Tomoroli' moto mpotudui' -koi napa to kana ni'uli'."

¹²sest selsamal tunnil õpetab Püha Vaim teile, mida te peate ütlema.'

¹³Ria hadua ngkai laintongo' ntodea mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, uli' -ki ompi' -ku bona nawai' -a-kuwo bagia-ku ngkai sosora totu'a-kai."

¹³Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: 'Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!'

¹⁴Na'uli' Yesus: "Ompi', hema to mpo'ongko' -a jadi' topohura to mpobagi-kokoi sosora totu'a-ni?"

¹⁴Jeesus ütles talle: 'Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?'

¹⁵Oti toe na'uli' -raka tauna to wori': "Mo'inga' -inga' -koi pai' pelompehi, bona neo' -koi mpokahina ba apa-apa rewa dunia'. Apa' nau' wori' rewa-ta, uma ngkai rewa toe pai' lompe' tuwu' -ta."

¹⁵Ja ta ütles neile: 'Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!'

¹⁶Ngkai ree, Yesus mpololitai-ra hante hanyala lolita rapa', na'uli': "Ria hadua topo'ua' to tebua' lompe' -ki polia' -na.

¹⁶Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: 'Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.

¹⁷Na'uli' -mi hi rala nono-na: `Napa-le' to kubabehi-e? Uma-pi liu poropo' -ku kupontimamahii wua' polia' -ku.

¹⁷Ja ta arutas endamisi: 'Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.'

¹⁸Aa, kurata reke! Kukero lau-di poropo' -ku, pai' kuwangu to meliu kabohe-na, bona hi retu-mi mpai' pontimamahia hawe'ea pae-ku pai' rewa-ku.

¹⁸Ja ta ütles: 'Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara

¹⁹Oti toe mpai', uma-apa mobago, apa' wori' -mi timamahia-ku, hono' nte ba hangkuja mpae kupake'. Wae-pi, ntora-ama, ngkoni', nginu, pai' ntora goe' -a-damo!'

¹⁹ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!'

²⁰"Ntaa' we'i Alata'ala mpo'uli' -ki tauna toei: `He towojo! Bengi toe mpai' lau, ra'alai' -moko inoha' -nu. Jadi', hawe'ea to nurumpu tetu, hema-mi mpai' pue' -na?'

²⁰Aga Jumal ütles talle: 'Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?'

²¹"Wae-mi katuwu' tauna to doko' mporumpu ka'uaa' hi dunia', tapi' mpe'ahii' tuwu' -ra hi poncilo Alata'ala."

²¹Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.'

²²Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Toe pai' ku'uli' -kokoi, neo' -koi sese' mpopekiri tuwu' -ni. Neo' ni'uli': `Napa-le' to takoni' -e? Napa-le' to tapohea-e?'

²²Aga Jeesus ütles jüngritele: 'Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda,

²³Apa' katuwu' -ni meliu ngkai pongkoni' pai' pohea.

²³sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas.

²⁴Penonoi-dile danci kaa' -e. Uma-ra molia', uma-ra mepae, uma ria poropo' -ra ba wilulu-ra. Aga nau' wae, Alata'ala mpowai' moto-ra pongkoni'. Peliu-liu-nami koi', apa' hi poncilo Alata'ala meliu tuwu' -ni ngkai katuwu' danci, pai' meliu pompewili' -na hi koi' ngkai pompewili' -na hi danci.

²⁴Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!

²⁵Napa wo'o kalaua-na wori' rahi pekiri-ni? Apa' nau' sese' ncuu-ta mpopekiri, uma-ta bisa mpodonihii umuru-ta nau' kampa' hamengi.

²⁵Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elueale küünra lisada?

²⁶Jadi', ane to kedi' toe uma nipakulei' mpobabehi, napa pai' wori' rahi pekiri-ni?

²⁶Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, mis te siis muu pärast muretsete?

²⁷Penonoi-dile katuwu' wunga-e. Uma-ra mobago, uma-ra mpobabehi pohea-ra. Tapi' ku'uli' -kokoi, bangku' Magau' Salomo-hawoe' hante hawe'ea ka'uaa' -na, pohea-na uma hewa kancola wunga toera lau.

²⁷Vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist.

²⁸Kowo' hi papada tuwu' eo toe lau, mepulo rasuwe oti. Aga nau' wae, Alata'ala mpakancola moto kowo' toe. Peliu-liu-nami koi'! Meliu pompewili' Alata'ala hi koi'. Jadi', napa pai' uma nipangala' pompewili' -nae?

²⁸Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, kui palju enam teid, te nõdrausulised!

²⁹Jadi' neo' -koi sese' rahi mpenonoi napa to nikoni' ba napa to ni'inu. Neo' -koi me'eka'.

²⁹Ja teiegi ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud,

³⁰Hawe'ea tetu lau to ntora rapali' tauna to uma mpo'incai Alata'ala. Hiaa' Tuama-ni hi suruga mpo'inca kaparaluua-ni.

³⁰sest kõike seda taotlevad maailma rahvad. Teie Isa ju teab, et te seda vajate.

³¹Kana mengkoru-ta hi Alata'ala bona Hi'a jadi' Magau' -ta. Ane toe tababehi, to ntani' -ntani' -na nawai' moto-ta mpai'.

³¹Pigem otsige tema kuningriiki, siis antakse kõik see teile pealegi!

³²"Koi' to mpotuku' -a, uma-koi hangkuja-na. Aga nau' wae, neo' -koi me'eka'. Apa' Alata'ala Tuama-ni mpopelihi-mokoi ngkai kabula rala-na, napajadi' -koi ntodea-na hi rala Kamagaua' -na.

³²Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!

³³Toe pai' ku'uli', pobalu' -mi rewa-ni, pai' oli-na wai' -raka tokabu. Babehi-mokoi karepe' to uma bisa moheu'. Batua-na, babehi kehi to lompe'. Apa' kehi to lompe' toe ma'ala rarapai' -ki rewa to nitimamahi hi suruga, to uma ria karontoa-na, apa' uma ria to mpanako pai' uma ria anutuwu' to mposerohi.

³³Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas,

³⁴Apa' hiapa pontimamahia rewa-ta, retu wo'o nono-ta.

³⁴sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.

³⁶"Neo' -koi lempe', mo'inga' -inga' oa' -koi mpopea karata-ku. Agina-koi hewa batua to mpopea karata-na maradika-ra ngkai posusaa' poncamokoa. Batua toera, sadia-mi pohea-ra, pai' palita-ra rapobaa ncuu, bona ane rata-ipi mpai' maradika-ra pai' -i mpopebea wobo', kaliliu rabea-ki.

³⁵Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu

³⁷Morasi' batua to narata maradika-ra bula-ra mojaga pai' mpopea karata-na. Apa' maradika toei mpai' mpehoo' abe' hi hope' -na, napopohura-ra pai' natonui-ra.

³⁶ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.

³⁸Morasi' mpu'u-ra batua to narata maradika-ra rodo moto-ra mpopea-i, nau' mentongo' bengi ba paia-na liu mentongo' bengi.

³⁷Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid.

³⁹"Poinono lolita rapa' -ku toi: Ane na'inca ami' -mi pue' tomi jaa hangkuja topanako rata, bate mojaga-i bona neo' -ra mesua'.

³⁸Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja leiaks nad nõnda - õndsad on need!

⁴⁰Hewa toe wo'o kana rodo ami' -mokoi mpopea-a, apa' uma ni'incai tempo karata-ku Aku' Ana' Manusia'."

³⁹Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda.

⁴¹Napekune' Petrus hi Yesus: "Pue', ba hi kai' -wadi lolita rapa' tetu-e, ba hi ntodea wo'o-di?"

⁴⁰Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!'

⁴²Na'uli' Pue': "Rapa' -na ria hadua batua to monoto nono-na pai' to tida mpobago bago maradika-na. Batua toei na'ongko' maradika-na jadi' topohawa' to mpohawai' batua ntani' -na pai' mpobagi-raka pongkoni' -ra butu eo-na.

⁴¹Aga Peetrus küsis: 'Issand, kas sa räägid selle tähendamissõna meile või kõikidele?'

⁴³Uma mowo kamorasi' -na ane maradika-na rata nculii' ngkai pomakoa' -na pai' mporata-i bula-na mpobago bago-na.

⁴²Ja Issand ütles: 'Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona?

⁴⁴Mpu'u ku'uli' -kokoi, maradika-na mpo'ongko' -i pai' mpowai' -i kuasa mpewili' hawe'ea ka'uaa' -na.

⁴³Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.

⁴⁵Aga silaka mpai' batua to mpo'uli': `Uma-ile sohi' rata maradika-e.' Natepu'u-mi mpoweba' hingka batua-na ba tobine ba tomane, pai' -i ntora ngkoni' pai' nginu duu' -na palangu-langu.

⁴⁴Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.

⁴⁶Ntaa' we'i, bula-na lempe' moto hewa toe, muu-mule' rata-mi maradika-na hi eo pai' hi jaa to uma na'incai. Batua toei raweba' ntarurua' pai' rapetadi hi mali-na, raponcawa tauna to uma mepangala' hi Alata'ala.

⁴⁵Aga kui see teener mõtleb oma südames: 'Mu isand viibib tulles', ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ning purjutama,

⁴⁷"Batua to mpo'inca moto konoa maradika-na, tapi' uma-i mo'inga' -inga' pai' uma nababehi konoa maradika-na, batua toei bate raweba' mperegea.

⁴⁶siis selle teenri isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama osa nendega, keda ei saa usaldada.

⁴⁸Aga batua to uma-hawo mpo'incai konoa maradika-na, pai' -i mpobabehi to natao raweba' -ki, raweba' moto-i, aga huka' -na-wadi. Apa' hema to rawai' wori', wori' wo'o to ratuntu' ngkai hi'a. Hema to ratonui wori', rapomperapii' wori' wo'o-i.

⁴⁷Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju peksa,

⁴⁹"Katumai-ku toi, tumai mpobaa apu hi dunia'. Pai' konoa-ku bona apu toe sohi' rapobaa-mi.

⁴⁸kes aga ei teadnud, kuid tegi, mis on hoope väärt, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.

⁵⁰Ria-pidi pontodohakaa to kana kutodohaka, pai' uma oa' rodo nono-ku ane pontodohakaa toe ko'ia madupa'.

⁴⁹Tuld olen ma tulnud viskama maa peale, ja mida muud ma tahaksin, kui et see oleks juba süttinud!

⁵¹Ha ni'uli' -koina katumai-ku toi, tumai mpopohintuwu' tauna? Uma-e'! Katumai-ku toi, tumai mpoposisala tauna.

⁵⁰Aga mul on ees ristimine, millega mind ristitakse, ja kuidas mul on kitsas käes, kuni see on viidud lõpule!

⁵²Ntepu'u ngkai tempo toi, tau hantina to nte lima rala-na hantomi mosisala: tolu hamali, rodua hamali.

⁵¹Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt.

⁵³To tuama mpo'ewa ana' -na tomane, ana' tomane mpo'ewa tuama-na. To tina mpo'ewa ana' -na tobine, pai' ana' tobine mpo'ewa tina-na. To piniana mpo'ewa minia-na, pai' to minia mpo'ewa piniana-na."

⁵²Sest nüüdsest peale on viis ühes kojas lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu,

⁵⁴Na'uli' wo'o-mi Yesus hi tauna to wori': "Ane nihilo limu' mehupa' tono' hi kasoloa, ni'uli' udaa mpai'. Udaa mpu'u.

⁵³isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia ja minia ämma vastu.'

⁵⁵Ane mewui ngolu' ngkai tono' selatan, ni'uli' mara eo mpai', pai' bate wae mpu'u.

⁵⁴Aga Jeesus ütles ka rahvahulkadele: 'Kui te näete pilve tõusvat lääne poolt, siis te ütlete kohe: 'Raske sadu tuleb.' Ja nõnda sünnibki.

⁵⁶He koi' to lompe' hi mali-na-wadi! Ni'inca lia mpelence tanda hi langi' pai' hi dunia'. Napa-di pai' uma ni'incai mpelence napa to nababehi Pue' Ala tempo toi!

⁵⁵Ja kui puhub lõunatuul, siis te ütlete: 'Kuum ilm tuleb.' Ja nõnda sünnib.

⁵⁷"Napa pai' uma oa' nipakanoto nono-ni pai' mpangaku' napa to monoa'!

⁵⁶Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate ära arvata, kuidas te siis seda aega ära ei arva?

⁵⁸Ane rapa' -na ria to doko' mpakilu-ta hi totu'a ngata, agina tahuduwukui mpo'oti kara-kara-ta bula-ta hi lengko ohea-pidi. Nee-neo' mpai' nakeni mpu'u-ta hi topohura, pai' topohura mpai' mpotonu-ta hi polisi, pai' polisi mpopesua' -ta hi rala tarungku'.

⁵⁷Miks te siis iseeneste kohta ei otsusta, mis on õige?

⁵⁹Mpu'u ku'uli': uma-tapa tebahaka ngkai rala tarungku' ane da koo-ko'ia oti tabayari waya' -ta."

⁵⁸Sest see on nii: kui sa oma vastasega lähed ülema ette, püüa siis temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik ei annaks sind kohtuteenri kätte ja kohtuteener ei heidaks sind vangi.

⁵⁹Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi leptoni.'