¹Nto'u toe wo'o-hawo, ria tauna mpololitai Yesus, mpololita ba hangkuja dua to Galilea to rapatehi ntuku' hawa' Pilatus bula-ra mpotonu pepue' -ra hi Pue' Ala.

¹Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega.

²Mpotompoi' lolita toe, na'uli' -mi Yesus: "Ba ni'uli' -koina wae, pai' hewa toe rahi kamate-ra to Galilea toera, apa' meliu jeko' -ra ngkai hawe'ea to Galilea to ntani' -na?

²Ja Jeesus ütles neile vastuseks: 'Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud?

³Uma-e' waetu! Ku'uli' -kokoi: ane uma-koi medea ngkai jeko' -ni, bate rahuku' wo'o-koiwo mpai' omea.

³Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.

⁴Wae wo'o to hampulu' walu to mate nadungkahi tomi to molangko hi Siloam. Apa' oo-raka kamate-rae, meka' ba lue' ni'uli' melabi-rana sala' -ra ngkai hawe'ea to Yerusalem?

⁴Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad?

⁵Uma-e' waetu! Ku'uli' -kokoi: ane uma-koi medea ngkai jeko' -ni, bate rahuku' wo'o-koiwo mpai' omea."

⁵Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.'

⁶Oti toe, Yesus mpo'uli' -raka lolita rapa' toi. Na'uli': "Ria hadua tauna to mpohu'a kaju ara hi pampa-na. Hangkani hilou-imi mpongoa' -ngoa' ba ria wua' -na. Ntaa' uma-di ria hamehaa' -e.

⁶Ja Jeesus rääkis selle tähendamissõna: 'Ühel inimesel oli viigipuu istutatud viinamäele. Ja ta tuli sellelt vilja otsima, ent ei leidnud.

⁷Toe pai' na'uli' mpo'uli' -ki tompodoo pampa-na: `Hilo, tolu mpae-mi ntora tumai-a mpehiloi kaju toei ba ria wua' -na, uma oa' ria. Toki lau-mi! Napa kalaua-na tuwu' hi rehe'i mpe'oti mara rudu' tana'.'

⁷Siis ta ütles viinamäe aednikule: 'Vaata, juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, ent ei leia. Raiu see siis maha! Milleks ta raiskab maad?'

⁸"Na'uli' tompodoo pampa toei: `Pelele' -mi ulu tuwu' hampae toi-pi Maradika. Kukawahi-damo, pai' kutaui' tana' to morudu' ngkai mali-na.

⁸Aga aednik vastas: 'Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ümber kaevan ja talle sõnnikut panen,

⁹Meka' ba lue' mowua' -i-hawo mpai' mpae boko'. Ane uma oa' -i mowua', tatoki-imi.'"

⁹ehk ta hakkab tuleval aastal vilja kandma, aga kui mitte, siis raiu ta maha!''

¹⁰Hangkani, Yesus metudui' hi tomi posampayaa nto'u Eo Sabat, eo pepuea' -ra to Yahudi.

¹⁰Ja Jeesus oli õpetamas ühes sünagoogis hingamispäeval.

¹¹Hi ree, ria hadua tobine, hampulu' walu mpae-imi peda', apa' napesuai' seta-i. Tobine toei bungku', uma nakulei' mokore monoa'.

¹¹Ja vaata, seal oli naine, kel oli haiguse vaim kaheksateist aastat ja kes käis kõveras ega saanud ennast päris sirgeks ajada.

¹²Kanahilo-na Yesus tobine toei, nakio' -i pai' na'uli' -ki: "Ina', mo'uri' -moko, uma-pi ria haki' to mpohoo' -ko."

¹²Teda nähes kutsus Jeesus ta enese juurde ja ütles talle: 'Naine, sa oled lahti oma haigusest!'

¹³Oti toe najama tobine toei, kaliliu mokore monoa' -imi, pai' -i mpo'une' Alata'ala.

¹³Ja ta pani käed tema peale ja otsekohe ajas naine enese sirgeks ja ülistas Jumalat.

¹⁴Ngkai ree, kamoroe-nami pangkeni tomi posampayaa toei, apa' Yesus mpaka'uri' tauna hi Eo Sabat. Toe pai' na'uli' mpo'uli' -raka tauna to wori': "Ono eo, eo pobagoa-ta. Hi eo toe, ma'ala-koi tumai mpopepaka'uri', neo' hi Eo Sabat!"

¹⁴Aga sünagoogi ülem, kelle meel läks pahaseks, et Jeesus tervendas hingamispäeval, ütles rahvahulgale: 'Kuus päeva on, mil tööd peab tegema, tulge siis neil päevil ja laske endid terveks teha, aga ärge tulge hingamispäeval!'

¹⁵Na'uli' Pue' Yesus: "He koi' to lompe' hi mali-na-wadi! Hi Eo Sabat, hema-ta to uma mpobahaka japi ba jara' -ta, takeni hilou hi mali gimpu pai' tapoponginu?

¹⁵Aga Issand vastas talle: 'Te silmakirjatsejad, eks igaüks teie seast päästa ka hingamispäeval oma härja või eesli sõime küljest lahti ja vii jooma?

¹⁶Hiaa' hi rehe'i, ria hadua tobine muli Abraham, hampulu' walu mpae-imi nahoo' Magau' Anudaa'. Ha uma-hana ma'ala tabahaka-i ngkai pohoo' -na hi Eo Sabat?"

¹⁶Kas siis teda, kes on Aabrahami tütar, keda saatan, ennäe, juba kaheksateist aastat on hoidnud ahelais, ei oleks tohtinud sellest köidikust lahti päästa hingamispäeval?'

¹⁷Lolita-na Yesus tohe'e mpo'eai' bali' -na. Tapi' ane ntodea, goe' -ra-rana mpohilo hawe'ea anu mekoncehi to nababehi.

¹⁷Ja kui ta seda ütles, häbenesid kõik ta vastased, ent kogu rahvahulk rõõmustas kõigi auliste tegude üle, mis sündisid Jeesuse läbi.

¹⁸Ngkai ree, na'uli' Yesus: "Ane Alata'ala jadi' Magau' hi dunia', beiwa kajadi' -na? Kajadi' -nale, hewa lolita rapa' tohe'i:

¹⁸Siis ta ütles: 'Mille sarnane on Jumala riik ja millega ma teda võrdleksin?

¹⁹Ria hadua tauna ngala' unto' hawi, lou nahawu' hi pampa-na. Unto' toe tuwu' kaboo-bohea, duu' -na jadi' hangkaju kaju, pai' danci mpobabehi peta-ra hi ra'a-na."

¹⁹Ta on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma aeda. See kasvas ja sai puuks ja taeva linnud pesitsesid tema okstes.'

²⁰Oti toe, na'uli' wo'o-mi: "Ane Alata'ala jadi' Magau' hi dunia', kajadi' -na hewa lolita rapa' tohe'i:

²⁰Ja Jeesus ütles taas: 'Millega ma võrdleksin Jumala riiki?

²¹Hadua tobine mpo'ala' ragi hangkedi', nagalo hante lunu to wori'. Mahae-hae, woke' -mi omea."

²¹See on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.'

²²Rala pomakoa' -na hilou hi Yerusalem, Yesus mpotara ngata to bohe pai' ngata to kedi', mpotudui' tauna.

²²Ja Jeesus rändas mööda linnu ja külasid, õpetades ja käies teed Jeruusalemma poole.

²³Ria hadua tauna mpekune' -i: "Pue', ba hangkedi' -wadi tauna to mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-nae?" Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka ntodea:

²³Aga keegi ütles temale: 'Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?' Tema aga ütles neile:

²⁴"Mporata katuwua' to lompe' -le, ma'ala rarapai' -ki tauna to mesua' ntara hi wobo' to jopi'. Pari-pari-koi mesua' ntara wobo' to jopi' toe. Apa' wori' -hana mpai' to mpali' ohea-ra mesua', aga uma-rapa ma'ala mesua'.

²⁴'Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!

²⁵Apa' rata mpai' tempo-na, mokore-imi pue' tomi toe hilou mpo'unca wobo'. Ane rapa' -na mokore hi mali-na-pidi-koi nto'u toe, mpopebea wobo' -koi, ni'uli': `Pue', bea-kaka-kaiwo!' "Natompoi' -koi mpai': `Uma-koi ku'incai, ba to ngkaiapa-koi.'

²⁵Pärast seda kui kojaisand on tõusnud ja ukse lukku pannud, jääte te seisma õue ja uksele koputama, öeldes: Issand, ava meile! Ja tema kostab teile: Mina ei tunne teid, kust te olete tulnud.

²⁶"Ni'uli' -ki: `Ei'! Ngkoni' pai' nginu-madakaie dohe-nue Pue'! Ria-moko metudui' hi rala ngata-kai!'

²⁶Siis ütlete teie: Me oleme sinu ees söönud ja joonud ja sina õpetasid meie tänavatel.

²⁷"Na'uli' -kokoi mpai': `Uma-koi ku'incai ba to ngkaiapa-koi. Palai-koi ngkai rei, koi' paka' to mo'ingku dada'a.'

²⁷Ja tema ütleb teile: Ma ei tea, kust te olete tulnud, hoidke minust eemale, kõik ülekohtutegijad!

²⁸"Nto'u toe mpai', geo' pai' ntodohaka-mokoi, apa' nihilo Abraham, Ishak pai' Yakub hante hawe'ea nabi, mohura goe' -goe' -ra hi rala Kamagaua' Alata'ala, hiaa' koi' ra'uncahi hi mali-na.

²⁸Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine, kui te näete Aabrahami ja Iisakit ja Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis, endid aga välja tõugatuina.

²⁹Wori' wo'o mpai' tauna to bela-ra to Yahudi to jadi' ntodea Alata'ala hi rala Kamagaua' -na. Tumai-ra ngkai tono' mata'eo pai' ngkai kasoloa pai' ngkai humalili' dunia', mohura goe' -goe' omea-ra mpai' mpokaralai posusaa' hi rala Kamagaua' Alata'ala.

²⁹Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis.

³⁰Ka'omea-na mpai', wori' tauna to kedi' tuwu' -ra tempo toi jadi' bohe tuwu' -ra hi eo mpeno. Pai' wori' tauna to bohe tuwu' -ra tempo toi jadi' kedi' tuwu' -ra hi eo mpeno."

³⁰Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks, ja on esimesi, kes jäävad viimasteks!'

³¹Nto'u toe wo'o, ria ba hangkuja dua to Parisi rata hi Yesus pai' mpo'uli' -ki: "Malai-moko ngkai rei, apa' Magau' Herodes doko' mpopatehi-ko."

³¹Tolsamal ajal tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele: 'Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!'

³²Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Koi', uli' -ki tope'akalai tetui hewa tohe'i: Eo toe lau pai' mepulo, mobago-a-pidi, mpopalai seta pai' mpaka'uri' topeda'. Pai' hi eo katolu-na, kupohudu-mi pobago-ku.

³²Aga tema ütles neile: 'Minge ja ütelge sellele rebasele: Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule.

³³Aga eo toe mpai' lau, mepulo pai' romengi mpai', bate kana kaliliu-ama mpotoa' Yerusalem. Apa' uma-hawo masipato' hadua nabi rapatehi hi ngata ntani' -na, kana hi ngata Yerusalem.

³³Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas.

³⁴"Ee to Yerusalem! to Yerusalem! Nipatehi-ra-koina nabi-nabi, pai' nipana' watu-ra-koina tauna to nasuro-kokoi Alata'ala. Wori' ngkani-mi kupehuka' ngkupui-koi, hewa hama'a manu' tina mpo'urui ana' -na hi une' pani' -na, aga uma-koi dota.

³⁴Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud!

³⁵Jadi', bona ni'inca: Tomi pepuea' -ni napalahii-kokoi mpai' Pue' Ala. Mpu'u ku'uli' -kokoi, uma-apa nihiloi, duu' -na rata tempo-na ni'uli': `Une' -imi to rata mpokeni hanga' Pue' Ala!'"

³⁵Vaata, teie koda jäetakse maha! Aga ma ütlen teile, te ei näe mind enne, kui tuleb aeg, et te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!'