¹Hangkani nto'u Eo Sabat, Yesus hilou ngkoni' hi tomi hadua pangkeni to Parisi. Bula-na hi ree, ralelemata-i mpopali' sala' -na.

¹Ja sündis, kui Jeesus hingamispäeval tuli ühe variseride ülema kotta leiba võtma, et nad varitsesid teda.

²Muu-mule' rata hadua tauna to mohaki' ngkumowu, mowoto witi' pai' pale-na.

²Ja vaata, tema ees oli üks vesitõbine inimene.

³Yesus mpekune' -ra guru agama pai' to Parisi, na'uli': "Ntuku' atura agama-ta, ma'ala-ta mpaka'uri' topeda' hi Eo Sabat, ba uma-di?"

³Ja Jeesus hakkas rääkima ja ütles seadusetundjatele ja variseridele: 'Kas hingamispäeval tohib teha terveks või ei tohi?'

⁴Guru agama pai' to Parisi toera, oja' -ra mpotompoi' -i. Ngkai ree, Yesus mpojama topeda' toei, napaka'uri' pai' nahubui-i hilou.

⁴Nemad aga vaikisid. Ja haiget puudutades parandas Jeesus tema ja laskis tal minna.

⁵Oti toe na'uli' -raka: "Ane rapa' -na ria ana' -ta ba japi-ta monawu' hi rala buwu hi Eo Sabat, ha uma sahu ta'ore' -i tumai, nau' hi eo pepuea' -e?"

⁵Ja nendele ta ütles: 'Kes on teie seast, kelle poeg või härg kukub kaevu, et ta kohe ei tõmbaks teda välja hingamispäeval?'

⁶Aga uma hema to daho' mpohono' -i.

⁶Ja nad ei osanud selle peale midagi vastata.

⁷Hi tomi to Parisi toe, Yesus mpohilo ria torata to doko' mohura hi pohuraa karabilaa'. Toe pai' natudui' -ra hante lolita rapa' toi.

⁷Aga Jeesus rääkis neile, kes olid kutsutud, tähendamissõna, märgates, kuidas nad valisid aulisemaid istekohti:

⁸Na'uli': "Ane rakio' -ko hilou hi posusaa' poncamokoa, neo' mohura hi pohuraa karabilaa'. Meka' ba ria-di mpai' to rakio' to meliu karabila' -na ngkai iko.

⁸'Kui sind keegi on kutsunud pulma, siis ära istu kõige aulisemale kohale, sest võib-olla on keegi kutsutu sinust auväärsem,

⁹Tumai mpai' pue' tomi mpo'uli' -koko hewa toi: `Wai' -ki hi'a-hana pohuraa tetu!' Me'ea' -ko mpai' hilou mohura hi kadingkia' -na.

⁹ja see, kes sinu ja tema on kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: Anna koht temale! ja sa peaksid siis minema häbiga kõige viimasesse paika;

¹⁰Jadi', ane rakio' -ko hilou hi posusaa', agina mohura-ko hi kadingkia' -na, bona pue' tomi mpai' mpo'uli' -koko: `Bale, mai-ta mohura hi pohuraa to lompe' toe mai.' Ane hewa toe, rabila' lau-moko hi mata ntodea.

¹⁰vaid kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu viimasesse paika, et kui tuleb see, kes sinu on kutsunud, ja sulle ütleb: Sõber, tule siia lähemale! siis on sul au nende kõikide silmis, kes sinuga ühes lauas istuvad.

¹¹Hawe'ea to mpomolangko nono-ra, Pue' Ala mpodingkihi-ra, pai' hawe'ea to mpakadingki' nono-ra, Pue' Ala mpomolangko-ra."

¹¹Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹²Oti toe, mololita wo'o-imi Yesus mpololitai pue' tomi. Na'uli': "Ane takio' tauna ngkaralai posusa' -ta, ba ngkoni' mpo'eo ba ngkabengia, neo' mpokio' bale-ta, ompi' -ta, ba topo'ua' rala ngata. Apa' bate rakio' wo'o-ta mpai', alaa-na tehiwili-mi kehi-ta.

¹²Aga sellele, kes ta oli kutsunud, ütles Jeesus: 'Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nemadki sind vastu kutsuks enda poole ja sellest tuleks sulle tasu,

¹³Jadi' ane tababehi posusa', kio' tauna tokabu, tokeru, topungku pai' towero.

¹³vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid,

¹⁴Ane wae pobabehi-ta, Pue' Ala mpogane' -ta mpai', apa' tauna to hewa toe uma mpokulei' mpohiwili kehi-ta. Kehi-ta tetu nahiwili moto mpai' Pue' Ala hi Eo Kiama, nto'u kanapotuwu' -ra nculii' tauna to monoa' hi poncilo-na."

¹⁴siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel.'

¹⁵Bula-ra ngkoni' toe, hadua torata mpo'epe lolita-na Yesus, pai' na'uli' -ki: "Marasi' tauna to mpokaralai posusa' hi rala Kamagaua' -na Alata'ala."

¹⁵Kui aga üks neist, kes lauas istus, seda kuulis, ütles ta Jeesusele: 'Õnnis on see, kes sööb leiba Jumala riigis!'

¹⁶Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki tauna toei: "Hangkani ria hadua tauna to mpobabehi susa' bohe, pai' mpokio' wori' tauna.

¹⁶Aga Jeesus ütles talle: 'Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid.

¹⁷Sadia-mi omea, nahubui pahawaa' -na hilou mpo'uli' -raka to rakio': `Mai-tamo hilou hi posusaa', apa' sadia-mi omea.'

¹⁷Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis!

¹⁸Aga tauna to rakio' toera, motance omea-ra. To lomo' -na mpo'uli': `Lako' me'oli tana' -a, pai' kana hilou ulu kupehiloi. Merapi' ampu-a, uma-a tilou.'

¹⁸Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama, ma palun sind, vabanda mind!

¹⁹To hadua-na mpo'uli': `Lako' mpo'oli japi-a lima moko, hilou kuperao mpake' -ra mopajeko'. Merapi' ampu-a, uma-a tilou!'

¹⁹Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid proovima, ma palun sind, vabanda mind!

²⁰To ntani' -na wo'o mpo'uli': `Aku' lako' oti ncamoko-a. Uma-a bisa tilou.'

²⁰Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja seepärast ma ei saa tulla.

²¹"Pahawaa' toei nculii' hilou hi pue' susa' mpowoli' lolita-ra toe. Uma-pi mowo kamoroe-na pue' susa', na'uli' -ki pahawaa' -na: `Pesahui hilou hi karajaa pai' hi porompengaa ohea hi rala ngata. Bawai-ramo tumai tokabu, tokeru, towero, pai' topungku.' Hilou mpu'u-imi-hawo pahawaa' toei mpotuku' hawa' pue' susa'.

²¹Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis kojaisand vihastas ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna tänavatele ja teedele ja too siia vaeseid ja küürakaid ja pimedaid ja jalutuid!

²²"Karata-na nculii', na'uli' mpo'uli' -ki pue' susa': `Tuama, hawa' -nu kupopomako' -mi, aga ko'ia ihia' tomi-nu, ria-pidi pohuraa.'

²²Ja sulane ütles: Isand, nõnda nagu sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi.

²³"Na'uli' pue' susa': `Hilou tena-ko hi ohea bohe pai' ohea to kedi' hi mali ngata, pewuku-ra tauna tumai, bona tomi-ku ihia' hobo'.

²³Ja isand ütles sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!

²⁴Mpu'u ku'uli', ngkai hawe'ea tauna to kukio' toera lou, uma haduaa-ra to mpokoni' ba apa-apa hi posusa' -ku.'"

²⁴Jah, ma ütlen teile, ükski kutsutud meestest ei saa minu pidusööki maitsta!'

²⁵Wori' tauna mpotuku' Yesus rala pomakoa' -na. Yesus mewili' hi tauna toera pai' na'uli' -raka:

²⁵Aga koos Jeesusega käis palju rahvast. Ja ta ütles nende poole pöördudes:

²⁶"Tauna to doko' mpotuku' -a, aga uma meliu pe'ahi' -na hi Aku' ngkai pe'ahi' -na hi tina-na, tuama-na, tobine-na, ana' -na, ompi' -na, ba paiana woto-na moto-mi, uma-i ma'ala jadi' topetuku' -ku.

²⁶'Kui keegi minu juurde tuleb ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla minu jünger.

²⁷Tauna to jadi' topetuku' -ku kana mpopaha'a kaju parika' -na-- batua-na kana sadia-i mporata kaparia ba paiana rapatehi sabana petuku' -na hi Aku'. Jadi', tauna to uma dota mpopaha'a kaju parika' -na pai' mpotuku' -a, uma-i ma'ala jadi' topetuku' -ku.

²⁷Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger.

²⁸"Ane ria to doko' mpowangu tomi bohe, napohura-ki ulu mporeke ongkoso' pompowangu-na, ba hono' mpai' doi-na ba uma-di.

²⁸Sest kes teie seast, tahtes ehitada torni, ei istuks enne maha ega arvutaks kulusid, kas tal on kõik vajalik selle lõpetamiseks?

²⁹Apa' ane mpolia' natu'u-mi parawatu-na pai' uma hudu nawangu apa' naka'otii doi-na, hawe'ea tauna to mpohilo mpotawai-i,

²⁹Muidu juhtub, et kui ta aluse on rajanud ja ei suuda lõpetada, hakkavad kõik pealtnägijad teda pilkama:

³⁰ra'uli': `Ii, ni'anu-di doko' mpowangu tomi bohe, ntaa' uma-di hono' doi-nae!'

³⁰See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada!

³¹"Wae wo'o, ane hadua magau' to ria tantara-na hampulu' ncobu manga'e hante hadua magau' to ria tantara-na rompulu' ncobu, kana napekiri ncala', ba rakule' mpo'ewa-ra ba uma-di.

³¹Või kui keegi kuningas läheb sõtta võitlema teise kuninga vastu, eks ta istu enne maha ja pea nõu, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes tuleb tema peale kahekümne tuhandega?

³²Ane na'inca ka'uma-na mpai' hompe tantara-na, molaa-pidi bali' -na, nahubui-mi suro hilou mpali' kahintuwuaa'."

³²Aga kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita juba siis, kui teine on alles kaugel, saadikud küsima, mis on vajalik rahuks?

³³Yesus mpokaliliu lolita-na, na'uli': "Wae wo'o koi', ane uma-koi mpobahaka hawe'ea to ria hi koi', uma-koi ma'ala jadi' topetuku' -ku.

³³Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger.

³⁴"Poi', wori' kalaua-na. Aga ane mobali' -mi kapoi' -na alaa-na uma-pi mopoi', napa tena to ma'ala mpakapoi' -i?

³⁴Sool on küll hea, aga kui soolgi läheb tuimaks, millega seda siis maitsestada?

³⁵Uma ntoto-pi ria tuju-na, ba raruduhi-ki hinu'a ba rapopai-pai. Agina ratadi lau-imi. Hema-koi to tilingaa, pe'epei lompe'!"

³⁵Ei see kõlba mulda ega sõnnikusse, see visatakse minema. Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'