¹Rala-na ha'eo, wori' topesingara' paja' pai' tau ntani' -na to ra'uli' ntodea dada'a kehi-ra rata mpo'epe lolita Yesus.

¹Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.

²To Parisi pai' guru agama mporuge' -i, ra'uli': "Ii, tau toe-idi mai mpobale-raka topojeko', pai' ngkoni' dohe-rae."

²Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: 'Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!'

³Toe pai' Yesus mpololitai-ra hante lolita rapa' toi.

³Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna:

⁴Na'uli': "Rapa' -na ria doo-ta to ria-ki bima-na ha'atu ma'a. Ane moronto hama'a, napa to nababehi? Bate napalahii bima-na to sio mpulu' sio hi papada, pai' -i hilou mpali' bima-na to moronto duu' -na narua'.

⁴'Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?

⁵Ane narua' -pi, uma mowo kagoe' -na. Ngkai kagoe' -na napololopongko' bima-na toei, pai' nakeni nculii' hilou hi tomi-na.

⁵Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlgadele

⁶Oti toe, pai' -i mpokio' bale-na pai' tongki-na, na'uli' -raka: `Mai-mokoi goe' dohe-ku. Apa' bima-ku to moronto kurua' nculii' -imi.'

⁶ja kutsub koju jõudes kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile: 'Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!'

⁷Wae wo'o, ane hadua topojeko' medea ngkai jeko' -na, meliu kagoe' -ra ihi' suruga mpokagoe' -i ngkai kagoe' -ra mpokagoe' sio mpulu' sio tauna to monoa' po'ingku-ra, to uma-ra-rana mingki' medea.

⁷Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.

⁸"Rapa' -na ria hadua tobine to ria-ki hampulu' mpepa' doi pera' -na. Ane moronto hampepa', napa to nababehi? Mposuwe palita-i pai' -i mpehaii tomi-na, pai' napali' hiapa-apa karontoa-na, duu' -na narua'.

⁸Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab?

⁹Wae kanarua' -na, nakio' -ramo bale-na pai' tongki-na, na'uli' -raka: `Mai-mokoi goe' dohe-ku. Apa' kurua' nculii' -mi doi-ku to moronto.'

⁹Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes: 'Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin!'

¹⁰Wae wo'o-ra mala'eka Alata'ala mpokagoe' hadua tauna topojeko' to medea ngkai jeko' -na."

¹⁰Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.'

¹¹Na'uli' tena Yesus: "Ria hadua tuama to ria-ki rodua ana' -na tomane.

¹¹Jeesus ütles: 'Ühel inimesel oli kaks poega.

¹²Tokahudu mpo'uli' -ki tuama-ra: `Mama, wai' ami' -ama-kuna bagia-ku ngkai rewa-nu.' Jadi', nabagi mpu'u-mi rewa-na hi ana' -na to rodua toera.

¹²Ja noorem neist ütles isale: 'Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!' Ja isa jagaski varanduse nende vahel.

¹³"Ba hangkuja eo olo' -na ngkai ree, ana' -na tokahudu mpobalu' bagia-na, pai' -i hilou hi ngata to molaa. Hi ria-i mpo'oti mara doi-na hante kehi to uma tumotoa.

¹³Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.

¹⁴Ka'oti doi-na omea, ria-mi oro' hi ngata toe, duu' -na mpe'ahii' -mi tuwu' -na.

¹⁴Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.

¹⁵Hilou-imi hi pue' ngata doko' ngkoni' gaji'. Pue' ngata toei mpohubui-i mpodoo wawu-na.

¹⁵Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.

¹⁶Ngkai kamo'oro' -na, mehina-imi-hawo doko' mpokoni' kano wawu. Hiaa' uma hema to mpowai' -i pongkoni'.

¹⁶Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.

¹⁷"Ka'omea-na, mokanono-imi, na'uli': `Topobago hi tomi tuama-kule, melabi lia pongkoni' -ra. Hiaa' aku' -mi-kuna hi rehe'i, neo' mate modupu' -ama.

¹⁷Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: 'Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!

¹⁸Wae-pi, nculii' -ama hilou hi tuama-ku, ku'uli' -damo-ki: Mama, masala' -ama hi Pue' Ala pai' hi Mama wo'o.

¹⁸Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: 'Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,

¹⁹Uma-apa natao nukio' ana' -nu Mama. Agina nuponcawa batua-nua-damo.'

¹⁹ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!''

²⁰Kame'ongko' -nami hilou hi tuama-na. "Molaa-i-pidi ngkai tomi-na, pehilo-mi tuama-na. Ngkai kama'ahi' -na, pokeno-nami hilou mpohirua' -ki ana' -na, nakupui pai' na'eki.

²⁰Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.

²¹Na'uli' -mi to ana': `Mama, masala' -ama hi Pue' Ala pai' hi Mama wo'o. Uma-apa natao nukio' ana' -nu....'

²¹Aga poeg ütles isale: 'Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!'

²²"Aga tuama-na mpokio' topobago-na, pai' na'uli' -raka: `Pesahui, ala' pohea to lompe' lia, pai' heai-i. Uncoi' karawe-na hante hinci, pai' sapatui' wo'o-i.

²²Ent isa ütles oma sulastele: 'Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga

²³Oti toe, hilou-koi mpohoko' ana' japi to morudu' pai' nisumale'. Ngkoni' -ta goe' -goe'!

²³ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,

²⁴Apa' ana' -ku tohe'ii, ma'ala-mi ta'uli' mate-imi, aga tuwu' nculii' -imi. Moronto-i, aga kurua' nculii' -imi.' Kamosusa' -rami.

²⁴sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!' Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.

²⁵"Nto'u toe, lingku' ana' -na to ulumua' hi bonea. Ponculi' -na ngkai bonea, mohu' -mi hi tomi, na'epe-hawo to molalowe pai' moni karamea.

²⁵Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,

²⁶Nakio' hadua topobago-ra, napompekunei' ba moapa-ra hi tomi.

²⁶ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.

²⁷Na'uli' topobago toei: `Tu'ai-nule, rata nculii' -imi-hawo! Tuama-nu mpehubui mposumale' ana' japi to morudu', apa' ana' -na to moronto narua' nculii' -mi hante kalompea' -na.'

²⁷See ütles temale: 'Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.'

²⁸"Kamoroe-nami ana' to ulumua' toei, oja' -i mesua' hi rala tomi. Tuama-na hilou mpobawai-i mesua'.

²⁸Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.

²⁹Tapi' na'uli' to ana': `Mompae-mpae-ama mobago huduwuku-ku mpobago-koko Mama. Uma-kuna hangkania-a mposapuaka hawa' -nu. Hiaa' ntahawe' hama'a kebe' -kuwo, ko'ia-kuna ria nuwai' -a bona kubabehi-kuwo kagoea' hante bale-ku.

²⁹Tema aga vastas isale: 'Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.

³⁰Hiaa' ana' -nu tetui to mpe'oti hinyai' rewa-nu hante tobine to ele', wae kanculii' -na nusumale' lau-ki japi to morudu'!'

³⁰Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!'

³¹"Na'uli' tuama-na: `Ana', iko-le tida dohe-ku oa' -ko-kona. Ihi' tomi-kule, iko wo'o pue' -na.

³¹Isa ütles talle: 'Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.

³²Hiaa' toto-na lia-ta mosusa' goe' -goe', apa' tu'ai-nu to mate-imi-hana, tuwu' nculii' -imi. Moronto-imi, tapi' tarua' nculii' -imi-hawo.'"

³²Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.''