¹Na'uli' wo'o-mi Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Ria hadua topo'ua', pai' ria-ki hadua topobago-na to ngkakamu doi-na. Ria to mpakilu topobago toei hi topo'ua', ra'uli': `Ntora napewai' mara-hana doi-nu!'

¹Aga Jeesus ütles ka jüngritele: 'Oli üks rikas inimene, kellel oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara.

²Toe pai' topo'ua' toei mpokio' topobago-na, na'uli' -ki: `Napa-di to ku'epe to rapakilu-koko toi-e? Wae lau, popehuwu-ka hawe'ea buku popa'intaa. Ngkai eo toe lau, uma-pi iko to ngkakamu ka'uaa' -ku!'

²Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: 'Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda!'

³"Mokanono-imi topobago toei, na'uli': `Napa-le' to kubabehi-e? Naleso' -ama mpai' sepu' -ku ngkai bago-ku. Momangki uma kukulei'. Kakarapi' -rapi', me'ea' -a.'

³Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: 'Mis ma pean tegema, kui isand võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen.

⁴Ngkai ree na'uli': `Aa, ria akala-ku! Apa' neo' raleso' -ama ngkai bago-kue, agina mpali' ncala' -a bale-ku wori' -wori', bona hira' mpai' mpotarima-a hi tomi-ra.'

⁴Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!'

⁵"Jadi' ngkai ree, nakio' -mi butu dua tauna to mo'inta hi sepu' -na. Hi to lomo' -na na'uli': `Hangkuja inta-nu hi sepu' -ku?'

⁵Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda võlglased. Esimesele ta ütles: 'Kui palju sa võlgned mu isandale?'

⁶"Metompoi' tauna toei: `Tolu ncobu lite lana.' "Na'uli' topobago toei: `Oi sura popa'intaa-nu. Mohura-moko, uki' pesahui, hancobu lima atu lite-wadi!'

⁶See ütles: 'Sada vaati õli.' Tema aga ütles talle: 'Võta oma võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!'

⁷"Oti toe, pai' na'uli' -ki karodua-na: `Hiaa' iko, hangkuja-kowo inta-nu?' "Natompoi' -hawo: `Hancobu karu' pae.' "Na'uli' topobago toei: `Ohe'i sura inta-nu, uki' -mi walu atu karu' -wadi.'

⁷Seejärel ta küsis teiselt: 'Aga kui palju sina võlgned?' See ütles: 'Sada tündrit nisu.' Sellele ütles valitseja: 'Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!'

⁸"Kana'epe-na topo'ua' napa to nababehi topobago-na to bengku' gau' -na tetui, na'une' lau-imi, apa' pante-i-hana mpali' akala-na bona lompe' katuwu' -na. Apa' tauna to uma mpo'incai Pue' Ala, meliu kapante-ra mpo'urusi katuwu' -ra hante hingka doo-ra, ngkai kapante-ra tauna to hi rala kabajaa-na Pue' Ala mpo'urusi katuwu' -ra hi eo mpeno.

⁸Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed.

⁹"Toe pai' ku'uli' -kokoi: Kana tapake' ka'uaa' hi dunia' tohe'i mpotulungi doo, bona ane uma-pi mpai' mokalaua ka'uaa' dunia' toi, ratarima lompe' -ta hi po'ohaa' to tida duu' kahae-hae-na.

⁹Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.

¹⁰Tauna to ma'ala rasarumaka hante rewa to hangkedi', ma'ala wo'o-i rasarumaka hante rewa to wori'. Tauna to uma monoa' kehi-na hante rewa to hangkedi', uma wo'o mpai' monoa' kehi-na hante rewa to wori'.

¹⁰Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus, ja kes on ülekohtune pisimas, see on ülekohtune ka paljus.

¹¹Jadi', ane uma lompe' pompewili' -ta hi ka'uaa' dunia' tohe'i, hema to mposarumaka-ta hi poko ka'uaa' to hi suruga?

¹¹Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist?

¹²Ane uma lompe' pompewili' -ta hi rewa to rasarumaka-taka hi dunia' toi, hema mpai' to mpowai' -ta rewa to jadi' anu-ta moto hi suruga?

¹²Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?

¹³"Uma-hawo ria hadua topobago mobago hi rodua tua. Apa' hadua mpai' nape'ahi', hadua napokahuku'. Hadua natuku' -ki hawa' -na, hadua nasapuaka. Wae wo'o koi', uma-koi bisa mpotuku' konoa Alata'ala, pai' hamali-koi ntora mporumpu rewa dunia'."

¹³Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat!'

¹⁴To Parisi mpo'epe hawe'ea lolita Yesus toe. Rapotawai lau-i-wadi, apa' hira' toe-mi to mpokahina doi.

¹⁴Aga seda kõike kuulsid ka variserid, kes olid rahaahned, ja nad irvitasid Jeesuse üle.

¹⁵Yesus mpo'uli' -raka: "Koi' tetu-mi mpemanoa' po'ingku-ni hi poncilo manusia'. Aga Alata'ala mpo'inca ihi' nono-ni. Apa' napa to rabila' manusia', napokahuku' Alata'ala.

¹⁵Ja ta ütles neile: 'Teie olete need, kes end õigena näitavad inimeste silmis. Aga Jumal tunneb teie südant, sest mis inimeste seas on kõrge, see on Jumala ees jäledus.

¹⁶"Napa to te'uki' hi rala Atura Musa pai' sura nabi bate-na rapake' -pidi duu' rata hi tempo Yohanes Topeniu'. Ngkai tempo toe, rapalele-mi Kareba Lompe' to mpo'uli' Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'. Pai' wori' tauna mpohuduwukui doko' jadi' ntodea-na hi rala Kamagaua' -na toe.

¹⁶Moosese Seadus ja Prohvetid ulatuvad Johanneseni. Sellest ajast peale kuulutatakse evangeeliumi Jumala riigist ja igaüks tungib väevõimul sinna sisse.

¹⁷Tapi' butu mela to te'uki' hi rala Atura Pue' bate kana madupa'. Mojoli-pi langi' pai' dunia' mokero, ngkai hamela lolita hi rala Atura Pue' uma madupa'.

¹⁷Aga hõlpsamini kaovad taevas ja maa kui üksainus kriipsuke Seadusest.

¹⁸"Hema to mpogaa' -ki tobine-na pai' ncamoko hante tobine ntani' -na, mobualo' -i-hana. Pai' tauna to mpotobine kabulisa doo, mobualo' wo'o-i-hawo.

¹⁸Igaüks, kes ajab minema oma naise ja võtab teise, rikub abielu, ja kes võtab minemaaetud naise, rikub abielu.

¹⁹"Ria hadua topo'ua'. Pohea-na hewa pohea magau', paka' to masuli' oli-na. Tuwu' -na butu eo-na hewa toposusa' -damo.

¹⁹Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti.

²⁰Hi wobo' -na ratu'u hadua tauna to kabu, hanga' -na Lazarus. Woto-na hobo' paka' waka'.

²⁰Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid,

²¹Doko' -i-hawo ngkoni' rupu' to mohewu' ngkai meja' topo'ua' toei. Wae-mi-hawo kampe'ahii' -na, rata wo'o-pi dike' mpojilai' waka' -na.

²¹ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.

²²"Rala-na ha'eo, mate-imi tokabu toei, pai' mala'eka mpokeni-i hilou hi pohuraa to lompe' hi ncori Abraham. Topo'ua' toei, mate wo'o-imi-hawo, pai' -i ratana.

²²Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha.

²³Hi po'ohaa' tomate, ntora ntodohaka-i. Hampengoa' -na ngkai ree, nahilo-hawo molaa lia, oe-imi mai Abraham, hante Lazarus mohura hi ncori-na.

²³Ja põrgus piineldes tõstis ta oma silmad üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles.

²⁴Pekio' -nami topo'ua' toei, na'uli': `Mama Abraham! Poka'ahi' -a-kuwo! Hubui-i Lazarus mpotubu' karawe-na hi rala ue pai' tumai natudohi-ka-kuwo jila' -ku. Pepa rahi-mi ku'epe rala apu tohe'i!'

²⁴Ja ta hüüdis: 'Isa Aabraham, halasta minu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt valu selles leegis!'

²⁵"Na'uli' Abraham: `Kiwoi-dile ana': Bula-nu tuwu' -pidi hi rala dunia', iko mporata hawe'ea to lompe', hiaa' Lazarus-hana mporata-i paka' to dada'a. Tempo toi, tetanta'u-imi hi rehe'i, pai' iko-kowo, mporata pepa-moko.

²⁵Aga Aabraham ütles: 'Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.

²⁶Hiaa' etu, hi olo' -ta ria tumata to bohe lia. Tauna ngkai rehe'i uma bisa tilou hi retu, pai' tauna ngkai retu uma bisa tumai hi rehe'i.'

²⁶Ja pealegi on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde.'

²⁷"Ngkai ree, na'uli' wo'o topo'ua' toei: `Ane wae-di Mama, kuperapi' bona nuhubui-i Lazarus hilou hi tomi tuama-ku.

²⁷Aga tema ütles: 'Ma palun siis sind, isa, et sa saadaksid Laatsaruse mu isakotta,

²⁸Apa' ria-ra-pidi lima ompi' -ku. Hubui-i Lazarus mpopo'ingai' -ra bona neo' -ra mpai' tumai hi po'ohaa' pontodohakaa toi.'

²⁸sest mul on viis venda, et ta hoiataks neid, et nemadki ei satuks siia piinapaika!'

²⁹"Na'uli' Abraham: `Ria-miraka sura to na'uki' Musa pai' nabi-nabi ntani' -na. Mpotuku' napa to te'uki' hi rala sura toe-ra-damo-rawo.'

²⁹Kuid Aabraham ütles: 'Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!'

³⁰"Na'uli' topo'ua' toei: `Ane muntu' toe-wadi, uma hono'! Kana ria tomate tuwu' nculii' hilou mpololitai-ra, pai' lako' medea-rada ngkai jeko' -ra!'

³⁰Ent tema ütles: 'Ei sugugi, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt!'

³¹"Na'uli' Abraham: `Ane lolita nabi Musa pai' nabi ntani' -na uma rapangalai', uma oa' -ra mpai' mepangala', nau' gati ria mpu'u tomate tuwu' nculii'.'"

³¹Aabraham aga ütles talle: 'Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!''