¹Yesus mpololitai ana'guru-na, na'uli': "Bate ria to mpopanawu' tauna alaa-ra mojeko'. Aga silaka-ra tauna to mepanawu' toera!

¹Aga Jeesus ütles oma jüngritele: 'On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad.

²Agina lau-pi hameha' watu po'ahaa' ratoe hi wuroko' -ra, pai' -ra ratene' hi rala tahi', ngkai mpopanawu' -ra nau' hadua tauna to hangkedi' pepangala' -na duu' -na mpobabehi jeko'.

²Talle oleks parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta heidetaks merre, kui et ta ahvatleks üht neist pisikestest patule.

³Toe pai' kana mo'inga' -inga' -ta! "Ane ompi' -ta mpobabehi to sala' hi kita', tudui' -i. Ane soho' -pi nono-na, ampungi-i.

³Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks!

⁴Nau' pitu ngkani rala-na ha'eo-i masala' hi kita', pai' butu ngkani-na tumai-i merapi' ampu, ampungi-i-hawo."

⁴Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: 'Ma kahetsen', andesta ikka talle!'

⁵Ra'uli' suro Pue' Yesus mpo'uli' -ki: "Pue', pakaroho-kaka-kaiwo pepangala' -kai!"

⁵Ja apostlid ütlesid Issandale: 'Kasvata meie usku!'

⁶Na'uli' Pue' Yesus: "Ane rii-ria-mi pepangala' -ni nau' hangkutuno' -wadi, ma'ala ni'uli' -ki kaju to bohe tohe'i: `Mowuka-moko ngkai rei, mentoli-ko ree mai hi rala tahi'!' bate mentoli mpu'u-i ntuku' hawa' -ni.

⁶Aga Issand ütles: 'Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: 'Juuri end üles ja istuta merre!' ja see kuulaks teie sõna.

⁷"Rapa' -na ria batua-ta to molia' ba to mpodoo porewua. Ane nculii' -i ngkai pehompoa-na, napa to ta'uli' -ki? Ba ta'uli' wae: `Sahu tumai ngkoni''?

⁷Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: 'Tule kohe siia ja istu lauda!'?

⁸Uma-hawo. Tantu ta'uli' -ki hewa tohe'i: `Porodo-mi pongkoni' -ku! Moheai-ko to uma babo'. Peka'au-a bula-ku nginu pai' ngkoni'. Oti-a-damo ngkoni', pai' lako' ngkoni' -dako-kowo.'

⁸Eks ta pigem ütle talle: 'Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!'

⁹Uma-hawo mingki' ta'uli' tarima kasi hi batua-ta, apa' muntu' mpotuku' hawa' -i-wadi.

⁹Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi?

¹⁰Wae wo'o koi'. Ane oti-mi nituku' hawe'ea to napahawa' -kokoi Alata'ala, uli' -mi-hana: `Kai' -kaiwo-le, batua biasa-wadi-ka-kaiwo. To kibabehi-le, muntu' to rapahawa' -kakai.'"

¹⁰Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.'

¹¹Rala pomakoa' -na hilou hi Yerusalem, Yesus ntara hi sipa' tana' to Samaria pai' to Galilea.

¹¹Ja see sündis, kui Jeesus oli minemas Jeruusalemma, et ta läks Samaaria ja Galilea vahelt läbi.

¹²Kamesua' -na hi rala ngata, rata-mi hampulu' topohaki' poko' mpohirua' -ki. Ngkai molaa-ra-wadi mekio',

¹²Ja kui ta jõudis ühte alevisse, tulid talle vastu kümme pidalitõbist meest, kes jäid eemale seisma.

¹³ra'uli': "Yesus! Guru! Poka'ahi' -ka-kaiwo!"

¹³Ja nad tõstsid häält ja hüüdsid: 'Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!'

¹⁴Kanahilo-ra Yesus, na'uli' -miraka: "Hilou-mokoi mpopehuwu woto-ni hi imam." Hilou mpu'u-ramo. Bula-ra momako', mo'uri' -ramo.

¹⁴Ja neid nähes ütles Jeesus neile: 'Minge näidake endid preestritele!' Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks.

¹⁵Kanahilo-na to hadua mo'uri' -imi, kanculii' -nami hilou hi Yesus, mpo'une' -une' Alata'ala napesukui.

¹⁵Aga üks nende seast, nähes, et ta on paranenud, tuli tagasi Jumalat valju häälega ülistades

¹⁶Karata-na hi Yesus, motingkua' -imi mpo'uli' tarima kasi. Hi'a toei to Samaria.

¹⁶ja langes silmili maha Jeesuse jalge ette teda tänades. Ja see oli samaarlane.

¹⁷Na'uli' Yesus: "Ha uma hampulu' to kupaka'uri' -e? Hiapa-ramo to sio?

¹⁷Jeesus kostis: 'Eks kümme ole saanud puhtaks? Kus on need üheksa?

¹⁸Beiwa pai' muntu' hadua toei-wadi to nculii' mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala-e? Hiaa' bela-i he'e to Yahudi!"

¹⁸Kas muid ei ole leidunud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalat ülistades, kui vaid see muulane?'

¹⁹Ngkai ree, na'uli' wo'o-mi mpo'uli' -ki tauna toei: "Mokore-moko, pai' -ko hilou-mi. Mo'uri' -moko sabana pepangala' -nu hi Aku'."

¹⁹Ja ta ütles talle: 'Tõuse üles ja mine, sinu usk on su päästnud!'

²⁰Ba hangkuja dua to Parisi mpekune' Yesus, nto'uma Alata'ala tumai jadi' Magau' hi dunia'. Na'uli' Yesus: "Kamagaua' Alata'ala-le uma ntepu'u hante tanda-tanda to kahiloa.

²⁰Aga kui variserid Jeesuselt küsisid, millal tuleb Jumala riik, siis vastas ta neile: 'Jumala riik ei tule ettearvatavalt

²¹Uma mpai' ria to mpo'uli': `Hilo, ohe'i-mi Kamagaua' -na Alata'ala,' ba `Etu-mi mai Kamagaua' Alata'ala,' apa' Alata'ala jadi' Magau' hi laintongo' -ni."

²¹ega öelda: 'Ennäe, siin!' või 'Seal!', sest ennäe, Jumala riik on teie seas!'

²²Oti toe, Yesus mpololitai ana'guru-na. Na'uli': "Rata mpai' tempo-na, doko' lia-koi mpohilo-a nau' kampa' ha'eo, aga uma-apa nihiloi.

²²Aga oma jüngritele ütles ta: 'Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha.

²³Nto'u toe mpai', ria to mpo'uli' -kokoi: `Magau' Topetolo' oe-imi ria!' Ba ria to mpo'uli': `Ohe'i-imi!' Aga neo' -koi hilou mpotuku' -ra!

²³Siis öeldakse teile: 'Ennäe, siin!' või 'Ennäe, seal!' Ärge minge välja ja ärge jookske selle järele,

²⁴Apa' ane rata nculii' mpu'u-apa mpai', karata-ku incana hobo' hi dunia'. Hewa kila' mpohinii raoa ngkai wuntu-na hamali rata hi wuntu-na hamali, hewa toe wo'o mpai' hi eo karataa-ku, Aku' Ana' Manusia'.

²⁴sest otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval.

²⁵Aga lomo' -lomo' -na, kana rasesa' -a pai' rasapuaka tauna to tuwu' tempo toi.

²⁵Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv tunnistab ta kõlbmatuks.

²⁶"Hewa to majadi' hi tempo nabi Nuh owi, hewa toe wo'o mpai' to jadi' hi eo karata-ku Aku' Ana' Manusia'.

²⁶Ja just nõnda nagu sündis Noa päevil, nii on ka Inimese Poja päevil:

²⁷Hi tempo nabi Nuh, tauna ntora ngkoni', nginu, rapoponcamoko pai' mepoponcamoko, kawae-kawae-na duu' -na nabi Nuh mesua' hi rala sakaya bohe pai' ue mowo' mpopatehi-ra omea.

²⁷nad sõid, jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva ja tuli veeuputus ning hävitas nad kõik.

²⁸Wae wo'o kalempe' tauna owi hi ngata Sodom nto'u Lot mo'oha' hi ria. Tauna ntora ngkoni', nginu, mobabalu', molia' pai' mpowangu tomi.

²⁸Nõndasamuti ka, nagu oli Loti päevil: nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid,

²⁹Ntaa' palai-na Lot ngkai Sodom, hompo-mi apu pai' watu to morea' ngkai langi' mpopatehi-ra omea.

²⁹aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.

³⁰Wae wo'o mpai' kalempe' -ra manusia' hi eo karata-ku nculii' hi dunia' mpopehuwu kabaraka' -ku.

³⁰Otse niisamuti on sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub.

³¹"Hi eo toe mpai', sohi' metibo' -koi! Tauna to mohura hi parawa, neo' -pi leba' mesua' hi rala tomi mpo'ala' rewa-na. Wae wo'o tauna to hi bonea, neo' -pi leba' nculii' mpo'ala' napa-napa hi rala ngata.

³¹Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja nõndasamuti see, kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi!

³²Kiwoi-dile napa to jadi' hi tobine-na Lot-e!

³²Tuletage meelde Loti naist!

³³Hema to mpentaei konoa-na moto, uma-i mpai' mporatai katuwua' to lompe'. Aga hema to mpobahaka konoa-na sabana petuku' -na hi Aku', nau' napopate-ki, hi'a lau-mi mpai' to mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

³³Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes selle kaotab, hoiab selle alles.

³⁴"Mpu'u ku'uli' -kokoi: Hi eo ponculia' -ku mpai', tauna rodua to more'eli turu ngkabengia, hadua ra'ala', to hadua rapalahii.

³⁴Ma ütlen teile, sel ööl on kaks ühes voodis - üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha,

³⁵Rodua tobine to motongke' momanyu, hadua ra'ala', to hadua rapalahii. ((

³⁵kaks naist jahvatavad üheskoos - üks võetakse vastu, teine jäetakse maha.

³⁶Rodua tauna mo'ema' mobago hi bonea, hadua ra'ala', to hadua rapalahii.))"

³⁶[Kaks (meest) on väljal - üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.]'

³⁷Hudu lolita Yesus toe, ana'guru-na mpekune' -i, ra'uli': "Hiapa mpai' kajadia' tetu-e, Pue'?" Yesus mpotompoi' -ra hante walatu toi: "Ane ria anu mate, incana moto apa' wori' danci morumpu mpokoni'. Wae wo'o mpai' karata-ku nculii': uma-a tumai ngkawuni, incana moto mpai'."

³⁷Ja nad kostsid: 'Kus, Issand?' Aga tema ütles neile: 'Kus korjus on, sinna kogunevad ka raisakotkad.'