¹Oti toe, Yesus mpo'uli' hanyala lolita rapa', mpotudui' ana'guru-na bona tida-ra mosampaya pai' neo' mere' nono-ra.

¹Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:

²Na'uli': "Rala ngata hamola', ria hadua topobotuhi to uma mengkoru hi Alata'ala pai' uma wo'o-i mposaile' ba hema-hema.

²'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.

³Hi ngata toe wo'o, ria hadua tobine tobalu. Wori' ngkani-imi hilou mponyanyo topobotuhi toei ngkeni kara-kara-na, na'uli': `Tulungi-a-kuwo mposinyanyo-ki bali' -ku.'

³Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'

⁴"Lomo' -lomo' -na, topobotuhi toei uma dota mpotulungi-i. Aga ka'oo-omea-na na'uli' hi rala nono-na: `Nau' uma-a mengkoru hi Alata'ala pai' uma wo'o-a mposaile' ba hema-hema,

⁴Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,

⁵agina kutulungi lau-imi tobalu toei, apa' najojo rahi tumai mposaleroi-a. Apa' ane uma kutulungi-i, uma oa' mpai' nabahakai tumai, alaa-na kupo'oha lau wo'o-kuwo mpai'.'"

⁵ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''

⁶Oti toe, na'uli' Pue' Yesus: "Pe'epei-koi napa to na'uli' topobotuhi toei. Nau' uma monoa' nono-na, dota moto-i mpotulungi tobalu to ntora mperapii' -i.

⁶Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!

⁷Peliu-liu-nami Alata'ala doko' mpotulungi topetuku' -na to mekakae ncuu hi eo-na pai' hi bengi-na. Ba ni'uli' -koina, napeka'au ncala' pai' lako' natulungi-rae?

⁷Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?

⁸Uma-hawoe'! Bate napesahui moto-hawo mpotulungi-ra. Aga ane rata nculii' -apa mpai', Aku' Ana' Manusia', ha ria-ra-pidi kurua' tauna to mepangala' hi rala dunia' toi?"

⁸Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'

⁹Oti toe, Yesus mpo'uli' hanyala-pi lolita rapa'. Lolita rapa' toi mpotoa' tauna to mpo'uli' hira' -wadi to monoa', pai' -ra mporuge' doo.

⁹Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:

¹⁰Na'uli' Yesus: "Rodua tauna hilou hi Tomi Alata'ala, lou mosampaya. To hadua to Parisi, to hadua topesingara' paja'.

¹⁰'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.

¹¹To Parisi toei mokore pai' mosampaya hi rala nono-na, na'uli': `Oo Alata'ala, mpo'uli' -a tarima kasi, apa' uma-a hewa tau ntani' -na-- toperampaki, to bengku' nono-ra, topobualo', ba hewa topesingara' paja' toei mai.

¹¹Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.

¹²Aku', mopuasa' -a rongkani rala-na hamingku. Pai' hampobagiahampulu' ngkai hawe'ea pomporataa-ku kuwai' -koko Pue'.'

¹²Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'

¹³"Hiaa' topesingara' paja' toei-hawo, mokore ngkawao-i-wadi, pai' uma-i daho' ngkongoa' hi langi'. Ntora mporera' hunamu-nai, pai' na'uli': `Oo Alata'ala! Poka'ahi' -a-kuwo, tauna topojeko' toi-a!'"

¹³Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'

¹⁴Ngkai ree, napohudui Yesus lolita-na, na'uli': "Mpu'u ku'uli' -kokoi: kanculii' -ra hi tomi, topesingara' paja' toe-imi to jadi' monoa' hi poncilo-na Alata'ala, bela to Parisi toei. Apa' hawe'ea to mpomolangko nono-ra, Pue' Ala mpodingkihi-ra. Pai' hawe'ea to mpakadingki' nono-ra, Pue' Ala mpomolangko-ra."

¹⁴Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹⁵Hangkani, ria tauna to mpokeni ana'lei-ra hi Yesus bona najama pai' nagane' -ra. Mpohilo toe we'i, moroe-ramo ana'guru-na, mpokaroe-ra to mpokeni ana' -ra toe.

¹⁵Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁶Aga Yesus mpokio' ana' toera pai' na'uli' mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Pelele' moto-ra ana' tetura tumai hi Aku', neo' -ra nitagi. Apa' tauna to hewa toe-ramo to jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na.

¹⁶Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁷Mpu'u ku'uli' -kokoi: Ane uma-koi mengkoru hi Alata'ala hewa ana', uma-koi mpai' jadi' ntodea-na hi rala Kamagaua' -na."

¹⁷Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁸Hangkani, hadua pangkeni to Yahudi mpekune' Yesus, na'uli': "Guru to lompe', napa to kana kubabehi bona mporata-a-kuwo katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-nae?"

¹⁸Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'

¹⁹Na'uli' Yesus: "Napa pai' nu'uli' tauna to lompe' -a? Uma ria ntani' -na to lompe', hadua Alata'ala-wadi.

¹⁹Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

²⁰Nu'inca moto parenta to te'uki' hi rala Atura Pue': `Neo' mobualo', neo' mepatehi, neo' manako, neo' mosabi' boa', pai' kana tabila' tina pai' tuama-ta.'"

²⁰Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'

²¹Na'uli' tau toei: "Hawe'ea parenta tetu lau, kutuku' omea-mi ngkai kakedia' -ku."

²¹Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'

²²Mpo'epe toe, na'uli' -mi Yesus: "Hanyala-pi to kana nubabehi. Pobalu' -mi hawe'ea rewa-nu pai' doi oli-na bagi-raka tokabu. Ane nubabehi hewa toe, bohe mpai' rasi' to nurata hi rala suruga. Oti toe, pai' tumai-moko mpotuku' -a."

²²Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'

²³Kana'epe-na lolita tohe'e, peda' -mi nono-na, apa' mo'ua' lia-i.

²³Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.

²⁴Nahilo-mi Yesus kapeda' nono-na. Toe pai' na'uli': "Mokoro rahi tauna to wori' rewa-ra mengkoru hi Alata'ala bona Hi'a jadi' Magau' -ra.

²⁴Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!

²⁵Mojoli-pi hama'a unta ntara hi wulou' jaru ngkai tauna to mo'ua' mengkoru hi Alata'ala bona Hi'a jadi' Magau' -ra."

²⁵Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'

²⁶Konce-ramo tauna to mpo'epe lolita Yesus tohe'e, ra'uli': "Ane wae-di, hema lau-damo to ma'ala mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-nae?"

²⁶Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'

²⁷Na'uli' Yesus: "Ane hante pakulea' manusia' -le, uma ami' hema. Aga nakule' moto Alata'ala mpobabehi to meliu ngkai pakulea' manusia'."

²⁷Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'

²⁸Ngkai ree, na'uli' Petrus: "Hiaa' kai', kipalahii-mi-kaina rewa-kai, pai' kituku' -ko."

²⁸Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'

²⁹Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Mpu'u ku'uli' -kokoi: hema-hema to mpalahii tomi-na, tobine-na, ompi' -na, totu'a-na ba ana' -na apa' mpotuku' hawa' Alata'ala Magau' -na,

²⁹Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,

³⁰tauna toe-mi to mporata wori' ngkani hiwili-na hi dunia' toi. Pai' hi eo mpeno mporata wo'o-i katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na."

³⁰kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'

³¹Yesus mpokio' ana'guru-na to hampulu' rodua mopahantani' pai' na'uli' -raka: "Epe-koi! Hilou-tamo tohe'i-e mpotoa' Yerusalem. Hi ria mpai' hawe'ea to ra'uki' nabi-nabi owi to mpolowa Ana' Manusia' kana madupa' hi Aku'.

³¹Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,

³²Ratonu-a mpai' hi tauna to bela-ra to Yahudi. Rapopo'ore' -a, raruge', ra'uelikui,

³²sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,

³³raweba', pai' -a rapatehi. Aga hi eo katolu-na, tuwu' nculii' moto-a."

³³ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'

³⁴Aga hawe'ea to na'uli' toe, bate uma rapaha ana'guru-na. Apa' batua-na tewunii' -raka, uma ra'incai kahompoa lolita-na.

³⁴Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.

³⁵Mohu' -mi Yesus hi ngata Yerikho, ria hadua tauna to wero mohura hi wiwi' ohea karapi' -rapi'.

³⁵Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.

³⁶Kampo'epe-na wori' tauna liu, napekune': "Napa-die?"

³⁶Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.

³⁷Ra'uli' -ki: "Yesus to Nazaret-le liu oe-e lou!"

³⁷Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.

³⁸Mpo'epe toe we'i, pekio' -nami towero toei, na'uli': "Yesus, muli Magau' Daud! Poka'ahi' -a-kuwo!"

³⁸Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

³⁹Tauna to momako' ri'ulu ngkai Yesus mpokaroe-i, ra'uli': "Ngkalino-ko!" Aga hangkedi' kanapesukui-na mekio', na'uli': "Muli Magau' Daud, poka'ahi' -a-kuwo!"

³⁹Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁰Ngkai ree, mentoda' -imi Yesus pai' na'uli': "Keni tumai towero toei mai!" Rakeni mpu'u-miki. Karata-na hi ree, Yesus mpekune' -i, na'uli': "Napa to nupokono kubabehi-koko?"

⁴⁰Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:

⁴¹Natompoi' towero toei: "Pue', bona pehilo-a-kuwo!"

⁴¹'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'

⁴²Na'uli' Yesus: "Ane wae, pehilo-moko! Kupaka'uri' -ko sabana pepangala' -nu hi Aku'."

⁴²Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'

⁴³Ncaliu pehilo mpu'u-imi. Ngkai ree, ntora mpotuku' Yesus-imi, pai' mpo'uli' wori' tarima kasi hi Alata'ala. Hawe'ea tauna to mpohilo kajadia' toe, mpo'une' Alata'ala-ramo.

⁴³Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.