¹Nto'u karata-na Yesus hi ngata Yerikho, momako' ncuu-i ntara rala ngata toe.

¹Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi.

²Hi ngata toe, ria hadua topo'ua' to mpokapalai' topesingara' paja', hanga' -na Zakheus.

²Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas.

³Doko' -i-hawo mpohilo beiwa lence-na Yesus. Aga uma-i bisa mpohilo apa' wori' rahi tauna, bo hi'a he'e tauna to dingki'.

³Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.

⁴Jadi', pokeno-nami mpori'uluhi ntodea, pai' -i ngkahe' kaju ara bona ma'ala-i-hawo mpopanto' Yesus ane liu-ipi hi ree.

⁴Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.

⁵Kaliu-na Yesus hi ree, pengoa' -nami pai' na'uli': "Zakheus, pesahui mana'u! Apa' eo toe lau, kana mehani-a hi tomi-nu."

⁵Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles temale: 'Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!'

⁶Napesahui mpu'u-mi-hawo Zakheus mana'u, pai' goe' -i mpotarima Yesus hi tomi-na.

⁶Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu.

⁷Kapehilo-ra ntodea hilou-i Yesus hi tomi Zakheus, ngkunuti-ramo, ra'uli': "Ii, napa-di pai' mencua' hi tomi topojeko' -i-hanae!"

⁷Ja seda nähes nurisesid kõik: 'Tema on patuse mehe juurde öömajale läinud!'

⁸Bula-na Pue' Yesus hi tomi Zakheus, mokore-imi Zakheus mpo'uli' -ki: "Pue', bagi ntongo' ngkai rewa-ku kuwai' -raka tokabu, pai' hema-hema to kubagiu, kupoponculi' opo' ngkani ngkai to kubagiu-raka."

⁸Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: 'Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.'

⁹Na'uli' Yesus: "Hi eo toe lau, tauna hi tomi toi tebahaka ngkai huku' jeko' -ra, apa' Zakheus toii, muli Abraham wo'o-i-hawo.

⁹Aga Jeesus ütles talle: 'Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg.

¹⁰Apa' toe-mile pai' tumai-ae, Aku' Ana' Manusia'. Tumai-a mpopali' tauna to molaa ngkai Alata'ala, pai' mpohore-ra ngkai huku' jeko' -ra."

¹⁰Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.'

¹¹Neo' rata-imi Yesus hi Yerusalem, toe pai' wori' tauna mpo'uli' neo' rata mpu'u-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'. Jadi', bula ntodea mpe'epei lolita-na, na'umpui' wo'o-mi lolita-na hante hanyala lolita rapa'.

¹¹Aga neile, kes teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nemad arvasid, et Jumala riik otsekohe ilmsiks saab.

¹²Na'uli': "Ria hadua maradika mopatuju hilou hi ngata to molaa, lou ralanti' jadi' magau' pai' nculii'.

¹²Ta ütles siis: 'Üks kõrgest soost inimene reisis kaugele maale, et omandada kuningriik ja siis pöörduda tagasi.

¹³Jadi', kako'ia-na me'ongko', mpokio' -i hampulu' pahawaa' -na pai' nawai' -ra hore-hore hampepa' doi bulawa. Na'uli' maradika toei: `Mobabalu' -koi hante doi to kuwai' -kokoi tetu lingku' -ku hilou.'

¹³Ning ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela raha ja ütles neile: 'Kaubelge, kuni ma tagasi tulen!'

¹⁴Aga hi ngata maradika toe, ria wo'o-rawo tauna to mpokahuku' -i. Pe'ongko' -na maradika tohe'e, rapahawa' suro hilou mpotuku' -i pai' mpo'uli': `Oja' -ka-kaina maradika tetu jadi' magau' -kai!'

¹⁴Aga ta alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud talle järele ütlema: 'Meie ei taha, et tema meie üle kuningana valitseks.'

¹⁵"Aga ra'ongko' moto-i jadi' magau', pai' nculii' -imi hilou hi ngata-na. Karata-na hi ngata, nakio' -ramo pahawaa' -na mpohirua' -ki, napongincai kahangkuja-nami rasi' to rarata.

¹⁵Ja see sündis, kui ta tagasi tuli, olles saanud selle riigi, et ta käskis enese juurde kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et saada teada, kui palju kasu keegi kaubeldes oli saanud.

¹⁶To lomo' -na rata pai' na'uli': `Magau', doi bulawa to hampepa' to nuwai' -ka, ria-mi ana' -na hampulu'.'

¹⁶Siis tuli esimene ja ütles: 'Isand, sinu nael on kümme naela kasu toonud.'

¹⁷"Na'uli' magau' toei: `Lompe' -mi, iko pahawaa' to lompe'. Wae-pi, apa' monoa' -ko hi to hangkedi', ku'ongko' -moko jadi' topohawa' to mpohawai' hampulu' ngata.'

¹⁷Ja tema ütles sellele: 'Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle.'

¹⁸"Pahawaa' karodua-na rata wo'o pai' mpo'uli': `Magau', doi bulawa to hampepa' to nuwai' -ka, jadi' lima mpepa' -mi.'

¹⁸Ja teine tuli ja ütles: 'Isand, sinu nael on viis naela kasu toonud.'

¹⁹"Na'uli' wo'o-mi magau' hi karodua-na tohe'ei: `Iko wo'o ku'ongko' jadi' topohawa' hi lima ngata.'

¹⁹Tema ütles sellelegi: 'Ja sina ole viie linna üle!'

²⁰"Ngkai ree, rata wo'o-imi-hawo pahawaa' kahadua-na. Na'uli': `Oi-mi doi-nu Magau'. Kutimamahi lompe', kuputu' hante lenco.

²⁰Ja veel teine tuli ja ütles: 'Isand, vaata, siin on sinu nael, mida ma olen alles hoidnud higirätikus,

²¹Me'eka' -a hi Magau', apa' ku'inca kasoa-nu. Nupepae to bela-kowo hinu'a-nu, nu'ala' to uma nukarokoi.'

²¹sest ma kartsin sind: sa oled vali mees, sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud.'

²²"Na'uli' magau' mpo'uli' -ki: `Iko pahawaa' to dada'a! Ane nu'inca kasoa-ku, ane nu'inca kampepae-ku to bela hinu'a-ku, pai' kampo'ala' -ku to uma kukarokoi,

²²Tema ütles talle: 'Sinu enda suu läbi ma mõistan su süüdi, sa halb sulane! Eks sa teadnud, et ma olen vali mees: võtan, mida ma ei ole paigale pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud?

²³napa pai' doi-ku uma nupopesua' hi bank, bona ane rata-apa, ku'ala' hante ana' -na!'

²³Mispärast sa ei ole siis andnud mu raha panka? Küll ma siis oleksin selle tagasi tulles kasuga kätte nõudnud.'

²⁴Oti toe, na'uli' wo'o-mi hi tauna to mokore hi ncori-na: `Ala' doi to hi tauna tetui, pai' wai' -ki to ria-ki hampulu'.'

²⁴Ja ta ütles juuresseisjaile: 'Võtke nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!'

²⁵"Ingu' -ramo to napahawa' toera, ra'uli': `Napa pai' hewa tetu, Magau'? Apa' ria-miki-hana hampulu' mpepa'!'

²⁵Ja nemad ütlesid talle: 'Isand, tal on kümme naela!'

²⁶"Na'uli' magau': `Mpu'u ku'uli' -kokoi: Tauna to ma'ala rasarumaka hante anu to rawai' -ki, rawai' tena-i-pidi. Tapi' tauna to uma rasarumaka, anu hangkedi' to ria hi hi'a, ra'alai' lau-i.

²⁶'Ma ütlen teile, igaühele, kellel on, antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on.

²⁷Pai' wae lau, keni-ramo tumai bali' -ku to mpoka'oja' -a jadi' magau' -ra. Patehi-ramo hi rehe'i bona kuhilo!'"

²⁷Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin, tooge siia ja lööge nad maha minu ees!''

²⁸Ka'oti-na Yesus mpo'uli' hawe'ea toe, pomako' -nami meri'ulu ngkai doo-na hilou hi Yerusalem.

²⁸Ja kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta edasi Jeruusalemma poole.

²⁹Mohu' -ramo hi ngata Betfage pai' Betania hi bulu' Zaitun, nahubui rodua ana'guru-na mako' meri'ulu.

²⁹Ja see sündis, kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe juurde, mida hüütakse Õlimäeks, et ta läkitas kaks jüngritest,

³⁰Na'uli' -raka: "Hilou-mokoi hi ngata to tanyanyohi toe mai. Ane mesua' -pokoi hi rala ngata, nihilo mpai' hama'a ana' keledai to tehoo'. Keledai toe ko'ia hangkania rahawi'. Bongka koloro-na pai' keni-i tumai.

³⁰öeldes: 'Minge vastaskülla, kuhu jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud kunagi ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!

³¹Ane ria tauna mpekune' -koi napa pai' nibongka-i, uli': `Apa' Pue' mparaluu-i.'"

³¹Ja kui keegi peaks teilt küsima: 'Miks te ta lahti päästate?', siis öelge: 'Issand vajab teda.''

³²Hilou mpu'u-ramo ana'guru-na to rodua tohe'era, pai' rarata bate hewa to na'uli' -raka Yesus.

³²Läkitatud aga läksid ja leidsid kõik, just nagu Jeesus neile oli öelnud.

³³Bula-ra mpobongka keledai toe, mepekune' -mi pue' -na: "Napa pai' nibongka keledai tetu-e?"

³³Aga kui nad sälu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: 'Miks te sälu lahti päästate?'

³⁴Ratompoi': "Apa' Pue' mparaluu-i."

³⁴Nemad ütlesid: 'Issand vajab teda.'

³⁵Karakeni-nami hilou hi Yesus, ralampii hante baju-ra, pai' rapopehawi' -i Yesus.

³⁵Ja nad tõid selle Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad sälu peale ning panid Jeesuse tema selga istuma.

³⁶Kaliu-na Yesus mpohawi' keledai tohe'e, tauna mpokodo baju-ra hi mata ohea, tanda pebila' -ra.

³⁶Aga kui ta hakkas liikuma, laotasid nad oma rõivad tee peale.

³⁷Mohu' -mi hi ngata Yerusalem, hi pana'ua-na hi bulu' Zaitun, hawe'ea topetuku' -na to wori' toe ntepu'u mpo'une' Alata'ala. Mogora-ra-damo nakeni kagoe' nono-ra sabana hawe'ea anu mekoncehi to rahilo.

³⁷Aga kui Jeesus juba sinna lähedale sai, kus minnakse Õlimäelt alla, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades valju häälega Jumalat kiitma kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud:

³⁸Ra'uli' hi rala pe'une' -ra: Pue' Ala mpogane' Magau' to tumai mpokeni hanga' -na!" Une' -imi Pue' Ala to hi suruga, apa' nawai' -tamo kalompea'."

³⁸'Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel! Rahu taevas ja kirkus kõrgustes!'

³⁹Ngkai ree, ba hangkuja dua to Parisi to hi olo' tauna to wori' mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, tagi-ramo ana'guru-nu bona neo' -ra mpo'uli' hewa tetu!"

³⁹Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: 'Õpetaja, hoiata oma jüngreid!'

⁴⁰Na'uli' Yesus: "Uma-e'! Apa' ane mengkalino-ra ana'guru-ku, watu toe lau-ramo mpai' to mogora mpo'une' -a."

⁴⁰Ta vastas: 'Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!'

⁴¹Kamoo-mohua' -imi Yesus hi Yerusalem, duu' -na mpohilo-i ngata toe. Kageo' -nami mpokageoi' ngata toe.

⁴¹Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast:

⁴²Na'uli': "Mpe'ahii' -koi to Yerusalem! Uma mowo kalompe' -na ane ke ni'inca napa to ngkeni-kokoi kalompea' tuwu' hi eo toe lau. Aga hawe'ea toe teleru ngkai mata-ni.

⁴²'Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.

⁴³Rata mpai' tempo-na, bali' -ni mpanga'ei ngata-ni, ratipuhi ntololikia hante wala, duu' -na uma-pi ria ohea metibo'.

⁴³Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt

⁴⁴Raropuhi mpai' ngata-ni hante hawe'ea ihi' -na, duu' -na uma-pi ria watu to bate pomeduncu-na. Apa' uma-koina nisaile' karata-na Pue' Ala doko' mpotulungi-koi."

⁴⁴ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.'

⁴⁵Oti toe, Yesus mesua' hi berewe Tomi Alata'ala pai' -i mpopalai tauna to mobabalu' hi ree.

⁴⁵Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid,

⁴⁶Na'uli' -raka: "Hi rala Buku Tomoroli', Alata'ala mpo'uli' hewa toi: `Tomi-ku, tomi posampayaa.' Hiaa' koi' -koina, niponcawa tomi toperampaki-di!"

⁴⁶öeldes neile: 'Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.'

⁴⁷Butu eo-na Yesus metudui' hi Tomi Alata'ala. Imam pangkeni hante guru agama pai' pangkeni to Yahudi ntani' -na mpali' akala-ra doko' mpatehi-i,

⁴⁷Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud,

⁴⁸aga uma ria ohea-ra mpobabehi anu hi nono-ra, apa' lutu-ramo ntodea mpe'epei lolita-na.

⁴⁸ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.