¹Rala-na ha'eo Yesus metudui' pai' mparata Kareba Lompe' hi wori' tauna hi Tomi Alata'ala. Muu-mule' rata-ramo imam pangkeni hante guru agama pai' pangkeni to Yahudi ntani' -na. Ra'uli' mpo'uli' -ki Yesus:

¹Ja see sündis ühel neist päevist, kui Jeesus rahvast pühakojas õpetas ja evangeeliumi kuulutas, et ülempreestrid ja kirjatundjad koos vanematega astusid ta juurde

²"Uli' -kakai pe' ngkaiapa huraa-nu mpobabehi hawe'ea tetu hi Tomi Alata'ala! Hema to mpowai' -ko kuasa tetu-e?"

²ja küsisid temalt: 'Ütle meile, millise meelevallaga sa neid asju teed või kes on see, kes sulle selle meelevalla on andnud?'

³Na'uli' Yesus: "Aku', ria wo'o-kuwo pompekunea' -ku hi koi'.

³Jeesus kostis neile: 'Ka mina küsin teilt ühte asja. Öelge mulle,

⁴Uli' -ka pe', ngkaiapa kuasa-na Yohanes Topeniu' mponiu' tauna? Ngkai Alata'ala-di, ba ngkai manusia' -di?"

⁴kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest.'

⁵Momepololitai-ramo pangkeni to Yahudi toera, ra'uli': "Beiwa-tale' mpotompoi' -ie? Ane ta'uli' ngkai Alata'ala kuasa-na, na'uli' mpai': `Ane wae, napa pai' uma-i nipangala'?'

⁵Aga nemad arutasid omavahel: 'Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: 'Miks te siis ei uskunud teda?'

⁶Hiaa' ane ta'uli' ngkai manusia' -wadi kuasa-na, rawatuhi-ta mpai' ntodea toera lau, apa' hawe'ea-ra mpo'uli' Yohanes hadua nabi."

⁶Kui me aga ütleksime: 'Inimestest', siis kogu rahvas viskab meid kividega surnuks, sest nemad on veendunud, et Johannes oli prohvet.'

⁷Toe pai' ratompoi': "Uma ki'incai kangkaiapa kuasa-na."

⁷Ja nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust see oli.

⁸Toe pai' na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Ane wae, uma wo'o-kuwo ku'uli' -kokoi kangkaiapa kuasa-ku mpobabehi toe lau!"

⁸Siis Jeesus ütles neile: 'Ega minagi teile ütle, millise meelevallaga ma seda teen.'

⁹Oti toe, Yesus mpololitai ntodea, mpo'uli' -raka lolita rapa' tohe'i: "Ria tau hadua mpohu'ai bonea-na hante anggur, oti toe napewai' bonea-na rapobago hi ba hangkuja dua tauna, pai' hilou-imi hi ngata to molaa, pai' mahae-i tida hi ria.

⁹Jeesus aga hakkas rahvale rääkima seda tähendamissõna: 'Üks inimene istutas viinamäe ja andis selle rentnike kätte ning reisis pikaks ajaks võõrsile.

¹⁰Rata-mi tempo mpohopu' wua' anggur, napahawa' hadua batua-na hilou mperapi' bagia-na hi tompodoo bonea-na toera. Tapi' tompodoo bonea-na toera mpopao' suro tetu pai' -i rapopalai mara.

¹⁰Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et need sellele annaksid viinamäe viljast. Aga rentnikud peksid teda ja saatsid ta minema tühjade kätega.

¹¹Oti toe, pue' bonea toei mpopahawa' tena wo'o-pi hadua batua. Aga rapao' wo'o-i-wadi-hawo, ralibui' pai' rapopalai mara.

¹¹Ja ta läkitas veel teise sulase. Nemad peksid ja solvasid tedagi ning saatsid ta minema tühjade kätega.

¹²Oti toe wo'o, nahubui tena batua katolu-na. Aga raserohi wo'o-i-wadi pai' rapetadi hi mali bonea.

¹²Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga sellegi nad peksid veriseks ja viskasid välja.

¹³"Ngkai ree, na'uli' -mi pue' bonea toei: `Napa-le' to kubabehi-e? Agina ana' -ku to kupe'ahi' moto lau-mi kupahawa' hilou, apa' bate rapengkorui-ile mpai'.'

¹³Siis mõtles viinamäe isand: 'Mis ma pean tegema? Ma saadan oma armsa poja, võib-olla teda nad häbenevad.'

¹⁴"Ntaa' we'i, karahilo-na tompodoo bonea toera ana' pue' bonea tohe'ei, mohawa' -ramo, ra'uli': `Etu-mi tumai ana' -na! Hi'a mpai' to jadi' pue' bonea tohe'i-e. Kita tapatehi-i bona bonea-na toi kita' -mi pue' -na.'

¹⁴Aga teda nähes arutasid rentnikud omavahel: 'Tema ongi see pärija! Tapame ta ära, et pärand saaks meile!'

¹⁵Ngkai ree, radii' -imi hilou hi mali bonea pai' -i rapatehi. "Jadi', napa mpai' to nababehi pue' bonea toei hi tauna to mpodoo bonea-na?

¹⁵Ja nad viskasid ta viinamäelt välja ning tapsid ära. Mida nüüd viinamäe isand teeb nendega?

¹⁶Bate tumai-ile mpopatehi-ra, pai' nawai' bonea-na hi tau ntani' -na." Kara'epe-na ntodea lolita rapa' tohe'e, ra'uli' -mi: "Neo' mpu'u-kona jadi' hewa tetu-e'!"

¹⁶Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte.' Seda kuuldes nad ütlesid: 'Taevas hoidku selle eest!'

¹⁷Yesus mponaa-ra pai' na'uli' -raka: "Hiaa' toe-mile batua-na walatu to hi rala Buku Tomoroli' to mpo'uli': `Watu to ratadi topowangu tomi, watu toe lau-mi to jadi' poko parawatu.'

¹⁷Tema aga ütles neile otsa vaadates: 'Mida siis tähendab see kirjasõna: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks?

¹⁸Hewa kura to monawu' hi watu mopengka, hewa kura to napitihi watu moreja', hewa toe wo'o mpai' tauna to mposapuaka-a."

¹⁸Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.'

¹⁹Guru agama pai' imam pangkeni mpo'inca kahira' -na to natoa' Yesus hante lolita rapa' -na toe we'i. Toe pai' ria-mi nono-ra doko' mpohoko' -i hi jaa toe wo'o. Aga uma-ra daho', apa' mpoka'eka' -ra ntodea.

¹⁹Ja kirjatundjad ja ülempreestrid otsisid võimalust selsamal tunnil pista käsi tema külge, kuid nad kartsid rahvast. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta.

²⁰Jadi' rapali' loga to lompe'. Mpopahawa' -ra tauna hilou mpolelemata-i. Tauna toera, ntani' hewa tauna to monoa' nono-ra, tapi' patuju-ra mpo'opa kasala' lolita-na, bona rapakilu-i hi gubernur.

²⁰Ja nad läkitasid Jeesust varitsema nuhke, kes pidid teesklema õigeid, et teda tabada mõne sõna pealt, nii et nad võiksid ta anda maavalitseja võimusesse ja meelevalda.

²¹Karata-ra hi Yesus, ra'uli' -mi to rapahawa' toera: "Guru, ki'inca hawe'ea lolita-nu pai' tudui' -nu makono omea. Metudui' -ko hante kalonto' -lonto' -na mpo'uli' napa konoa Pue' Ala hi manusia', pai' uma-ko mpelence tauna.

²¹Ja need küsisid temalt: 'Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega otsusta näo järgi, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt.

²²Jadi', toe pai' kiperapi' bona nu'uli' -kakai Guru: ntuku' atura agama-ta, ba ma'ala moto-ta mpobayari paja' hi Kaisar, ba uma-di?"

²²Kas me peame keisrile andma pearaha või ei?'

²³Yesus mpo'inca pepanawu' -ra. Toe pai' na'uli' -raka:

²³Aga et Jeesus märkas nende salakavalust, ütles ta neile:

²⁴"Popohiloi-a ulu doi hampepa'! Lence hema pai' hanga' hema to hi doi tetu-e?" Ratompoi': "Lence pai' hanga' Kaisar."

²⁴'Näidake mulle teenarit! Kelle pilt ja kiri sellel on?' Nemad ütlesid: 'Keisri.'

²⁵Ngkai ree, na'uli' -mi Yesus mpo'uli' -raka: "Ane wae-di, wai' -ki Kaisar napa to kasipato' -na rawai' -ki Kaisar, pai' wai' -ki Alata'ala napa to kasipato' -na rawai' -ki Alata'ala."

²⁵Jeesus ütles neile: 'Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!'

²⁶Ka'omea-na madagi-ramo bali' Yesus toera. Uma raruai' nau' hanyalaa sala' lolita-na hi nyanyoa ntodea. Konce-ra mpo'epe tompoi' -na, toe pai' ngkalino-ramo.

²⁶Ja nad ei suutnud teda millestki tema kõnes tabada rahvahulga ees ja tema vastust imetledes jäid nad vait.

²⁷Ba hangkuja dua tauna to mpotuku' tudui' to Saduki rata hi Yesus. To Saduki toera, pangkeni agama Yahudi to ncapuaka tauna to mate tuwu' nculii' hi eo mpeno. Karata to Saduki toera, ra'uli' -ki Yesus:

²⁷Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:

²⁸"Guru, nabi Musa mpo'uki' hi rala buku atura hewa toi: ane hadua tomane mate hiaa' uma-ki ria ana' -na, pudupuhe-na kana mpotobine balu-na, bona ria-ki-hawo muli tomate toei.

²⁸'Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: Kui sureb kellegi vend, kel on naine, ja tal ei ole olnud lapsi, siis ta vend peab võtma oma surnud venna naise ja soetama sugu vennale.

²⁹Jadi', ria pitu ntali ompi', paka' tomane. To ulumua' motobinei, mate-i hante uma ria ana' -na.

²⁹Oli kord seitse venda: ja esimene võttis naise ja suri lapseta,

³⁰Tu'ai-na mpotobine balu-na, aga mate wo'o-i-wadi, ko'ia napoka'alai mo'anai'.

³⁰ja teine,

³¹Wae oa' -mi to jadi' hi katolu-na duu' -na hi kapitu-na. Mate omea-ra hante uma ria ana' -ra.

³¹ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti kõik seitse - nad ei jätnud lapsi järele ja surid.

³²Ka'omea-na mate wo'o-imi-hawo tobine toei.

³²Pärast suri ka naine.

³³Jadi', hi eo mpeno, ane tuwu' nculii' mpu'u-di hawe'ea tomate-e, hema-ramo mpai' pue' tobine toei, apa' pitu-ramo mpotobine-i."

³³See naine - kelle naiseks nende seast ta saab ülestõusmisel? Ta on olnud naiseks ju neile seitsmele.'

³⁴Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Tauna hi dunia' toi motobinei pai' motomanei.

³⁴Ja Jeesus ütles neile: 'Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele,

³⁵Aga tauna to napotuwu' nculii' Pue' Ala pai' to masipato' mporata bagia hi dunia' to bo'u mpai', uma-rapa-hana motobinei ba motomanei.

³⁵aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele,

³⁶Apa' tuwu' -ra hewa tuwu' mala'eka, uma-rapa mate. Ana' Alata'ala-ramo, apa' napotuwu' nculii' -ramo Alata'ala.

³⁶sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad.

³⁷"Ane katuwu' -ra nculii' tomate-e, nabi Musa moto to mpakanoto katuwu' -ra nculii'. Hi rala jarita julumpu to jela', Musa mpokahangai' Pue' Ala hewa toi: `Alata'ala to napue' Abraham, to napue' Ishak, pai' to napue' Yakub.'

³⁷Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks.

³⁸Jadi', ngkai lolita-na nabi Musa toe, monoto-mi ta'inca katuwu' -ra moto Abraham, Ishak pai' Yakub. Apa' bela tauna to mate to mepue' hi Alata'ala, tauna to tuwu' -hana to mpopue' -i. Apa' hi Alata'ala hawe'ea tauna tuwu'."

³⁸Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.'

³⁹Oti toe, ba hangkuja dua guru agama mpo'uli' -ki Yesus: "Lompe' lia petompoi' -nu Guru."

³⁹Siis mõned kirjatundjaist kostsid: 'Õpetaja, sa rääkisid hästi',

⁴⁰Ngkai ree, uma-rapa daho' mepekune' ba napa-napa hi Yesus.

⁴⁰sest nad ei julgenud temalt enam midagi küsida.

⁴¹Ngkai ree, mepekune' wo'o-imi-hawo Yesus mpo'uli' -raka guru agama toera: "Beiwa pai' ra'uli' Magau' Topetolo' muli-na Magau' Daud?

⁴¹Jeesus aga ütles neile: 'Kuidas nad ütlevad Messia olevat Taaveti poja?

⁴⁴Hiaa' bo Daud moto-hawo mpokahangai' -i Pue' -na. Hi rala Buku Rona' na'uli': Pue' Ala mpo'uli' -ki Pue' -ku: `Mohura-moko hi mali ngka'ana-ku duu' -na kupopengkoru hawe'ea bali' -nu hi Iko.'

⁴²Taavet ise ju ütleb Laulude raamatus: Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,

⁴⁵Bula tauna mpe'epei lolita-na Yesus toe we'i, napololitai ana'guru-na, na'uli':

⁴³kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!

⁴⁶"Pelompehi-koi, neo' -koi mpenau' kehi-ra guru agama. Apa' goe' -ra modao' mpopake' baju to moloe, goe' -ra ane tauna hi wiwi' karajaa motingkua' mpotabe-ra. Goe' -ra rapopohura hi pohuraa karabilaa' hi tomi posampayaa, goe' -ra ane rapopohura-ra hi pohuraa to lompe' hi posusaa'.

⁴⁴Seega nimetab Taavet teda Issandaks - kuidas on ta siis tema poeg?'

⁴⁷Mpobagiu-ra tobine tobalu pai' rahagoi tomi-ra. Pai' -ra mpowunii' kadada'a gau' -ra tohe'e hante mosampaya rapomoloe-loe. Huku' -ra motomo lia mpai'."

⁴⁵Aga Jeesus ütles kogu rahva kuuldes jüngritele:

⁴⁶'Hoiduge kirjatundjatest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ning armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi kohti pidusöökidel,

⁴⁷kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitavad palvetused pikaks! Nemad saavad seda rängema kohtuotsuse.'