¹Oti toe Yesus mpololitai pangkeni to Yahudi toera hante lolita rapa', na'uli': "Ria hadua tauna to mpohu'ai bonea-na hante anggur. Nawala ntololikia-na, nakae tana' mpobabehi torobo' pompeaa' anggur, pai' natunya' pongko pompodooa. Oti toe, napewai' bonea-na rapobago hi ba hangkuja dua tauna, pai' hilou-imi hi ngata to molaa.

¹Ja Jeesus hakkas neile mõistu rääkima: 'Üks inimene istutas viinamäe ja piiras aiaga ja õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ning reisis võõrsile.

²Rata-mi tempo pohopua' wua' anggur, napahawa' hadua batua-na hilou mperapi' bagia-na hi to mpodoo bonea-na toera.

²Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks rentnike käest vastu andami viinamäe viljast.

³Tapi' to mpodoo bonea toera mpohoko' batua-na, rapao' pai' rapopalai mara.

³Rentnikud võtsid aga sulase kinni, peksid teda ja saatsid minema tühjade kätega.

⁴Oti toe, pue' bonea mpahawa' tena hadua batua-na. Rata ria, rapao' wo'o-i-wadi-hawo, weho woo' -na, ralibui' ntarurua' pai' -i rapopalai.

⁴Ja taas läkitas ta nende juurde teise sulase. Sellele nad lõid pähe ja teotasid teda.

⁵Ngkai ree, nahubui tena hadua batua-na. Rata ria, rapatehi lau-imi. Bate hewa toe-mi kehi-ra hi butu dua batua to napahawa': ria to raweba', ria to rapatehi.

⁵Ja ta läkitas veel teise ja tolle nad tapsid, ja paljusid teisi; mõnda nad peksid, mõne aga tapsid.

⁶"Uma-pi hema to napahawa' pue' bonea toei, metoro hadua ana' woto-na to nape'ahi' -damo. Ka'omea-na napahawa' ana' -na toe hilou hi to mpodoo bonea-na, na'uli': `Bate rapengkorui-ile mpai'.'

⁶Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas nende juurde poja, mõeldes: 'Ehk nad häbenevad mu poega!?'

⁷"Ntaa' we'i, to mpodoo bonea toera, mohawa' -ramo ra'uli': `Etu-mi tumai ana' -na, hi'a mpai' to jadi' pue' bonea toi-e. Kita tapatehi-i, bona bonea-na toi kita' -mi pue' -na.'

⁷Need rentnikud aga rääkisid omavahel: 'Tema ongi see pärija. Läki, tapame ta ära, ja pärand saab meile!'

⁸Karahoko' -nami ana' toei, rapatehi pai' ratadi hi mali bonea."

⁸Ja nad võtsid ta kinni, tapsid ta ära ja viskasid viinamäelt välja.

⁹Ngkai ree, Yesus mpo'uli' -raka pangkeni to Yahudi: "Jadi', napa-mi to nababehi pue' bonea toei? Bate tumai-ile mpopatehi-ra to mpodoo bonea-na, pai' bonea-na nawai' -raka tau ntani' -na.

⁹Mida teeb viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte.

¹⁰Tantu nibasa-mi lolita Buku Tomoroli' to mpolowa pesapuaka-ni hi Aku', hewa toi moni-na: `Watu to ratadi topowangu tomi, watu toe lau-mi to jadi' poko parawatu.

¹⁰Kas te pole lugenud seda kirjakohta: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks!?

¹¹Tohe'e majadi' ntuku' konoa Pue' Ala, uma mowo kalompe' -na hi poncilo-ta.'"

¹¹See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.'

¹²Kara'epe-na pangkeni to Yahudi lolita-na Yesus tohe'e, doko' rahoko' -i apa' ra'inca kahira' -na to natoa' hante lolita rapa' toe. Aga uma-ra daho' mpohoko' -i, apa' mpoka'eka' -ra ntodea. Jadi', malai-ramo mpalahii-i.

¹²Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, ent kartsid rahvahulka. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. Ja nad läksid ära, jättes ta sinnapaika.

¹³Ngkai ree, pangkeni to Yahudi mpohubui ba hangkuja dua to Parisi pai' tauna to tono' hi Magau' Herodes hilou hi Yesus. Patuju-ra doko' mpahala'nawu' -i hante pompekunea' -ra.

¹³Ja Jeesuse juurde läkitati mõned variserid ja Heroodese mehed, et teda mõnest sõnast kinni püüda.

¹⁴Karata-ra hi Yesus, ra'uli' -ki: "Guru, ki'inca Guru tau monoa'. Metudui' -ko hante kalonto' -lonto' -na mpo'uli' napa konoa Alata'ala hi manusia'. Uma nupengkorui ba hema-hema, apa' uma-ko mpelence tauna. Toe pai' kipekune' -ko: ntuku' atura agama-ta, ba ma'ala moto-ta mpobayari paja' hi Kaisar, ba uma-di? Kana tabayari, ba uma mingki' tabayari?"

¹⁴Ja need tulid ning ütlesid talle: 'Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ega hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt. Kas keisrile peab andma pearaha või ei? Kas anname või ei anna?'

¹⁵Na'inca Yesus patuju nono-ra to tewunii'. Toe pai' na'uli' -raka: "Napa pai' nipali' kahala'kedoa' pololita-kue? Keni pe' tumai doi to biasa nibayari-ki paja', doko' kuhilo."

¹⁵Aga Jeesus, teades nende silmakirjalikkust, ütles neile: 'Miks te mind kiusate? Tooge mulle teenar näha!'

¹⁶Ngkai ree, ratonu-miki hampepa' doi pera'. Na'uli': "Lence hema pai' hanga' hema to hi doi toi?" Ra'uli': "Lence pai' hanga' Kaisar."

¹⁶Nemad tõidki, ja ta ütles neile: 'Kelle pilt ja kiri sellel on?' Nad ütlesid talle: 'Keisri.'

¹⁷Na'uli': "Ane wae-di, wai' -ki Kaisar napa to masipato' rawai' -ki Kaisar. Pai' wai' -ki Alata'ala napa to masipato' rawai' -ki Alata'ala." Konce-ramo mpo'epe tompoi' -na toe.

¹⁷Aga Jeesus ütles neile: 'Keisri oma andke keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!' Ja nad imetlesid teda.

¹⁸Oti toe, ba hangkuja dua to Saduki rata hi Yesus. To Saduki toera, pangkeni agama Yahudi to mposapuaka tauna to mate tuwu' nculii' hi eo mpeno. Karata to Saduki toera, ra'uli' -ki Yesus:

¹⁸Ja Jeesuse juurde astusid saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:

¹⁹"Guru, nabi Musa mpo'uki' hi rala buku atura hewa toi: ane hadua tomane mate hiaa' uma-ki ria ana' -na, pudupuhe-na kana mpotobine balu-na bona ria-ki-hawo muli-na.

¹⁹'Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend sureb ja jätab naise ega jäta järele last, et ta vend peab võtma oma surnud venna naise ja soetama järglase vennale.

²⁰Jadi', ria pitu to ntali ompi' paka' tomane. To ulumua' motobinei, mate-i uma ria ana' -na.

²⁰Oli seitse venda. Ja esimene võttis naise ja surres ei jätnud järglast järele.

²¹Tu'ai-na mpotobine balu-na. Mate wo'o-i-wadi-hawo, hiaa' ko'ia-i mo'anai'. Wae wo'o to majadi' hi katolu-na,

²¹Ja teine võttis tema ja suri järglast jätmata, ja kolmas nõndasamuti.

²²duu' rata hi kapitu-na. Mate omea-ramo hante uma ria ana' -ra. Ka'omea-na, mate wo'o-imi-hawo tobine toei.

²²Ja need seitse ei jätnud järele järglast. Viimasena kõigist suri ka naine.

²³Jadi', hi eo mpeno, ane tuwu' nculii' mpu'u-di hawe'ea tomate-e, hema-ramo mpai' pue' tobine toei, apa' pitu-ramo to mpotobine-i."

²³Ülestõusmisel nüüd, kui nad üles tõusevad - kelle naine nende seast ta peab olema? Ta on ju olnud naiseks neile seitsmele.'

²⁴Na'uli' Yesus: "Sala' mpu'u pekiri-ni tetu-e, apa' uma nipaha ihi' Buku Tomoroli', uma wo'o ni'incai baraka' -na Alata'ala.

²⁴Jeesus lausus neile: 'Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge?

²⁵Apa' ane tuwu' nculii' -ramo tauna to mate, katuwu' -ra hewa katuwu' mala'eka hi rala suruga, uma-rapa motobinei ba motomanei.

²⁵Kui surnud üles tõusevad, siis nad ju ei võta naisi ega lähe mehele, vaid on nagu inglid taevas.

²⁶Ha ko'ia ria nibasa lolita Buku Tomoroli' to mpakanoto katuwu' -ra nculii' tomate-e? Hi rala buku Atura Musa, tabasa tutura-na beiwa Alata'ala mpololitai nabi Musa ngkai rala julumpu to jela'. Nto'u toe, Abraham, Ishak pai' Yakub mahae-ramo mate. Aga nau' wae, Alata'ala mpo'uli' -ki Musa hewa toi: `Aku' toi-mi Alata'ala to napue' Abraham, Alata'ala to napue' Ishak, Alata'ala to napue' Yakub.'

²⁶Surnute kohta aga, et nad üles äratatakse - kas te ei ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loost, kuidas Jumal ütles Moosesele: 'Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal'?

²⁷Jadi', ngkai lolita-na Alata'ala toe, monoto-mi ta'inca katuwu' -ra moto Abraham, Ishak pai' Yakub. Apa' bela tauna to mate to mepue' hi Alata'ala, tauna to tuwu' -hana to mpopue' -i. Sala' rahi-koina pekiri-ni tetu-e."

²⁷Tema ei ole surnute, vaid elavate Jumal. Te eksite rängalt!'

²⁸Nto'u toe, hadua guru agama Yahudi rata hi Yesus. Na'epe pomehono' -ra to Saduki hante Yesus we'i, pai' na'uli' hi rala nono-na: "Lompe' mpu'u tompoi' -na Yesus tetui!" Toe pai' mepekune' wo'o-imi-hawo hi Yesus, na'uli': "Parenta to'uma to poko-na ngkai hawe'ea parenta?"

²⁸Ja üks juurdeastunud kirjatundjaist, kes oli kuulnud nende vaidlemist ja teadis, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis temalt: 'Milline on kõige esimene käsk?'

²⁹Na'uli' Yesus: "Toi-mi parenta to poko-na: `Pe'epei-koi to Israel! Pue' -ta Pue' Alata'ala hadua-na-wadi.

²⁹Jeesus vastas: 'Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand,

³⁰Kana tapoka'ahi' -i hante nono-ta mpu'u, tatonu hawe'ea katuwu' -ta hi Hi'a, tapoka'ahi' -i hudu inca-ta pai' hudu pakulea' -ta.'

³⁰ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!

³¹Pai' tohe'i-mi parenta karonyala-na: `Kana tapoka'ahi' doo-ta hewa pompoka'ahi' -ta woto-ta moto.' Uma ria parenta ntani' -na to meliu kabohe-na ngkai to ronyala tohe'i."

³¹Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole.'

³²Na'uli' -mi guru agama toei hi Yesus: "Makono mpu'u-di Guru! Makono lia to nu'uli' tetu-e. Pue' Ala bate hadua-na-wadi, uma ria ntani' -na.

³²Ja kirjatundja ütles talle: 'Hästi, Õpetaja, sa ütlesid tõtt, et tema on Ainus ja ei ole teist peale tema;

³³Pai' kana tapoka'ahi' -i hante nono-ta mpu'u, hante hawe'ea pekiri-ta pai' hudu pakulea' -ta. Pai' kana tapoka'ahi' doo-ta hewa woto-ta moto. Toe to meliu kalompe' -na ngkai hawe'ea porewua pai' rewa ntani' -na to tapopepue' hi Alata'ala."

³³ja armastada teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.'

³⁴Na'epe Yesus kamonoto tompoi' -na tauna toei. Toe pai' na'uli' -ki: "Neo' jadi' ntodea hi rala Kamagaua' Alata'ala mpu'u-moko!" Ngkai ree, uma-pi hema to daho' mpekune' ba napa-napa hi Yesus.

³⁴Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: 'Sa ei ole kaugel Jumala riigist.' Ja keegi ei julgenud teda enam küsitleda.

³⁵Nto'u-na Yesus metudui' hi Tomi Alata'ala, na'uli': "Napa pai' guru agama mpo'uli' Magau' Topetolo' muli-na Magau' Daud?

³⁵Ja Jeesus kõneles edasi ning õpetas pühakojas: 'Kuidas kirjatundjad ütlevad, et Messias on Taaveti poeg?

³⁷Hiaa' bo Daud moto mpokahangai' -i Pue' -na. Hante petete' Inoha' Tomoroli' Daud mpotompo'wiwi Magau' Topetolo' hewa toi: Pue' Ala mpo'uli' -ki Pue' -ku: `Mohura-moko hi mali ngka'ana-ku duu' -na kupopengkoru hawe'ea bali' -nu hi Iko.'

³⁶Taavet ise ütles Pühas Vaimus: Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla.

³⁸Nto'u-na Yesus mpotudui' ntodea, na'uli' -raka: "Pelompehi-koi, neo' -koi mpenau' kehi-ra guru agama. Goe' -ra modao' mpopake' baju to moloe, pai' goe' -ra ane tauna hi wiwi' karajaa motingkua' mpotabe-ra.

³⁷Taavet ise nimetab teda Issandaks - kuidas siis tema saab olla ta poeg?'

³⁹Goe' -ra rapopohura hi pohuraa karabilaa' hi tomi posampayaa. Goe' -ra ane rapopohura-ra hi pohuraa to lompe' hi posusaa'.

³⁸Ja suur rahvahulk kuulas Jeesust meeleldi.Ja ta ütles oma õpetuses: 'Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ja soovivad teretamisi turgudel

⁴⁰Mpobagiu-ra tobine tobalu, pai' -ra mpohagoi tomi-ra. Rawunii' kadada'a gau' -ra tohe'e hante mosampaya rapomoloe-loe. Motomo lia mpai' huku' -ra."

³⁹ja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi kohti võõruspidudel,

⁴¹Yesus mohura mohu' peti' pompunaa' doi pepue', pai' -i mponaa tauna to mpopuna' doi pepue' -ra hi rala-na. Wori' tauna to mo'ua' mpopuna' doi uma hangke-ngkedi'.

⁴⁰kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitavad palvetused pikaks. Need saavad seda rängema kohtuotsuse.'

⁴²Nto'u toe, rata wo'o-hawo hadua tobine tobalu to mpe'ahii' tuwu' -na, napuna' wo'o-hawo doi pepue' -na. To napuna' tohe'e, rompepa' doi ngkala, hangkedi' lia oli-na.

⁴¹Ja istudes aardekirstu vastas, vaatas Jeesus, kuidas rahvahulk paneb raha aardekirstu. Ja paljud rikkad panid palju.

⁴³Yesus mpokio' ana'guru-na pai' na'uli' -raka: "Mpu'u ku'uli' -kokoi: tobalu to mpe'ahii' tuwu' -na tohe'e mai, meliu pewai' -na ngkai pewai' to rapuna' hawe'ea tau ntani' -na.

⁴²Ja üks vaene lesknaine tuli ja pani kaks leptonit, see on ühe veeringu.

⁴⁴Apa' hira' mewai' ngkai labi ka'uaa' -ra. Tapi' tobine toei, nau' hewa apa-mi kampe'ahii' -na, napewai' omea-mi to ria hi hi'a, nau' kakono-na to naparaluu-hawo hi katuwu' -na eo-eo-na."

⁴³Ja kutsudes oma jüngrid enese juurde, ütles Jeesus neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik, kes panevad aardekirstu,

⁴⁴sest nemad panid oma küllusest, tema pani aga kehvusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.'