1Kamohu' -ra hi ngata Yerusalem, rata-ramo hi ngata Betfage pai' Betania hi Bulu' Zaitun. Hi ree, Yesus mpohubui rodua ana'guru-na hilou meri'ulu,
1Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest
2na'uli' -raka: "Hilou-mokoi hi ngata to tanyanyohi toe mai. Wae pesua' -ni mpai' rala ngata, nihilo mpai' hama'a ana' keledai tehoo', to ko'ia hangkania rahawi'. Bongka koloro-na pai' keni-i tumai.
2ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!
3Ane ria to mpekune' -koi napa pai' nibongka-i, uli' -raka hewa toi: `Apa' naparaluu Pue', napebolo ulu pai' napoponculi' moto mpai'.'"
3Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge: Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!'
4Kahilou-rami ana'guru-na to rodua toera, rarata mpu'u-mi hama'a ana' keledai tehoo' hi wiwi' ohea mohu' wobo' tomi. Karabongka-nami-rawo.
4Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures tänaval ja päästsid ta valla.
5Tauna to mokore hi ree mpekune' -ra: "Napa pai' nibongka keledai tetu-e?"
5Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: 'Mis te teete, et päästate sälu lahti?'
6Ratompoi' hewa to na'uli' -raka Yesus we'i. Mpo'epe toe, rapelele' wae-ramo mpokeni keledai toe.
6Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad jäeti rahule.
7Karata-ra nculii', ralampii-mi keledai toe hante baju-ra, pai' mehawi' -imi Yesus.
7Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta peale ning Jeesus istus sälu selga.
9Hilou-ramo mpotoa' Yerusalem. Wori' tauna mpotuku' -ra. Ria-ra to meri'ulu, ria wo'o-ra to hi boko'. Wori' -ra mpokodo pohea-ra hi mata ohea to natara Yesus, pai' hantongo' wo'o-ra hilou mpo'ala' rau-rau kaju hi pampa pai' rakodo hi mata ohea, bona mpobila' -i. Tauna to wori' toera, ntora mogora-ra mpo'uli': Une' -imi Pue' Ala!" Pue' mpogane' Magau' to tumai mpokeni hanga' -na!"
8Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised väljadelt raiutud oksi.
10"Pue' mpogane' poparenta-na. Moparenta-i mpai' hewa ntu'a-ta owi, Magau' Daud." Une' -imi Pue' Ala to hi rala suruga!"
9Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!
11Karata-na Yesus hi ngata Yerusalem, kaliliu mesua' -i hi rala Tomi Alata'ala. Napomonaa ntololikia-na mponaa omea. Oti toe, apa' neo' mobengi-mi, nculii' wo'o-imi hante ana'guru-na to hampulu' rodua hilou turu hi ngata Betania.
10Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes!'
12Kamepulo-na, me'ongko' wo'o-ramo ngkai Betania lou hi Yerusalem. Hi ohea, mo'oro' -i Yesus.
11Ja Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta. Kui ta oli ümberringi kõike vaadanud, läks ta hilise aja tõttu koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.
13Molaa-pidi, nahilo-hawo hangkaju kaju ara to mobumu-damo rau-na-- hiaa' ko'ia tempo powuaa' -na. Hilou-imi hi kaju toe, pai' nanaa meka' ba ria wua' -na. Aga uma ria nau' hantakua.
12Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga
14Toe pai' natotowi kaju toe, na'uli': "Ngkai eo toe lau, uma-pi ria mpai' haduaa tauna to mpokoni' wua' ngkai kaju toi!" Ana'guru-na mpo'epe lolita-na toe.
13ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg.
15Rata wo'o-ramo hi Yerusalem, hilou-imi Yesus hi berewe Tomi Alata'ala. Hi ree-i mpopalai tauna to mobabalu'. Nabilingko-raka meja' -meja' posulaa' -ra doi, pai' nabilingko wo'o pohuraa topobabalu' danci mangkebodo.
14Ja Jeesus ütles puule: 'Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!' Ja ta jüngrid kuulsid seda.
16Uma napiliu tauna mpokeni rewa ntara berewe Tomi Alata'ala toe.
15Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid
17Natudui' -ra, na'uli': "Ha uma ni'incai napa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'? Alata'ala mpo'uli' hewa toi: `Tomi-ku mpai' jadi' tomi posampayaa to rapake' tauna humalili' dunia'.' Hiaa' koi' -koina, niponcawa tomi toperampaki-di!"
16ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja.
18Kara'epe-na imam pangkeni pai' guru agama napa to nababehi Yesus toe, rapali' -mi akala-ra doko' mpopatehi-i. Koro' -ra, apa' hawe'ea tauna goe' mpo'epe tudui' -na.
17Ja ta õpetas ja kõneles neile: 'Eks ole kirjutatud, et minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!'
19Neo' mobengi-mi, Yesus hante ana'guru-na malai ngkai ngata, lou turu hi Bulu' Zaitun.
18Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli hämmastunud tema õpetusest.
20Kamepulo-na mepupulo ngkii-pidi, hilou wo'o-ramo hi Yerusalem. Hi lengko ohea, rahilo-rawo kaju ara to natotowi Yesus wengi, mate-mi, bangi rata hi rali' -na.
19Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja.
21Nakiwoi-mi Petrus lolita-na Yesus. Toe pai' na'uli' mpo'uli' -ki Yesus: "Guru! Hilo-dile kaju ara to nutotowi wengi-e, molaju-mi!"
20Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni ära kuivanud olevat.
22Na'uli' Yesus: "Mepangala' -mokoi hi Alata'ala!
21Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: 'Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!'
23Mpu'u ku'uli' -kokoi: Ane rapa' -na ria tauna to mpo'uli' -ki bulu' tohe'i: `Te'ongko' -moko, mengkanawu' hi rala tahi'!' bate majadi', asala neo' morara' nono-na pai' mepangala' mpu'u-i napa to na'uli' bate madupa'.
22Ja Jeesus vastas neile: 'Olgu teil usku Jumalasse!
24Jadi', pe'epei lolita-ku toi: Ane mosampaya-koi mperapi' napa-napa, pangala' -mi-hana kanawai' -nimi Alata'ala napa to niperapi', pai' bate nitarima.
23Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: 'Kerki ja kukuta end merre!' ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!
25"Pai' ane mosampaya-koi, ane ria to nipodaa' -ki doo-ni, ampungi-i ulu, bona Tuama-ni to hi suruga wo'o mpo'ampungi sala' -ni. ((
24Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!
26Aga ane uma-di ni'ampungi doo-ni, wae wo'o Tuama-ni to hi suruga uma mpo'ampungi sala' -ni.))"
25Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.
27Rata wo'o-ramo Yesus pai' ana'guru-na hi Yerusalem. Nto'u-ra momako' -mako' hi berewe Tomi Alata'ala, rata-ra imam pangkeni, guru agama pai' pangkeni to Yahudi to ntani' -na.
26[Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.]'
28Mepekune' -ra hi Yesus, ra'uli': "Uli' -kakai, ngkaiapa huraa-nu mpobabehi hawe'ea tetu hi Tomi Alata'ala! Hema to mpowai' -ko kuasa hewa tetu-e?"
27Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurde
29Na'uli' Yesus: "Aku' wo'o, ria pompekunea' -ku hi koi'. Tompoi' -ka ulu, pai' lako' ku'uli' wo'o-kuwo kangkaiapa kuasa-ku mpobabehi hawe'ea toe lau.
28ja ütlesid talle: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?'
30Ngkaiapa kuasa-na Yohanes Topeniu' mponiu' tauna? Ngkai Alata'ala-di, ba ngkai manusia' -di?"
29Aga Jeesus ütles neile: 'Minagi küsin teilt üht asja ja teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
31Momepololitai-ramo pangkeni to Yahudi toera, ra'uli': "Beiwa-tale' mpotompoi' -ie? Ane ta'uli' ngkai Alata'ala kuasa-na, na'uli' -taka mpai': `Ane wae, napa pai' uma-i nipangala'?'
30Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!'
32Hiaa' mokoro wo'o ane ta'uli' ngkai manusia' -wadi kuasa-na." Pangkeni to Yahudi toera me'eka' mporuge' Yohanes Topeniu', apa' mpoka'eka' -ra ntodea, apa' hawe'ea ntodea mpo'uli' Yohanes toe hadua nabi mpu'u.
31Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: 'Miks te siis ei uskunud teda?'
33Jadi', ratompoi' -i: "Uma ki'incai." Toe pai' na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Ane wae, uma wo'o-kuwo ku'uli' -kokoi kangkaiapa kuasa-ku mpobabehi toe lau."
32Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.
33Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Ja Jeesus ütles neile: 'Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.'