¹Malai-imi Yesus ngkai ree hilou hi tana' Yudea pai' hi dipo ue Yordan. Wori' wo'o-mi tauna tumai mpotipuhi-i, pai' hewa to lalaua natudui' wo'o-ramo.

¹Ja Jeesus tõusis ja tuli Juudamaa alale sinnapoole Jordanit. Ja ta juurde voolas kokku rahvast ja ta õpetas neid, nagu tal oli tavaks.

²Ria ba hangkuja dua to Parisi rata mpali' kedo'. Rapekune' -i: "Ntuku' atura agama-ta, ba ma'ala moto-hawo tomane mpogaa' -ki tobine-nae?"

²Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid temalt teda kiusates: 'Kas mees tohib lahutada oma naisest?'

³Na'uli' Yesus: "Napa parenta to nawai' -kokoi nabi Musa?"

³Aga tema vastas neile: 'Mida Mooses teil käskis?'

⁴Ratompoi' to Parisi: "Musa mpiliu tomane mpogaa' -ki tobine-na, asala nababehi ncala' sura mpogaa'."

⁴Nemad ütlesid: 'Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse, kui tahetakse naisest lahutada.'

⁵Na'uli' Yesus: "Musa mpo'uki' pai' mpoparata-kokoi parenta toe-le, apa' ngkai kamotu'a maga-ni, uma tuduia'.

⁵Jeesus ütles aga neile: 'Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu,

⁶Aga ngkai lomo' kajadi' dunia', nto'u Alata'ala mpajadi' manusia', napajadi' -ra hadua tomane pai' hadua tobine.

⁶aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks.

⁷`Toe pai' tomane kana mpalahii tina pai' tuama-na, pai' kana tuwu' hintuwu' hante tobine-na,

⁷Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole

⁸bona hira' tau rodua toe jadi' hewa hadua lau-ra-damo.' Jadi', hi poncilo Alata'ala, tau hancamoko uma-pi rodua, hadua lau-ramo.

⁸ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha.

⁹Toe pai' ku'uli' -kokoi: ane ntoa' Alata'ala mpoposidai' -ra, manusia' uma ma'ala mpogaa' -ra."

⁹Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!'

¹⁰Oti toe, Yesus pai' ana'guru-na mesua' hi rala tomi. Bula-ra hi rala tomi ana'guru-na mpekune' -i, ra'uli': "Beiwa mpu'u-hawo gau' pogaa' tohe'e we'i-e?"

¹⁰Ja kodus hakkasid jüngrid taas temalt selle kohta küsima

¹¹Na'uli' -raka: "Hema to mpogaa' -ki tobine-na pai' -i ncamoko hante tobine to ntani' -na, mobualo' -i-hana, mpobualohi tobine-na to lomo' -na.

¹¹ja Jeesus ütles neile: 'Kes iganes lahutab oma naisest ja võtab teise, rikub tollega abielu,

¹²Wae wo'o tobine to mpogaa' -ki tomane-na pai' -i ncamoko hante tomane to ntani' -na, mobualo' wo'o-i-wadi-hawo."

¹²ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele, rikub ta abielu.'

¹³Hangkani, ria tauna to mpokeni ana' -ra hi Yesus bona najama pai' nagane' -ra. Aga ana'guru-na mpokaroe tauna toera.

¹³Ja Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁴Mpohilo toe-di, kamoroe-nami Yesus mpokaroe ana'guru-na, na'uli' -raka: "Pelele' moto-ra ana' tetura tumai hi Aku', neo' -ra nitagi. Apa' tauna to hewa toe-ramo to jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na.

¹⁴Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: 'Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁵Mpu'u ku'uli' -kokoi: Ane uma-koi mengkoru hi Alata'ala hewa ana', uma-koi mpai' jadi' ntodea-na hi rala Kamagaua' -na."

¹⁵Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁶Ka'oti-na mpo'uli' toe, nakupui-ramo ana' toera, najama-ra pai' -ra nagane'.

¹⁶Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale.

¹⁷Neo' me'ongko' wo'o-imi Yesus mpokaliliu pomako' -na, muu-mule' mokeno tumai hadua tauna mperapai-i, kaliliu mowingkotu' hi nyanyoa-na, pai' -i mepekune', na'uli': "Guru to lompe', napa-kuwo to kana kubabehi bona mporata-a-kuwo katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na?"

¹⁷Ja kui Jeesus läks teele, jooksis keegi tema juurde ja küsis temalt ta ette põlvili heites: 'Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?'

¹⁸Na'uli' Yesus: "Napa pai' nu'uli' tauna to lompe' -a? Uma ria ntani' -na to lompe', hadua Alata'ala-wadi.

¹⁸Jeesus aga ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

¹⁹Nu'inca moto parenta to te'uki' hi rala Atura Pue': `Neo' mepatehi, neo' mobualo', neo' manako, neo' mosabi' boa', neo' mebagiu, pai' kana tabila' tina pai' tuama-ta.'"

¹⁹Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!'

²⁰Na'uli' tauna toei: "Guru, hawe'ea parenta tetu lau, kutuku' omea-mi ngkai kakedia' -ku."

²⁰Tema aga lausus talle: 'Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud oma noorusest alates.'

²¹Yesus mpomonaa-i hante ahi' -na, pai' na'uli' -ki: "Hanyala-pi to kana nubabehi. Lou-moko ulu mpobalu' rewa-nu, pai' doi oli-na wai' -raka tokabu. Ane nubabehi hewa toe, bohe mpai' rasi' to nurata hi rala suruga. Oti toe, pai' tumai-moko mpotuku' -a."

²¹Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: 'Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on aare taevas, ning tule järgne mulle!'

²²Kana'epe-na lolita-na Yesus tohe'e, peda' -mi nono-na. Kamalai-nami ngkai ree hante susa' nono-na, apa' wori' rewa-na.

²²Noormees kurvastas nende sõnade pärast ja lahkus rõhutuna, sest ta oli suure varanduse omanik.

²³Yesus mpomonaa ana'guru-na to mokore ntololikia-na, pai' na'uli' -raka: "Mokoro rahi tauna to wori' rewa-ra mengkoru hi Alata'ala bona Hi'a jadi' Magau' -ra."

²³Ja vaadanud ringi enda ümber, ütles Jeesus oma jüngritele: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!'

²⁴Rapokakonce ana'guru-na mpo'epe lolita-na tohe'e. Toe pai' na'uli' tena-raka: "Ana' -ana' -ku, mokoro mpu'u manusia' mengkoru hi Alata'ala bona Hi'a jadi' Magau' -ra.

²⁴Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale. Jeesus aga ütles neile uuesti: 'Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki!

²⁵Mojoli-pi hama'a unta ntara hi wulou' jaru, ngkai tauna to mo'ua' mengkoru hi Alata'ala bona Hi'a jadi' Magau' -ra."

²⁵Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki!'

²⁶Mpo'epe toe-di, hangkedi' kakonce-ra ana'guru-na, ra'uli': "Ei', ane wae-di, hema lau-damo to ma'ala mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-nae!"

²⁶Aga nemad hämmastusid üliväga ja ütlesid üksteisele: 'Ja kes siis võib pääseda?'

²⁷Yesus mponaa-ra pai' na'uli' -raka: "Ane hante pakulea' manusia' -le, uma ami' hema. Aga ane Alata'ala, ma'ala oa' madupa', apa' hi Alata'ala uma ria to uma madupa'."

²⁷Jeesus ütles neile otsa vaadates: 'Inimeste käes on see võimatu, mitte aga Jumala käes, sest Jumala käes on kõik võimalik.'

²⁸Ngkai ree, na'uli' Petrus mpo'uli' -ki Yesus: "Hiaa' kai', kipalahii omea-mi-kaina bona mpotuku' -ko."

²⁸Peetrus hakkas talle rääkima: 'Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle!'

²⁹Na'uli' Yesus: "Mpu'u ku'uli' -kokoi: Hema-hema to mpalahii ompi' -na, tina-na ba tuama-na, ana' -na ba tomi-na ba bonea-na sabana mpotuku' -a pai' sabana Kareba Lompe',

²⁹Jeesus lausus: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast

³⁰bate mporata-i mpai' hiwili to bohe. Hi dunia' toi mporata-i ha'atu ngkani kawori' tomi, ompi', tina, ana', bonea-- pai' mporata wo'o-i pebalinai'. Pai' hi eo mpeno-na mpai', mporata wo'o-i katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

³⁰ega saaks vastu nüüd, selsamal ajal sajavõrra maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu.

³¹Aga wori' tauna to bohe tuwu' -ra tempo toi jadi' kedi' tuwu' -ra hi eo mpeno. Pai' wori' wo'o tauna to kedi' tuwu' -ra tempo toi jadi' bohe tuwu' -ra hi eo mpeno."

³¹Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.'

³²Yesus hante ana'guru-na mpokaliliu pomako' -ra hilou hi Yerusalem. Yesus momako' ri'ulu, ana'guru-na hi boko'. Koro' ana'guru-na mpohilo-i, pai' tauna to metuku' hi boko' wo'o me'eka' omea-ramo. Toe pai' nakio' wo'o-mi ana'guru-na to hampulu' rodua mopahantani', pai' na'uli' -raka napa to kana jadi' mpai' hi woto-na.

³²Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab:

³³Na'uli': "Epe-koi! Hilou-tamo tohe'i-e mpotoa' Yerusalem. Hi ria mpai', Aku' Ana' Manusia' ratonu hi imam pangkeni pai' guru agama, pai' rabotuhi bona rapatehi-a. Oti toe ratonu-a hi tauna to bela-ra to Yahudi.

³³'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte

³⁴Rapopo'ore' -a, ra'uelikui, raweba', pai' rapatehi. Aga tolu eo oti toe tuwu' nculii' moto-a."

³⁴ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles.'

³⁵Oti toe, Yakobus pai' Yohanes, ana' -na Zebedeus, mpomohui' Yesus, ra'uli' -ki: "Guru, ria hanyala to doko' kiperapi' ngkai Iko."

³⁵Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: 'Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume.'

³⁶Na'uli' Yesus: "Napa to niperapi' kuwai' -koi?"

³⁶Jeesus küsis: 'Mida te tahate, et ma teile teeksin?'

³⁷Ra'uli': "Ane nupopehuwu mpai' baraka' -nu pai' -ko jadi' Magau', piliu-kai mohura pai' moparenta dohe-nu, hadua hi mali ka'ana-nu, hadua hi mali ki'ii-nu."

³⁷Nemad ütlesid talle: 'Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!'

³⁸Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Uma ni'incai napa to niperapi' tetu. Ha nipakule' mpai' mpokolo kaparia to kana kukolo Aku' -e? Ha nipakule' mpotodohaka to kutodohaka-e mpai'?"

³⁸Jeesus ütles neile: 'Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?'

³⁹Ra'uli': "Kipakule' moto!" Na'uli' Yesus: "Makono, bate nikolo mpu'u mpai' kaparia hewa to kukolo, pai' nitodohaka napa to kutodohaka.

³⁹Nemad ütlesid talle: 'Võime küll!' Jeesus aga ütles neile: 'Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,

⁴⁰Aga ane hema to mohura hi mali ka'ana-ku ba hi mali ki'ii-ku, bela Aku' to mpakatantu tetu. Alata'ala-hana to mpakatantu hema to mporata bagia tetu."

⁴⁰kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.'

⁴¹Kara'epe-na ana'guru-na to hampulu' pomperapia' Yakobus pai' Yohanes toe, moroe-ramo.

⁴¹Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale.

⁴²Toe pai' Yesus mpokio' -ra omea, pai' na'uli' -raka: "Ni'inca moto kasoa-ra topoparenta to uma mpo'incai Alata'ala mpoparentai ntodea-ra. Tauna to bohe pangka' -ra mpewuku ntodea-ra mpotuku' hawa' -ra.

⁴²Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: 'Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.

⁴³Aga koi', neo' hewa toe kehi-ni! Hema-koi to doko' bohe pangka' -na kana jadi' pahawaa'.

⁴³Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,

⁴⁴Pai' hema to doko' bohe hanga' -na kana jadi' batua hi hawe'ea doo-na.

⁴⁴ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,

⁴⁵Bangku' Aku' Ana' Manusia' -e', patuju-ku tumai hi dunia', uma bona jadi' topohawa'. Pai' -a tumai-le, bona jadi' pahawaa', duu' -na mpewai' woto-ku rapatehi mpotolo' sala' tauna to wori'."

⁴⁵sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!'

⁴⁶Yesus pai' ana'guru-na rata hi ngata Yerikho. Nto'u-ra malai ngkai ngata, wori' tauna mpotuku' -ra. Hi wiwi' ohea mohura hadua tauna to wero kakarapi' -rapi'. Hanga' -na Bartimeus (batua-na: ana' Timeus).

⁴⁶Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg.

⁴⁷Kana'epe-na Bartimeus Kayesus to Nazaret to liu, kamekio' -nami na'uli': "Yesus, muli Magau' Daud! Poka'ahi' -a-kuwo!"

⁴⁷Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta karjuma: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁸Wori' tauna mpokaroe-i, ra'uli': "Ngkalino-ko!" Aga hangkedi' kanapesukui-na mekio': "Muli Magau' Daud, poka'ahi' -a-kuwo!"

⁴⁸Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁹Mentoda' -imi Yesus pai' na'uli': "Kio' -i tumai!" Karakio' -nami towero toei, ra'uli' -ki: "Pakaroho nono-nu! Mokore-moko, apa' nakio' -moko!"

⁴⁹Ja Jeesus ütles seisatades: 'Kutsuge ta siia!' Ja nad kutsusid pimedat: 'Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!'

⁵⁰Kamokore-nami towero toei, nabahaka abe' -na hi ohea pai' napesahui hilou hi Yesus.

⁵⁰Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.

⁵¹Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Napa to nupokono kubabehi-koko?" Natompoi' towero toei: "Guru, bona pehilo-a-kuwo!"

⁵¹Ja Jeesus päris temalt: 'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Aga pime ütles talle: 'Rabbuuni, et ma jälle näeksin!'

⁵²Na'uli' Yesus: "Hilou-moko. Kupaka'uri' -moko sabana pepangala' -nu hi Aku'." Ncaliu pehilo-imi, pai' -i mpotuku' Yesus.

⁵²Ja Jeesus ütles talle: 'Mine, sinu usk on su päästnud!' Ja kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.