¹Na'uli' wo'o-mi Yesus: "Mpu'u ku'uli' -kokoi: Ngkai olo' -ni koi' toi, ria-koi mpai' to ko'ia mate kako'ia-na nihilo Alata'ala moparenta hante baraka' -na."

¹Ja ta ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega.'

²Ono mengi ngkai ree, Yesus mpobawai tolu ana'guru-na hilou dohe-na hi bulu' to molangko. Ana'guru to tolu toera: Petrus, Yakobus pai' Yohanes. Muntu' Yesus hante ana'guru-na to tolu toera-wadi to hi ria. Bula-ra hi ria, mobali' -mi lence-na.

²Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning viis nad omaette kõrgele mäele. Ja teda muudeti nende ees,

³Pohea-na hangaa mengea' meringkila', uma ria haduaa hi rala dunia' tohe'i to ma'ala mo'uja' duu' -na mengea' hewa toe.

³ta rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne vanutaja neid valgendada.

⁴Rahilo-rawo ana'guru-nae, ria rodua nabi to owi mpololitai Yesus. Nabi toera, Elia pai' Musa.

⁴Ja Eelija koos Moosesega näitas ennast neile, ja need kõnelesid Jeesusega.

⁵Ngkai ree Petrus mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, lompe' lia-ta mo'oha' hi rehe'i. Agina kibabehi-damo tolu bamaru': hameha' bagia-nu Pue', hameha' bagia-na Musa, pai' hameha' wo'o bagia-na Elia."

⁵Peetrus vastas ning ütles: 'Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.'

⁶Kakono-na, uma-hawo na'incai Petrus napa to na'uli' toe, apa' nto'u toe bula-ra me'eka' lia.

⁶Ta ju ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm.

⁷Nto'u toe wo'o, rata-mi limu' mpokamoui-ra, pai' ngkai rala limu' ra'epe topololita to mpo'uli': "Hi'a toi-mi Ana' -ku to kupe'ahi'. Pe'epei lolita-na!"

⁷Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: 'See on mu armas Poeg, teda kuulake!'

⁸Hampegoli we'i, ranaa-rawo ntololikia-ra, uma-pi ria tau ntani' -na dohe-ra, hadua Yesus-damo.

⁸Ja järsku, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi endi juures.

⁹Pana'u-ra ngkai lolo bulu' toe, Yesus mpo'uli' -raka: "Neo' ulu nilolita hi hema-hema napa to nihilo we'i, duu' -na Aku' Ana' Manusia' memata ngkai kamatea."

⁹Ja kui nad mäelt lahkusid, keelas Jeesus neid, et nad kellelegi ei jutustaks, mida nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist.

¹⁰Ratuku' mpu'u-miki hawa' -na toe, uma mpu'u-rawo ralolita kajadia' toe hi hema-hema. Aga hi himpau hira' moto bate ntora rapomepekunei' ba napa patuju-na Yesus mpo'uli' kamemata-na mpai' ngkai kamatea.

¹⁰Ja nad pidasid meeles need sõnad, ent omavahel arutasid: 'Mida tähendab surnuist üles tõusma?'

¹¹Mepekune' -ramo hi Yesus, ra'uli': "Napa pai' guru agama mpo'uli' nabi Elia ncala' -di to ri'ulu rata, pai' lako' rata-idi Magau' Topetolo' -e?"

¹¹Ja nad küsisid Jeesuselt: 'Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?'

¹²Na'uli' -raka: "Makono mpu'u-di. Elia kana rata mperi'ulu, apa' hi'a to mporodo hawe'ea-na. Aga beiwa-ama Aku' Ana' Manusia'? Napa pai' hi rala Buku Tomoroli' te'uki' kamporata-ku wori' kaparia pai' -a raruge' tauna?

¹²Aga tema lausus neile: 'Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda, aga kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et temal tuleb palju kannatada ja teda põlatakse?

¹³Aga ane nabi Elia, ku'uli' -kokoi, mpolia' rata-imile Elia-e, aga pangkeni ngata-ta mpo'ewa-i ntuku' konoa-ra, hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'."

¹³Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad on talle teinud, mida kõike aga tahtsid, nii nagu temast on kirjutatud.'

¹⁴Oti toe, Yesus pai' ana'guru-na to tolu toera, mana'u-ramo ngkai lolo bulu' mpohirua' -raka ana'guru to ntani' -na. Rata hi ria, rahilo-rawo wori' tauna mpotipuhi ana'guru-na, pai' ba hangkuja dua guru agama bula-ra mpomehono' -raka.

¹⁴Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.

¹⁵Pehilo-ra tauna to wori' toera etu-mi tumai Yesus. Wae kampohilo-ra, konce-ramo. Pokeno-rami hilou mpohirua' -ki.

¹⁵Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.

¹⁶Yesus mpekune' -ra: "Napa to nipomepekunei' hante guru agama toera?"

¹⁶Ja Jeesus küsis neilt: 'Miks te vaidlete nendega?'

¹⁷Hadua ngkai tauna to wori' toera mpo'uli': "Guru, oi-kuwo ana' -ku, kukeni bona nupaka'uri' -i. Uma-i howa' mololita apa' napesuai' anudaa' -i.

¹⁷Keegi rahva hulgast vastas talle: 'Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,

¹⁸Ane napesuai' wo'o-ipi anudaa' -e, modungka-i hi tana', mowura' nganga-na, kakakeji' -keji' ngihi' -na, pai' mokadu hudu woto-na. Kuperapi' -ramo ana'guru-nu mpopalai anudaa' -na, aga uma rakulei'."

¹⁸ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.'

¹⁹Na'uli' Yesus: "Uma mowo-koie'. Ko'ia oa' -tano mepangala' -koie! Ni'uli' -koina hangkuja tena-pi kahae-ku dohe-ni, hangkuja tena-pi kahae-na kupengkatarii kalente pepangala' -nie! Keni tumai ana' tetui!"

¹⁹Aga tema vastas neile: 'Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!'

²⁰Rakeni mpu'u-mi ana' toei hi Yesus. Wae pehilo-na anudaa' toei mpohilo Yesus, napakako'o wo'o-mi woto ana' toei duu' -na modungka-i pai' -i ngkawulela' hi tana', nganga-na mowura'.

²⁰Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.

²¹Mepekune' -i Yesus hi tuama-na ana' toei, na'uli': "Hangkuja-mi hae-na narata haki' toi-e?" Na'uli' tuama-na: "Ngkai kakedia' -nami-hana.

²¹Ja Jeesus küsis tema isalt: 'Kui kaua see juba temaga nõnda on?' Aga tema ütles: 'Lapsest saadik,

²²Wori' ngkani-mi anudaa' mpodungka-i hi rala apu ba hi rala ue doko' napatehi. Ane ma'ala Guru, poka'ahi' pai' tulungi-ka-kaiwo!"

²²ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita meid!'

²³Na'uli' Yesus: "Napa pai' nu'uli' `ane ma'ala-e?' Hawe'ea ma'ala jadi' hi tauna to mepangala'."

²³Aga Jeesus ütles talle: 'Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.'

²⁴Hampetompoi' tuama-na ana' toei napesukui: "Mepangala' -ama Pue'! Tulungi-a-kuwo, apa' aku' toi kura' rahi pepangala' -ku."

²⁴Otsekohe hüüdis lapse isa: 'Ma usun, aita mind mu uskmatuses!'

²⁵Nahilo Yesus kawoo-woria' tauna to mokeno tumai morumpu. Kanahawai' -nami anudaa' toe, na'uli': "Ee anudaa' to mepakawongo pai' mepakawojo tetu-ko! Petibo' -ko ngkai ana' tetui, pai' neo' -pi nupesuai' nculii'."

²⁵Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: 'Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!'

²⁶Pe'au-nami ana' toei, kakapadi-padi woto-na, pai' malai-mi anudaa'. Kamalai-na anudaa', uma-pi molengo ana' toei, hewa tomate-imi, alaa-na wori' to mpo'uli': "Mate-imi!"

²⁶Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.

²⁷Aga Yesus mpokamu pale-na mpotulungi-i memata. Memata mpu'u-imi-hawo ana' toei.

²⁷Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.

²⁸Oti toe, Yesus pai' ana'guru-na malai ngkai ree mesua' hi rala tomi. Pesua' -ra hi rala tomi, mepekune' -ramo hi Yesus, ra'uli': "Guru, napa pai' uma kipakulei' mpopalai anudaa' toei-e we'i?"

²⁸Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: 'Miks meie ei suutnud seda välja ajada?'

²⁹Na'uli' -raka: "Anudaa' to hewa tohe'e uma-hana ma'ala rapopalai hante inca napa-napa, muntu' hante mosampaya."

²⁹Ja Jeesus ütles neile: 'See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.'

³⁰Oti toe, Yesus pai' ana'guru-na malai ngkai ree mpokaliliu pomako' -ra ntara hi tana' Galilea. Patuju-na Yesus bona neo' ra'incai ntodea kahiapa-na,

³⁰Ja kui nad sealt lahkusid, rändasid nad läbi Galilea. Ja Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks,

³¹apa' nto'u toe bula-na mpotudui' ana'guru-na. Na'uli' -raka: "Aku' Ana' Manusia', ratonu-a mpai' hi kuasa manusia'. Rapatehi-a mpai', aga tolu eo oti toe, tuwu' nculii' -a."

³¹sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles.

³²Aga ana'guru-na uma mpo'incai patuju-na Yesus. Hiaa' uma wo'o-ra daho' mpekune' -i.

³²Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida.

³³Rata-ramo hi ngata Kapernaum. Hi rala tomi-ramo, mepekune' -i Yesus hi ana'guru-na, na'uli': "Napa-die to ntora nilolita hi lengko ohea-e we'i?"

³³Ja nad tulid Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt: 'Mille üle te tee peal arutlesite?'

³⁴Uma-ra winihi, apa' to rapomehonoi' hi lengko ohea we'i, ba hema-ra to meliu kabohe tuwu' -ra.

³⁴Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel omavahel arutanud, kes on suurim.

³⁵Jadi', mohura-imi Yesus pai' -i mpokio' ana'guru-na to hampulu' rodua, na'uli' -raka: "Hema to doko' meliu bohe tuwu' -na, kana tuwu' mengkadingki' -i, meliu kadingki' -na ngkai hawe'ea doo-na, pai' kana jadi' pahawaa' hi hawe'ea doo-na."

³⁵Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: 'Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!'

³⁶Oti toe, na'ala' hadua ana' to kedi', napopokore hi laintongo' -ra. Nakupui ana' toei pai' na'uli' -raka ana'guru-na:

³⁶Ja ta võttis ühe lapse, pani nende keskele seisma, kaisutas last ja ütles neile:

³⁷"Hema to mpotarima hadua ana' to kedi' hewa ana' toii sabana petuku' -na hi Aku', batua-na Aku' -mi to natarima. Pai' hema to mpotarima-a, uma muntu' Aku' to natarima, mpotarima wo'o-i Alata'ala to mposuro-a."

³⁷'Kes iganes ühe niisuguse lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid minu Läkitaja.'

³⁸Na'uli' Yohanes mpo'uli' -ki: "Guru, ria kihilo hadua tauna mpopalai seta hante hanga' -nu, aga kitagi-i apa' bela-i topetuku' -ta."

³⁸Johannes lausus talle: 'Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me püüdsime teda keelata, sest ta ei käi koos meiega.'

³⁹Na'uli' Yesus: "Neo' -i ratagi, apa' tauna to mpobabehi anu mobaraka' hante hanga' -ku, uma-ra mpai' kaliliu mporuge' -a.

³⁹Aga Jeesus ütles: 'Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti,

⁴⁰Tauna to uma mpo'ewa-ta, batua-na hira' -mi to tono' hi kita'.

⁴⁰sest kes ei ole meie vastu, on meie poolt.

⁴¹"Mpu'u ku'uli' -kokoi: ane ria to mpotulungi-koi apa' topetuku' Kristus-koi, bate mporata-i hiwili-na hi eo mpeno. Nau' ue mara-wadi nawai' -koi ni'inu sabana petuku' -ni hi Aku', bate mporata-i mpai' hiwili-na.

⁴¹Jah, kes iganes annab teile juua kas või karikatäie vett, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma!

⁴²"Aga hema to mpopanawu' hadua ana' to kedi' hewa ana' toii alaa-na uma-ipi mepangala' hi Aku', bohe mpu'u mpai' pehuku' -na Alata'ala hi tauna tetui. Agina lau-pi hameha' watu po'ahaa' to bohe ratoe hi wuroko' -na pai' -i ratene' hi rala tahi'.

⁴²Ja kes iganes eksitab kelle tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks hoopis parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta oleks merre visatud.

⁴³"Ane rapa' -na pale-ta hamali mpakeni-ta mojeko', pua' lau-imi. Agina hamali-damo pale-ta, asala mporata-ta katuwua' to lompe' dohe Alata'ala. Agina lau-pi toe, ngkai palea ntimalia-ta, hiaa' ka'omea-na mesua' naraka-tamo hi rala apu to jela' ncuu. ((

⁴³Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle

⁴⁴Apa' hi ria mpai', tauna nakoni' ule ncuu pai' rasesa' hi rala apu.))

⁴⁴[kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].

⁴⁵Ane rapa' -na witi' -ta hamali mpakeni-ta mojeko', pua' lau-imi. Agina hamali-damo witi' -ta, asala mporata-ta katuwua' to lompe' dohe Alata'ala. Agina lau-pi toe, ngkai witia' ntimalia-ta, hiaa' ka'omea-na ratadi-ta hi rala naraka. ((

⁴⁵Ja kui su jalg sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna jalutuna ellu kui kahe jalaga olla visatud põrgusse

⁴⁶Hi ria mpai', tauna nakoni' ule ncuu pai' rasesa' hi rala apu.))

⁴⁶[kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].

⁴⁷Pai' ane rapa' -na mata-ta hamali mpakeni-ta mojeko', jungki' lau-mi. Agina hamali-wadi mata-ta pai' -ta jadi' ntodea Alata'ala hi rala Kamagaua' -na. Agina lau-pi toe, ngkai mataa ntimalia-ta, hiaa' ka'omea-na ratadi-ta hi rala apu naraka.

⁴⁷Ja kui su silm sind ajab patustama, kisu ta välja! Sul on parem minna ühe silmaga Jumala riiki kui kahe silmaga olla visatud põrgusse,

⁴⁸Hi ria mpai', tauna nakoni' ule ncuu pai' rasesa' hi rala apu.

⁴⁸kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu.

⁴⁹Ntuku' Atura Musa, hawe'ea pongkoni' to rapopepue' hi Alata'ala kana rapoii'. Wae wo'o butu dua tauna kana rapomoroli' hante apu.

⁴⁹Sest kõiki soolatakse tulega.

⁵⁰"Poi' wori' kalaua-na. Aga ane mobali' -mi kapoi' -na alaa-na mononto, napa tena to ma'ala mpakapoi' -i? Wae wo'o, koi' to mpotuku' -a kana hewa poi': Neo' nipelele' pepangala' -ni jadi' lente. Kana tuwu' hintuwu' -koi."

⁵⁰Sool on hea asi. Aga kui sool läheb magedaks, millega te maitsestate seda? Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel!'