¹Uma mahae ngkai ree, wori' wo'o-mi tauna morumpu dohe Yesus. Apa' uma-hawo ria pongkoni' -ra, nakio' -ra ana'guru-na pai' na'uli' -raka:

¹Neil päevil, kui taas oli koos suur rahvahulk ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ja ütles neile:

²"Tuna-kuna nono-ku mpohilo tauna to wori' toera lau. Tolu eo-ramo dohe-ku, uma ria pongkoni' -ra.

²'Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa.

³Hiaa' ane kuhubui-ra nculii' hilou hi tomi-ra ntali oro' -ra, meka' molinga' -ra mpai' hi ohea. Apa' ria-ra to ngkai kalaa-na."

³Ja kui ma lasen nad koju söömata, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt.'

⁴Ra'uli' ana'guru-na: "Ngkaiapa-tana mpai' tarata pongkoni' tapokoni' -raka, bo wao' -hana hi rehe'i lau?"

⁴Ja ta jüngrid vastasid talle: 'Kuidas võib keegi siin kõrbes nende kõhud täis sööta?'

⁵Napekune' -ra: "Hangkuja roti to ria hi koi' -e?" Ra'uli' -ki: "Pitu meha'."

⁵Ja ta küsis neilt: 'Mitu leiba teil on?' Nemad ütlesid: 'Seitse.'

⁶Ngkai ree, nahubui-ramo tauna to wori' mohura hi tana'. Na'ala' -mi roti pai' -i mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala. Oti toe, napihe-pihe-mi pai' nawai' -raka ana'guru-na mpobagi-bagi-raka tauna to wori'.

⁶Ja Jeesus käskis rahvahulgal maha istuda ning võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad jagaksid need, ja nad viisid leiva rahvale.

⁷Ria wo'o-raka bau' uru to kedi' ba hangkuja ma'a. Naposampayai wo'o pai' nahubui ana'guru-na mpobagi hi ntodea.

⁷Ja neil olid mõned kalakesed, ja tema, õnnistades neid, käskis ka need viia rahvale.

⁹Ngkoni' -ramo duu' -ra bohu. Kawori' -ra to ngkoni' nto'u toe, ba opo' ncobu. Ka'oti-ra ngkoni', rarumpu-mi toro-na, pitu luncu-pi. Oti toe, Yesus mpohubui-ra nculii' hilou hi tomi-ra,

⁸Ja nad sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.

¹⁰pai' Hi'a hante ana'guru-na mohawi' sakaya hilou hi ngata Dalmanuta.

⁹Inimesi oli aga umbes neli tuhat. Ja Jeesus laskis neil minna.

¹¹Ba hangkuja dua to Parisi rata hi Yesus, pai' ratepu'u-mi mpomehono' -ki doko' mposori-i. Ra'uli' -ki: "Babehi-mi anu mekoncehi bona monoto ki'inca kangkai Alata'ala-na mpu'u-ko."

¹⁰Ja Jeesus astus kohe koos oma jüngritega paati ja läks Dalmanuuta aladele.

¹²Kana'epe-na Yesus lolita-ra, na'osu' -mi inoha' -na pai' na'uli': "Napa-di pai' tauna to tuwu' tempo toi merapi' tanda mekoncehi-e? Uma-a dota! Mpu'u ku'uli' -kokoi: uma-koi kupopohiloi tanda mekoncehi hewa to niperapi'."

¹¹Ja variserid tulid välja ja hakkasid kiusates teda küsitlema, nõudes temalt tunnustähte taevast.

¹³Kanapalahii-rami, mehawi' -imi hi sakaya hilou hi dipo rano.

¹²Ja Jeesus ohkas sügavasti oma vaimus ja ütles: 'Miks see sugupõlv nõuab tunnustähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele sugupõlvele ei anta tunnustähte!'

¹⁴Hi pomako' -ra tohe'e, ana'guru-na Yesus uma mpokiwoi ngkeni boku, muntu' hameha' roti to ria hi rala sakaya.

¹³Ja jättes nad sinnapaika, astus Jeesus taas paati ning siirdus vastaskaldale.

¹⁵Yesus mpololitai-ra hante hanyala walatu, na'uli': "Pelompehi-koi, mo'inga' -inga' hi ragi-ra to Parisi pai' ragi Magau' Herodes!"

¹⁴Nad olid unustanud kaasa võtta leiba, neil polnud paadis kaasas midagi peale ühe leiva.

¹⁶Aga uma ra'incai batua-na walatu toe, helee momepololitai moto-ramo, ra'uli': "Pai' na'uli' hewa toe-le, apa' uma ria roti-ta."

¹⁵Ja Jeesus kinnitas neile: 'Vaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!'

¹⁸Ntaa' na'inca-di Yesus napa to ra'uli' ana'guru-nae, toe pai' na'uli' -raka: "Napa pai' ntora mpololita ka'uma-na ria roti-nie? Ko'ia oa' -tano nipaha-e? Ha uma oa' monoto nono-ni, jau-mi ni'epe tudui' -ku, jau nihilo kabaraka' -ku? Mataa pai' tilingaa moto-koi, hiaa' uma oa' nipaha napa to nihilo pai' to ni'epe? Ha uma nikiwoi,

¹⁶Ja nemad arutasid omavahel: 'See ongi see, et meil ei ole leiba!'

¹⁹roti to lima meha' kupihe-pihe kupokoni' -raka tauna to lima ncobu? Hangkuja luncu-pi toro-na to nirumpu?" Ra'uli' ana'guru-na: "Hampulu' roluncu."

¹⁷Seda märgates ütles Jeesus neile: 'Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te ikka veel ei mõista ega saa aru? Kas teie süda on ikka veel kõva?

²⁰Napekune' tena Yesus: "Pai' roti to pitu meha' kupokoni' -raka to opo' ncobu, hangkuja luncu wo'o-pi toro-na to nirumpu?" Ra'uli': "Pitu luncu-pi."

¹⁸Silmad teil on, aga te ei näe, ja kõrvad teil on, aga te ei kuule. Ja kas teil ei ole meeles,

²¹Na'uli' tena-raka: "Hiaa' uma oa' nipaha toe?"

¹⁹kui ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvitäit palakesi te korjasite?' Nad ütlesid talle: 'Kaksteist.'

²²Ngkai ree, rata-ramo hi ngata Betsaida. Hi ngata toe, ria to ngkeni hadua towero hi Yesus. Merapi' -ra bona najama-i-hawo.

²⁰'Kui seitse leiba oli neljale tuhandele, mitu korvitäit palakesi te siis korjasite?' Ja nad ütlesid: 'Seitse.'

²³Yesus mpokamu pale-na, pai' natete' -i hilou hi mali bola'. Na'uelikui mata-na pai' naganga. Oti toe, napekune' -i: "Ria to nuhilo ba napa-napa?"

²¹Ja Jeesus ütles neile: 'Kas te ikka veel ei saa aru?'

²⁴Towero toe menaa-naa pai' na'uli': "Kuhilo tauna, mokao' hewa kaju to mako' hilou tumai."

²²Ja nad tulid Betsaidasse ja Jeesuse juurde toodi pime ja paluti, et Jeesus teda puudutaks.

²⁵Oti toe, naganga tena mata-na, pai' nahubui-i menaa. Mo'uri' mpu'u-miki mata-na. Hawe'ea to nahilo, monoto-mi.

²³Ja Jeesus haaras kinni pimeda käest, viis ta külast välja ja sülitas ta silmadesse, pani käed ta peale ja küsis temalt: 'Kas sa näed midagi?'

²⁶Oti toe, Yesus mpohubui-i nculii' hilou hi tomi-na, na'uli' -ki: "Nculii' -moko hilou hi tomi-nu, aga neo' -ko mesua' hi rala ngata mpo'uli' -raka pue' ngata napa to jadi' toi."

²⁴Pime vaatas üles ja ütles: 'Ma näen inimesi, sest ma märkan neid nagu puid kõndimas.'

²⁷Yesus hante ana'guru-na hilou hi ngata to mohu' Kaisarea Filipi. Hi lengko ohea, napekune' -ra, na'uli': "Ntuku' ponguli' ntodea, hema-a Aku' toi-e?"

²⁵Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai täiesti terveks ja nägi kõike selgesti.

²⁸Ra'uli' -ki: "Ria to mpo'uli' Yohanes Topeniu' -ko tuwu' nculii'. Ria wo'o to mpo'uli' nabi Elia-ko. Ria wo'o-ra to mpo'uli' Iko hadua nabi to owi tuwu' nculii'."

²⁶Ja Jeesus saatis ta koju, öeldes: 'Ära mine külasse!'

²⁹Napekune' tena-ra, na'uli': "Hiaa' koi' -koiwo mpo'uli' hema-a Aku' toi-e?" Natompoi' Petrus: "Iko-mi Magau' Topetolo'!"

²⁷Ja Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis ta oma jüngritelt: 'Kelle ütlevad inimesed minu olevat?'

³⁰Ngkai ree, Yesus mpo'uli' -raka: "Neo' ulu ni'uli' hi hema-hema ka'Aku' -na Magau' Topetolo'."

²⁸Aga nemad ütlesid talle: 'Ristija Johannese, ja teised Eelija, teised aga ühe prohveteist.'

³¹Oti toe, natepu'u-mi Yesus mpotudui' ana'guru-na napa to kana jadi' hi woto-na. Na'uli' -raka: "Aku' Ana' Manusia' kana mporata wori' kaparia. Rasapuaka-a mpai' totu'a ngata, imam pangkeni hante guru agama. Rapatehi-a mpai', aga tolu eo oti toe, tuwu' nculii' moto-a."

²⁹Ja tema küsis neilt: 'Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?' Peetrus kostis: 'Sina oled Messias!'

³²Hawe'ea toe napolonto' mpo'uli' -raka. Aga Petrus mpo'ai' -i hi ncori-na pai' nakorai' -i.

³⁰Ja ta hoiatas neid, et nad midagi tema kohta ei räägiks.

³³Yesus me'ili' pai' mponaa ana'guru-na, pai' -i ngkaroe Petrus, na'uli' -ki: "Palai-ko topesori! Pekiri-nu tetu-le pekiri manusia', bela pekiri Alata'ala."

³¹Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma.

³⁴Oti toe, Yesus mpokio' tauna to wori' bona morumpu hangkaa-ngkania hante Hi'a pai' ana'guru-na. Na'uli' -raka: "Hema to doko' mpotuku' -a kana mpobahaka konoa-na moto, pai' kana napaha'a kaju parika' -na-- batua-na: kana natuku' hawa' -ku nau' napomate-ki. Oti toe-di pai' lako' ma'ala-i mpotuku' -a.

³²Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima.

³⁵Hema to mpentaei konoa-na moto, uma-i mpai' mporatai katuwua' to lompe'. Aga hema to mpobahaka konoa-na moto sabana petuku' -na hi Aku' pai' sabana Kareba Lompe', nau' napomate-ki, hi'a mpai' to mporata katuwua' to lompe'.

³³Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: 'Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!'

³⁶Napa kalaua-na tarumpu hawe'ea ka'uaa' dunia', ane uma taratai katuwua' to lompe' hi eo mpeno-na.

³⁴Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: 'Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle,

³⁷Apa' uma ria napa-napa to ma'ala tasula' -ki katuwua' to lompe' toe.

³⁵sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.

³⁸"Mo'oha' -koi hi laintongo' tauna to dada'a pai' to uma mpotuku' -a. Aga hema to me'ea' mpangaku' petuku' -na hi Aku' pai' mpoka'ea' tudui' -ku, Aku' wo'o mpai' me'ea' mpangaku' kahi'a-na topetuku' -ku ane rata-apa mpai' ngkai suruga. Nto'u toe mpai', Aku' Ana' Manusia' mana'u tumai hante mala'eka-mala'eka to moroli', mehini-a hante baraka' -na Tuama-ku."

³⁶Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?

³⁷Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?

³⁸Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa kirkuses koos pühade inglitega.'