¹Hangkani ria-ra to Parisi pai' guru agama Yahudi to ngkai Yerusalem mpohirua' -ki Yesus.

¹Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,

²Mpohilo-ra ba hangkuja dua topetuku' Yesus ngkoni' hante uma-ra mowano ncala' ntuku' ada agama Yahudi.

²nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega leiba söövat.

³Apa' hawe'ea to Yahudi, mo'ipi lia-ra mpotuku' ada totu'a-ra, hangkedia' -nami hira' to mpotuku' tudui' -ra to Parisi. Ko'ia-ra ngkoni' ane ko'ia-ra mowano ntuku' ada.

³Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest.

⁴Ane nculii' -ra ngkai pomako' -ra hi rala ngata, kana moniu' -ra ulu ntuku' ada kako'ia-ra mpoganga pongkoni'. Pai' wori' wo'o-pi ada to ratarima ngkai totu'a-ra to ratuku' lia, hewa rapa' -na ada mpobohoi' sangkiri', kura pai' rewa to rababehi ngkai ngkala.

⁴Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.

⁵Toe pai' to Parisi nte guru-guru agama toera we'i mpokamaro Yesus, ra'uli': "Napa pai' ana'guru-nu, uma-ra mpotuku' ada totu'a-tae? Ngkoni' -ra, uma-ra mowano ncala'."

⁵Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: 'Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?'

⁶Na'uli' Yesus: "Koi' -le, hi mali-na-wadi petuku' -ni hi Alata'ala! Makono mpu'u lolita to na'uki' nabi Yesaya owi to mpolowa-koi, hewa toi moni-na: Na'uli' Alata'ala: `Tauna tohe'era mpobila' -a hi wiwi-ra-wadi, nono-ra molaa ngkai Aku'.

⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: 'See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

⁷Uma ria kalaua-ra mpopue' -a, apa' tudui' -ra tudui' manusia' -wadi, bela tudui' ngkai Aku'.'

⁷Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

⁸Jadi', hawa' Alata'ala nikalempei' moto, hiaa' moroho lia-damo pongkakamu-ni ada manusia'."

⁸Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust.'

⁹Ngkai ree, na'uli' tena-raka Yesus: "Koi' -le, pante lia-koi mpelelii' hawa' Alata'ala bona mpotuku' ada-ni moto.

⁹Ja Jeesus ütles neile: 'Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!

¹⁰Hi rala Atura Musa te'uki' hewa toi: `Kana tabila' tuama pai' tina-ta.' Pai' `hema to mpotipo' tuama-na ba tina-na kana rapatehi.'

¹⁰Mooses ütles ju: 'Austa oma isa ja oma ema!' ja 'Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!',

¹²Hiaa' koi' metudui' hewa toi: uma-pi mingki' tabila' tina pai' tuama-ta, asala ta'uli' -raka hewa toi: `Napa to masipato' kuwai' -kokoi totu'a, oti-mi kupajadi' pepue' hi Alata'ala.' Tauna to mpo'uli' hewa toe, nibahaka-imi ngkai kinolo-na mpotulungi tina pai' tuama-na.

¹¹teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: 'Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban', see tähendab: templile pühendatud ohvriand,

¹³Jadi', Lolita Alata'ala uma nisaile', ada to nitarima ngkai totu'a-ni, tetu lau-mi to nitudui' -raka ntodea. Wori' -pidi to hewa tohe'i to nibabehi."

¹²siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,

¹⁴Oti toe Yesus mpokio' wo'o-mi tauna to wori' bona mpomohui' -i, na'uli' -raka: "Epe omea-koi bona ni'inca:

¹³muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.'

¹⁵Nau' ba napa-napa to takoni', uma-hawo toe to mpakada'a-ta hi poncilo Alata'ala. Kehi to mehupa' ngkai rala nono-ta, toe-die to mpakada'a-ta hi poncilo Alata'ala-e. ((

¹⁴Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge mind kõik ja mõistke!

¹⁶Jadi', hema-koi to tilingaa, pe'epei lompe'!))"

¹⁵Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.

¹⁷Oti toe, Yesus mpalahii tauna to wori', pai' -i mesua' hi rala tomi. Ana'guru-na mpekune' -i ba napa patuju tudui' -na toe we'i.

¹⁶[Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]'

¹⁸Na'uli' mpo'uli' -raka: "Ha uma wo'o-koiwo nipaha-e? Pongkoni' to mesua' hi rala nganga-ta ngkai mali-na, bela-hawo toe to mpakada'a-ta hi poncilo Alata'ala.

¹⁷Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.

¹⁹Apa' pongkoni' toe, uma mesua' hi rala nono-ta. Mesua' hi ta'i-ta-wadi, pai' ngkai ree kaliliu tatadi." Hante lolita-na toe, Yesus mpakanoto ka'uma-na ria pongkoni' to rapalii'.

¹⁸Ja tema ütles neile: 'Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,

²⁰Na'uli' tena-raka: "Aga kehi pai' gau' -ta, toe-dile to mpakada'a-ta hi poncilo Alata'ala-e, apa' kehi pai' gau' -ta toe mehupa' ngkai nono-ta.

¹⁹sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?' Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.

²¹Ngkai nono manusia' mehupa' pekiri to dada'a, pai' alaa-na ria to mogau' sala' hi tobine ba hi tomane, manako, mepatehi,

²⁰Aga ta ütles: 'Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest,

²²mobualo', mebagiu, metipo', pai' mpobabehi wori' nyala to dada'a. Mpokahina anu doo, mohingi', molangko nono, nakeni hina nono to dada'a, uma tuduia'.

²¹sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,

²³Hawe'ea gau' dada'a to hewa toe-mi lau mehupa' ngkai nono manusia'. Toe-mi to mpakada'a tauna hi poncilo Alata'ala-e."

²²abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -

²⁴Ngkai ree, hilou-imi Yesus hi tana' to mohu' hi ngata Tirus, pai' -i mesua' hi rala tomi. Patuju-na bona ke neo' ra'incai tauna karata-na. Aga karata-na uma ma'ala wuniia'.

²³kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest.'

²⁶Hi ngata toe, ria wo'o hadua totina, ana' -na tobine kahawia'. Kana'epe-na totina toei karia-na Yesus hi ngata, katumai-nami mowingkotu' hi nyanyoa-na mpopetulungi, na'uli': "Popalai-ka-kuwo seta to mpohawi' ana' -ku!" Hiaa' tobine toei, bela-i to Yahudi, to Fenisia-i-hana ngkai tana' Siria.

²⁴Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,

²⁷Toe pai' na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Aku', mpotulungi to Yahudi-a-kuna ulu. Uma lompe' mpo'ala' koni' ana', pai' rarora-ki dike'."

²⁵sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.

²⁸Na'uli' -mi-hawo tobine toei: "Makono moto-di Pue'. Aga dike' to hi une' meja' wo'o-hawo-le, biasa-ra ngkoni' koni' ana' to mohewu' ngkai lolo meja'."

²⁶Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.

²⁹Ngkai ree, na'uli' -mi Yesus: "Kono wo'o-kowo petompoi' -nu! Wae-pi, nculii' -moko, malai-mi seta to mpesuai' ana' -nu."

²⁷Ja Jeesus ütles talle: 'Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!'

³⁰Kanculii' -nami totina toei. Rata hi tomi, nahilo ana' -na rodo-imi hi poturua-na, apa' malai mpu'u-mi seta.

²⁸Naine aga vastas talle: 'Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!'

³¹Ngkai ree, Yesus mpalahii ngata Tirus mpokaliliu pomako' -na ntara hi ngata Sidon, pai' nculii' wo'o-imi hilou hi rano Galilea, rata hi tana' Dekapolis.

²⁹Ja Jeesus ütles talle: 'Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!'

³²Hi ree, ria to mpokeni hadua tauna to wongo pai' to neo' uma howa' mololita. Merapi' -ra bona najama-i-hawo.

³⁰Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.

³³Yesus mpokeni tauna toei ngkai laintongo' ntodea. Ka'oti-na napatani' -i, nape'uso karawe-na hi tilinga-na ntimalia, mpetiliku-i, pai' -i mpojama jila' -na tauna toei.

³¹Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.

³⁴Oti toe, ngkongoa' -imi hi langi' mpo'osu' inoha' -na pai' mpo'uli': "Mobea-mi!" (Hi rala basa-ra to Yahudi, moni-na hewa toi: "Efata!")

³²Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.

³⁵Pe'epe mpu'u-imi-hawo, pai' jila' -na molengkue' -mi. Lonto' -mi-hawo pololita-na.

³³Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt

³⁶Ngkai ree, Yesus mpotagi-ra tauna to wori' bona neo' ra'uli' hi hema-hema napa to jadi' tohe'e. Aga nau' wae kanatagi-ra, hangkedi' -na lau-mi karatolele-na.

³⁴ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: 'Effata!', see on 'Avane!'

³⁷Uma mowo kakonce-ra ntodea, ntora ra'uli' -mi: "Hawe'ea to nababehi, lompe'. Tauna to wongo napaka'uri', pe'epe-ramo! Tauna to uma howa' mololita, howa' -ramo mololita!"

³⁵ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.

³⁶Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.

³⁷Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: 'Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!'