¹Oti toe, Yesus me'ongko' ngkai ngata toe hilou hi ngata-na moto hante ana'guru-na.

¹Ja Jeesus lahkus sealt ja tuli oma kodukohta ning ta jüngrid tulid temaga kaasa.

²Hi eo pepuea', hilou-i hi tomi posampayaa mpotudui' tauna. Wori' tauna hi ree. Kampo'epe-ra tudui' Yesus, konce-ra ra'uli': "Hema-di to mpotudui' -i hawe'ea toe-e? Kapantea napa-di to ria hi Hi'a-e? Beiwa pai' ma'ala-i mpobabehi anu mekoncehi?

²Ja kui tuli hingamispäev, hakkas Jeesus õpetama sünagoogis, ja need paljud, kes seda kuulsid, olid vapustatud: 'Kust on temal pärit see kõik? Ja mis tarkus see on, mis talle on antud? Ja sellised vägevad teod, mis tema käte läbi sünnivad?

³Bo topowangu tomi-i-wadi, ana' Maria. Ompi' -na, hira' Yakobus, Yoses, Yudas pai' Simon. Ompi' -na tobine, ria moto wo'o-ra dohe-ta hi rehe'i." Toe pai' oja' -ra mepangala' hi Yesus.

³Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks tema õed ole siin meie juures?' Ja nad said pahaseks ta peale.

⁴Ngkai ree, Yesus mpo'uli' -raka: "Hadua nabi bate rabila' hiapa kahilouaa-na. Aga hi ngata-na pai' tomi-na, pai' dohe ompi' -na moto, uma lau-i rabila'."

⁴Aga Jeesus ütles neile, et kusagil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma sugulaste juures ja oma majas.

⁶Jadi', Yesus mpokehele-ra apa' uma-ra mepangala'. Toe pai' uma-i bisa mpobabehi wori' anu mekoncehi hi ria. Sampale to nababehi, mpojama ba hangkuja dua topeda' bona mo'uri' -ra.

⁵Ja ta ei saanud seal teha ühtegi vägevat tegu peale mõne põdeja tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale.

⁷Mpokio' -i ana'guru-na to hampulu' rodua, nasuro-ra rodua-rodua hampo'emaa', pai' nawai' -ra kuasa mpopalai anudaa'.

⁶Ja ta pani imeks nende uskmatust.Ja Jeesus rändas läbi ümberkaudsed külad, õpetades inimesi.

⁸Kako'ia-ra me'ongko', natudui' -ra hewa toi: "Neo' -koi ngkeni napa-napa hi pomakoa' -ni, muntu' lua' -wadi. Neo' ngkeni pongkoni' ba boku ba doi hi rala karepe'.

⁷Ja ta kutsus need kaksteist enda juurde ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle

⁹Ma'ala moto-koi mpake' lihi witi', aga neo' ngkeni rontonga' baju."

⁸ja käskis neid, et nad ei võtaks teele kaasa midagi peale saua - ei leiba ega pauna ega vaskraha vöö vahele -,

¹⁰Na'uli' wo'o-mi: "Ane rata-koi hi hameha' ngata pai' ratarima-koi hi tomi hantomi, mo'oha' hi ree-mokoi duu' -ni kaliliu hilou mpai' hi ngata ntani' -na.

⁹sandaalid olgu seotud jalga, kuid 'ärge pange kahte särki selga'.

¹¹Ane ria pue' ngata to uma dota mpotarima-koi, ane oja' -ra mpo'epe lolita to nikeni, wae kanipalahii-na ngata-ra, tonta awu to mentaka' hi palanta' witi' -ni, tanda kanahuku' -ra mpai' Alata'ala."

¹⁰Ja ta ütles neile: 'Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni te sealt paigast lahkute.

¹²Ka'oti-na Yesus mpotudui' ana'guru-na to hampulu' rodua toera, me'ongko' -ramo hilou mpotudui' tauna bona medea-ra ngkai jeko' -ra.

¹¹Ja kui mõni koht ei peaks teid vastu võtma ega teid kuulama, siis minge sealt minema ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks.'

¹³Wori' seta to rapopalai. Pai' wori' wo'o tauna to peda' ragelai' hante lana pai' rapaka'uri'.

¹²Nii nad läksid välja ja jutlustasid, et parandataks meelt,

¹⁴Nto'u toe, Magau' Herodes Antipas mpo'epe kareba napa to nababehi Yesus, apa' hanga' Yesus rapotompo'wiwi hiapa-apa. Ria to mpo'uli': "Yesus toei lou, Yohanes Topeniu' -ile tuwu' nculii'! Toe-hana pai' ria baraka' -na mpobabehi tanda mekoncehi toe-e."

¹³ja ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.

¹⁵Aga ria wo'o to mpo'uli': "Yesus toei, nabi Elia to owi-i." Hiaa' ria wo'o to mpo'uli': "Nabi mpu'u-i, hewa nabi to owi."

¹⁴Ja kuningas Heroodes sai kuulda - Jeesuse nimi oli ju saanud juba tuntuks -, et öeldi: 'Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad tema kaudu imeväed.'

¹⁶Kana'epe-na Magau' Herodes tohe'e, na'uli' -mi: "Yohanes Topeniu' mpu'u-i-tano Yesus toei lou-e! Kupehubui wengi rapata' wuroko' -na, aga tuwu' nculii' -imi."

¹⁵Aga teised ütlesid, et ta on Eelija, aga teised, et prohvet nagu üks prohveteist.

¹⁸Hewa toi tutura kamate-na Yohanes Topeniu'. Magau' Herodes mpo'ago pai' mpotobine Herodias, tobine ompi' -na moto to rahanga' Filipus. Wori' ngkani Yohanes mpokamaro Herodes ngkai gau' -na toe, na'uli' -ki: "Uma-ko ma'ala mpotobine era-nu tetui! Gau' -nu tetu mpotiboki Atura Musa." Ngkai ree, Herodes mpohubui tantara-na hilou mpohoko' Yohanes. Rahoko' mpu'u-imi, rahoo' pai' -i ratarungku'.

¹⁶Aga Heroodes ütles sellest kuuldes: 'Seesama Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, tema on äratatud üles!'

¹⁹Ane Herodias-e, mowuku-damo nono-na hi Yohanes, doko' napatehi. Aga uma-i mologa mpopadupa' roe-na toe,

¹⁷Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta ja aheldanud ta vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kellega Heroodes oli abiellunud;

²⁰apa' Herodes mpohubui tantara-na mpojaga-i hi rala tarungku'. Me'eka' -i mpatehi Yohanes apa' na'inca, tauna to monoa' -i pai' moroli' wo'o-i. Ane Herodes mpo'epe Yohanes mpololitai-i, mokarara' nono-na, aga goe' wo'o-i mpo'epe-i mololita.

¹⁸sest Johannes oli Heroodesele öelnud: 'Sa ei tohi pidada oma venna naist!'

²¹Hi eo pompokiwoia kaputua Magau' Herodes, ria-mi loga-na Herodias. Hi eo toe, Magau' Herodes mpobabehi posusa' mpokiwoi eo kaputua-na. Mpokio' -i wori' maradika, tadulako pai' pangkeni to ngkai tana' Galilea.

¹⁹Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ent ei saanud,

²²Bula posusa' toe, ana' -na Herodias tobine mesua' pai' modero'. Goe' lia-i Magau' Herodes mpohilo podero' toronaa toei, wae wo'o torata-na. Na'uli' mpo'uli' -ki toronaa toei: "Ane ria ba napa to nupokono, perapi' -mi, bate kuwai' -ko."

²⁰sest Heroodes kartis Johannest, teades ta olevat õige ja püha mehe, ning kaitses teda. Ja kui ta Johannest kuulas, jäi ta tihti kõhklema, ning kuulas teda meeleldi.

²³Mosumpa wo'o-i, na'uli': "Nau' ba napa mpu'u-mi to nuperapi', nau' hantanga' ngkai poparenta-ku, bate kuwai' -ko!"

²¹Aga paras päev tuli siis, kui Heroodes tegi oma sünnipäeval pidusöögi oma ülikuile ja tuhatnikele ja Galilea peameestele.

²⁴Palai-nami toronaa toei hilou mpekune' tina-na, na'uli': "Ina', napa to kuperapi' -e?" Na'uli' tina-na: "Perapi' -mi woo' -na Yohanes Topeniu'!"

²²Ja Heroodiase tütar astus sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele nii, et kuningas ütles tüdrukule: 'Küsi minult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!'

²⁵Kanculii' -nami hilou hi Magau', kaliliu na'uli': "Merapi' -a woo' -na Yohanes Topeniu' wae lau, ratu'u hi lolo dula."

²³Ja ta tõotas ja vandus temale: 'Mida sa iganes küsiksid, ma annan sulle, kas või poole oma kuningriigist!'

²⁶Mpo'epe pomperapia' toe-di, soho' lia-mi nono-na Magau'. Aga uma-pi ma'ala nadii' nculii' lolita-na hi toronaa toe, apa' mpolia' mosumpa-imi we'i ra'epe torata-na.

²⁴Ja tüdruk läks välja ja ütles oma emale: 'Mida ma küsiksin?' Aga too ütles: 'Ristija Johannese pead!'

²⁷Kaliliu napahawa' hadua tantara-na hilou mpo'ala' woo' Yohanes Topeniu'. Kahilou-nami-hawo tantara toe hi tarungku' mpopata' wuroko' -na.

²⁵Ja ta tuli kohe varmalt kuninga juurde sisse ja küsis: 'Ma tahan, et sa otsekohe annad mulle vaagnal Ristija Johannese pea!'

²⁸Woo' -na toe nakeni tumai natu'u hi lolo dula pai' natonu-ki toronaa toei, pai' toronaa toei mpowai' tina-na.

²⁶Ja kuningas jäi üsna kurvaks, kuid vannete ja piduliste pärast ei tahtnud ta olla tüdruku vastu hoolimatu.

²⁹Kara'epe-na topetuku' -na Yohanes kamate-nami, hilou-ramo-rawo mpo'ala' woto-na, pai' ratana.

²⁷Ja kuningas läkitas kohe timuka käsuga tuua Johannese pea.

³⁰Suro to nahubui Yesus mpopalele Lolita Alata'ala wengi, nculii' -ramo ngkai pomakoa' -ra, pai' ratutura-miki Yesus hawe'ea to rababehi pai' to ratudui' -raka ntodea.

²⁸Ja too läks, lõi vanglas tal pea otsast ning tõi ta pea vaagnal ja andis selle tüdrukule ja tüdruk andis selle oma emale.

³¹Nto'u toe, wori' lia tauna to hilou-tumai, alaa-na ntahawe' ngkoni' neo' uma-pi ria loga-ra. Toe pai' na'uli' Yesus hi topetuku' -na: "Kita hilou hi kawaoa' -na mpalahii tauna to wori', bona ma'ala-ta mento'o hampai'."

²⁹Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse.

³²Jadi', mohawi' sakaya-ramo hilou hi kawaoa' -na.

³⁰Ja apostlid kogunesid Jeesuse juurde ja teatasid talle, mida kõike nad olid teinud ja mida kõike õpetanud.

³³Ntaa' pehilo moto-di-hana tauna pe'ongko' -rae, pai' ra'inca wo'o toaa' -ra. Jadi', wori' tauna ngkai hawe'ea ngata to mohu', pokeno-rami hilou hi wiwi' rano, rata meri'ulu lau-ra ngkai Yesus hante ana'guru-na.

³¹Ja Jeesus ütles neile: 'Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!', sest tulijaid ja minejaid oli palju ja neil polnud parajat aega süüagi.

³⁴Pehompo-na Yesus ngkai sakaya, nahilo-hawo wori' tauna mpopea-i. Metumu' -mi ahi' -na mpohilo-ra, apa' hiloa-ra hewa bima to uma te'ewu. Kanatudui' -rami wori' nyala.

³²Ja nad lahkusid paadiga üksildasse paika omaette.

³⁵Neo' solo-mi eo, tumai-ramo ana'guru-na mpomohui' -i, ra'uli' -ki: "Guru, wao' -hana hi rehe'i lau, pai' neo' limpa-mi eo.

³³Ent neid nähti minemas ja paljud tundsid nad ära ning jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid pärale enne neid.

³⁶Agina tahubui-ramo tauna toera lau hilou hi ngata pai' tomi hi bonea to mohu' bona mpo'oli pongkoni' -ra."

³⁴Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist hale, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.

³⁷Na'uli' Yesus: "Koi' -mi to mpopokoni' -ra." Hampetompoi' ana'guru-na: "Ei'! Ha napa-mi-kaina to kiwai' -rakae? Nau' ro'atu doi pera' kipope'oli-ki roti, uma-le hono' mpopokoni' tauna to hewa toe lau kadea-ra."

³⁵Ja kui aeg oli läinud juba hiliseks, astusid ta jüngrid tema juurde ja ütlesid: 'Paik on üksildane ja aeg juba hiline,

³⁸Na'uli' Yesus: "Kamata pe', hangkuja meha' roti to ria hi koi' -e." Ka'oti-na rapehiloi, ra'uli': "Ria-le, lima meha' -wadi, pai' rongkaju bau' uru."

³⁶lase nad ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning ostaksid endile midagi süüa!'

³⁹Ngkai ree, Yesus mpohubui tauna to wori' mohura omea mopantuda-ntuda hi kowo', apa' wori' kowo' to mata' nto'u toe.

³⁷Aga Jeesus vastas neile: 'Andke teie neile süüa!' Nemad ütlesid talle: 'Kas peame minema ja ostma kahesaja teenari eest leiba ja andma neile süüa?'

⁴⁰Pohura-rami pantuda-ntuda, butu ntuda-na ria nte ha'atu, ria wo'o to nte lima mpulu'.

³⁸Aga tema ütles neile: 'Mitu leiba teil on? Minge vaadake!' Ja kui nad olid järele vaadanud, ütlesid nad: 'Viis, ja kaks kala.'

⁴¹Oti toe, na'ala' -mi roti to lima meha' pai' uru to rongkaju, pai' -i ngkongoa' hi langi' mosampaya. Oti toe, napihe-pihe-mi roti, pai' nawai' -raka ana'guru-na bona rabagi hi ntodea. Pai' uru to rongkaju, nabagi wo'o-raka omea.

³⁹Ja ta käskis seada nad kõik istuma rühmiti haljale rohule.

⁴²Ngkoni' omea-ramo duu' -ra bohu.

⁴⁰Ja nad istusid maha sajakaupa ja viiekümnekaupa.

⁴³Ka'oti-ra ngkoni', rarumpu-mi toro-na roti pai' bau', hampulu' roluncu-pi.

⁴¹Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte, et nad viiksid need rahvale, ning jagas ka need kaks kala kõigile.

⁴⁴Kawori' -ra to ngkoni' roti toe, ba ria nte lima ncobu paka' tomane.

⁴²Ja kõik sõid ja said kõhud täis.

⁴⁵Oti toe Yesus mpohubui ana'guru-na mosakaya meri'ulu hilou hi dipo rano hi ngata Betsaida, pai' -i mpohubui tauna to wori' nculii' hilou hi tomi-ra.

⁴³Ja korjati kokku kaksteist korvitäit leivapalukesi ja kalu.

⁴⁶Ponculi' -ra ntodea, manake' -imi hilou hi bulu' -na lou mosampaya.

⁴⁴Ja nende leibade sööjaid oli viis tuhat meest.

⁴⁷Mobengi-mi, hi laintongo' rano-ramo ana'guru-na. Hiaa' Hi'a, hi role-nai-pidi hadudua-na.

⁴⁵Ja Jeesus käskis kohe oma jüngreid astuda paati ning sõita vastaskaldale, Betsaida poole, sellal kui tema laseb rahvahulgal minna.

⁴⁸Nahilo-hawo kawuhe-ramo mowose, apa' ngolu' mewui mpotomu sakaya-ra. Parabaja-mi, momako' -imi hilou hi lolo ue mpototoaka-ra, ntani' naliu-ra.

⁴⁶Ja ta jättis nendega hüvasti ning läks mäele palvetama.

⁴⁹Karahilo-na to momako' hi lolo ue, pe'au-rami me'eka', ra'uli': "Etu tope'ekahi!"

⁴⁷Ja õhtu jõudes oli paat keset järve ja Jeesus oli üksinda maal.

⁵⁰Wilingkoroa omea-ramo mpohilo-i. Ncaliu na'uli' -raka Yesus: "Pakaroho nono-ni! Neo' me'eka'! Aku' -mile toi-e."

⁴⁸Ja kui ta nägi neid sõudes heitlevat, sest tuul oli neile vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal kõndides ja tahtis neist mööduda.

⁵¹Kangkahe' -nami hi rala sakaya dohe-ra, ngolu' wo'o haliu ora-mi. Uma mowo kakonce-ra, apa' kuyu-ramo.

⁴⁹Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes arvasid nad, et see on tont, ja hakkasid kisendama,

⁵²Apa' nau' ko'ia-ra mahae mpohilo tanda mekoncehi to nababehi hante roti-e ngone, ko'ia oa' monoto hi rala nono-ra kahema-na mpu'u-i Yesus. Morara' oa' -pidi nono-ra mepangala'.

⁵⁰sest nad kõik nägid teda ja ehmusid. Aga Jeesus kõnetas neid ja ütles neile: 'Olge julged, see olen mina, ärge kartke!'

⁵³Karata-ra hi dipo rano, mencore-ramo hi tana' to rahanga' Genesaret.

⁵¹Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Ja nad hämmastusid üliväga iseenestes,

⁵⁴Pehompo-ra ngkai sakaya, rahilo-rawo pue' ngata Kayesus-na to rata hi ngata-ra.

⁵²sest nad ei olnud leibade loost veel aru saanud, vaid nende süda oli jäänud kõvaks.

⁵⁵Pokeno-rami hilou hi ngata-ngata to mohu', pai' -ra tumai mpokowa' doo-ra to peda'. Hiapa-apa kara'epea-na ria-i, hi ree wo'o-mi tauna mpokeni doo-ra topeda'.

⁵³Ja sõitnud üle järve, tulid nad randa Genneesaretis.

⁵⁶Hiapa kahiloua-na Yesus hi rala ngata bohe ba ngata kedi', rakeni tumai doo-ra topeda' pai' rapopoturu hi wiwi' karajaa, pai' -ra merapi' hi Yesus bona napiliu-ra mporeo nau' kampa' wuntu baju-na-wadi. Hawe'ea to mporeo baju-na, haliu mo'uri' -ramo.

⁵⁴Ja kui nad paadist välja astusid, tunti Jeesus kohe ära

⁵⁵ja joosti läbi kogu too maakoht ning hakati haigeid kandma kanderaamidel sinna, kus ta kuuldi olevat.

⁵⁶Ja kuhu ta iganes tuli, olgu küladesse või linnadesse või asulatesse, asetati haiged turgudele ja paluti Jeesust, et nad saaksid puudutada kas või tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, need paranesid.