¹Rala-na hangkani, mesua' wo'o-imi Yesus hi rala tomi posampayaa. Hi ree, ria hadua tauna to mate pale-na hamali.

¹Ja Jeesus läks taas sünagoogi. Ja seal oli inimene, kellel oli kuivanud käsi.

²Ria wo'o-ra hi ree to Parisi to tungkai' doko' mpali' kasalaa' Yesus meka' mobago-i hi eo pepuea', apa' doko' rapakilu-i. Jadi', ralelemata-i meka' ba mepaka'uri' mpu'u-i hi eo pepuea'.

²Ja Jeesust varitseti, kas ta peaks tervendama hingamispäeval, et saaks tema peale kaevata.

³Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki tauna to mate pale-na hamali: "Mai-ko mokore hi laintongo' rehe'i."

³Ja tema ütles inimesele, kellel oli kuivanud käsi: 'Tõuse meie keskele püsti!'

⁴Oti toe, na'uli' -raka to Parisi: "Ntuku' ada agama-ta, to'uma to ma'ala tababehi hi eo pepuea': mpobabehi to lompe' -di ba to dada'a? Mpotulungi doo ba mpatehi doo?" Tapi' to Parisi toera, oja' -ra mpotompoi' -i, ngkaba'i-ra-wadi.

⁴Ja ta ütles neile: 'Kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või tappa?' Aga nemad jäid vait.

⁵Mogolili Yesus mponaa-ra. Moroe-i pai' peda' nono-na apa' motu'a rahi nono-ra. Toe pai' na'uli' mpo'uli' -ki tauna to mate pale-na hamali toei: "Tanoa pale-nu!" Kanatanoa-nami pale-na, mo'uri' -imi.

⁵Ja vaadates neid vihaga ja tundes meelehärmi nende südamekanguse pärast, ütles Jeesus inimesele: 'Siruta käsi!' Ja too sirutas, ja ta käsi sai jälle terveks.

⁶Palai-ra to Parisi ngkai tomi posampayaa toe, pai' -ra morumpu hante tauna to tono' hi Magau' Herodes. Mpali' akala-ra bona Yesus rapatehi.

⁶Ja variserid läksid kohe välja ning langetasid koos Heroodese meestega Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb hukata.

⁷Yesus hante ana'guru-na malai ngkai ree hilou hi wiwi' rano. Wori' to Galilea ntuku' -i. Wori' wo'o to tumai ngkai tana' Yudea,

⁷Ja Jeesus läks koos oma jüngritega eemale järve poole. Ja talle järgnes suur rahvahulk Galileast ja Juudamaalt

⁸ngkai Yerusalem, ngkai tana' Idumea, ngkai dipo ue Yordan, ria wo'o ngkai ngata Tirus pai' Sidon. Wori' rahi tauna to tumai hi Yesus apa' ra'epe hawe'ea to nababehi.

⁸ja Jeruusalemmast ja Idumeast ja sealtpoolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest - suur rahvahulk tuli ta juurde, kui saadi kuulda, mida kõike Jeesus teeb.

¹⁰Wori' tauna to mohaki' napaka'uri', alaa-na mome'upi' -ra tauna lou mpomohui' -i doko' mpoganga-i. Ngkai kawori' tauna, toe pai' nahubui ana'guru-na mporodo sakaya nahawi', nee-neo' mpai' ra'upi' -i ntodea.

⁹Ja ta ütles oma jüngritele, et talle hoitaks väike paat valmis rahvahulga pärast, et see tema peale ei tungiks,

¹¹Rata wo'o-ra tauna to napesuai' anudaa'. Kampohilo-ra Yesus kaliliu mowingkotu' -ra hi nyanyoa-na, pai' -ra mejeu', ra'uli': "Iko-mi Ana' Alata'ala!"

¹⁰sest ta tegi terveks paljusid, nii et tema peale rõhusid kõik need, keda vaevas mingi häda, püüdes teda puudutada.

¹²Aga natagi mpu'u-ra, bona neo' ra'uli' kahema-nai.

¹¹Ja rüvedad vaimud, kui nad nägid Jeesust, langesid ta ette maha ja kisendasid: 'Sina oled Jumala Poeg!'

¹³Oti toe, Yesus manake' hilou hi bulu' -na, pai' -i mpokio' tauna hema-hema to napokono. Rata mpu'u-ramo,

¹²Ja ta hoiatas neid kõvasti, et nad ei teeks teda tuntuks.

¹⁴pai' napelihi hampulu' rodua-ra, na'uli' -raka: "Kupelihi-koi bona nipodohe-a, pai' bona kusuro-koi mpopalele Kareba Lompe'.

¹³Ja Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda ta ise tahtis, ja need tulid tema juurde.

¹⁵Pai' kuwai' -koi kuasa mpopalai seta."

¹⁴Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas apostliteks, et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutama

¹⁹Tohe'i-mi hanga' -ra to hampulu' rodua toera: Simon (Yesus mpohanga' -i Petrus); oti toe, Yakobus ana' Zebedeus; pai' Yohanes ompi' -na Yakobus (Yesus mpohanga' -ra Boanerges-- batua-na: tauna to hewa berese); oti toe, Andreas; Filipus; Bartolomeus; Matius; Tomas; Yakobus ana' Alfeus; Tadeus; Simon to Zelot; pai' Yudas Iskariot (hi'a mpai' to mpobalu' Yesus hi bali' -na).

¹⁵ja et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada.

²⁰Oti toe, Yesus nculii' hilou hi tomi. Aga wori' wo'o-wadi tauna to tumai mpotipuhi-i, alaa-na Yesus pai' ana'guru-na uma-ra tepongkoni'.

¹⁶Ja ta seadis need kaksteist: Siimona, ja pani talle nimeks Peetrus,

²¹Toe pai' ria tauna to mpo'uli': "Wuli-imile!" Kara'epe-na ompi' -na Yesus tohe'e, hilou-ramo ke mpo'ala' -i.

¹⁷ja Jaakobuse, Sebedeuse poja, ning Jaakobuse venna Johannese, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad,

²²Ria wo'o hi ree guru agama Yahudi to lako' rata ngkai Yerusalem. Ra'uli' guru agama toera: "Ah, napesuai' Beelzebul-i-hanale, magau' hawe'ea seta. Magau' seta toe-mile to mpowai' -i kuasa mpopalai seta-e."

¹⁸ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimon Kananaiose

²³Toe pai' Yesus mpokio' -ra bona mpomohui' -i, pai' napololitai-ra hante ba hangkuja nyala lolita rapa', na'uli': "Ha beiwa-hawo seta mpopalai hingka seta-na?

¹⁹ja Juudas Iskarioti, kes tema ära andis.

²⁴Ane rapa' -na ria hadua magau', pai' ntodea hi rala kamagaua' -na ntora mosisala, uma mpai' ntaha mahae kamagaua' -na toe.

²⁰Ja Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et nad ei saanud leibagi süüa.

²⁵Ane tau hantina ntora motuda', bate pagaa' -gaa' mpai' posantinaa-ra.

²¹Ja seda kuuldes tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära.

²⁶Wae wo'o hi kamagaua' seta. Ane hi rala kamagaua' seta ria posisalaa pai' potudaa', kamagaua' -na toe uma ntaha mahae, kahudua-nami mpai' toe.

²²Ent kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: 'Temas on Peltsebul!' ja 'Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil!'

²⁷"Seta ma'ala rarapai' -ki tauna to parimuku. Ane mesua' -ta hi rala tomi tauna to parimuku doko' mpo'ala' ihi' tomi-na, kana tahoo' ncala' -i, pai' lako' ma'ala tapatau' rewa-na. Wae wo'o, ane Aku' mpopalai seta, batua-na, meliu kuasa-ku ngkai seta.

²³Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile mõistu: 'Kuidas saab saatan ajada välja saatanat?

²⁸"Mpu'u ku'uli' -kokoi: Hawe'ea jeko' manusia' pai' lolita pesapuaka-ra ma'ala ra'ampungi.

²⁴Ja kui kuningriik on omavahelises riius lõhenenud, siis ei saa see kuningriik püsida.

²⁹Aga hema to mposapuaka Inoha' Tomoroli', uma ria ampungia-ra duu' kahae-hae-na. Pesapuaka-ra toe raposala' duu' kahae-hae-na."

²⁵Ja kui pere on omavahelises riius lõhenenud, siis ei saa see pere püsida.

³⁰Pai' hewa toe lolita-na Yesus, apa' ria to mpo'uli' kanahawi' -na anudaa' -i, uma rapangalai' kangkai Inoha' Tomoroli' kuasa-na.

²⁶Ja kui saatan tõuseb iseenese vastu ja on lõhenenud, siis ei saa ta püsida, vaid tal on lõpp käes.

³¹Ngkai ree, rata-mi tina-na pai' ompi' -na Yesus mokore hi mali tomi. Mpohubui-ra tauna mpokio' -i tumai hi mali-na bona rapololitai.

²⁷Ometi, keegi ei saa minna vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt ei köida vägimeest kinni, ja alles siis saab ta tema maja röövida.

³²Nto'u toe, wori' tauna mpotololiki Yesus. Ra'uli' -ki: "Guru, tina-nu pai' ompi' -nu, oe-ra ria hi mali-na mpali' -ko."

²⁸Tõesti, ma ütlen teile, inimlastele antakse andeks kõik patud ja pühaduseteotused, kuidas nad iganes ka oleksid teotanud,

³⁴Yesus mponaa tauna to mpotololiki-i, pai' na'uli': "Ane tina-ku pai' ompi' -kule, hira' toe-ramo lau.

²⁹kes aga peaks teotama Püha Vaimu, sellele ei ole andeksandmist iialgi, vaid ta on süüdi igaveses patus!'

³⁵Apa' hema-hema to mpobabehi konoa Alata'ala, hira' -mi ompi' -ku pai' hira' -mi tina-ku."

³⁰Nad ju ütlesid: 'Tal on rüve vaim!'

³¹Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad, ja väljas seistes lasksid nad teda kutsuda.

³²Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: 'Vaata, su ema ja su vennad ja su õed otsivad sind väljas.'

³³Ent Jeesus vastas neile: 'Kes on mu ema ja vennad?'

³⁴Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: 'Ennäe, mu ema ja mu vennad!

³⁵Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.'