¹Rala-na hangkani, metudui' wo'o-imi Yesus hi wiwi' rano. Wori' lia tauna morumpu mpotololiki-i. Ngkai kawori' tauna, toe-mi pai' hilou-i mohawi' sakaya to hi lolo ue, mohura-i hi rala-na pai' tauna to wori' mokore hi talinti.

¹Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal

²Wori' nyala to natudui' -raka hante lolita rapa'. Hewa tohe'i na'uli' -raka:

²ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles neile oma õpetuses:

³"Pe'epei! Ria hadua topohawu' hilou mohawu'.

³'Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.

⁴Rala mpohawu' -na toe, ria hawua' -na to monawu' hi mata ohea. Rata danci mpotilo' hawua' toe duu' -na oti.

⁴Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.

⁵Ria wo'o to monawu' hi tana' to watua, hangkedi' -wadi tana' -na. Hinawu' -na toe sohi' lia tuwu', apa' moreni' tana' -na.

⁵Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,

⁶Kamorani' -na eo, molaju-imi duu' -na bangi, apa' uma monala rali' -na.

⁶ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt.

⁷Ria wo'o to monawu' hi laintongo' rui. Tuwu' rui mpo'upi' hinawu' toe, alaa-na uma-i mowua', mate lau-idi.

⁷Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.

⁸Ria wo'o hawua' to monawu' hi tana' to morudu'. Tuwu' lompe' hawua' toe kakaa-kamaa, alaa-na mowua'. Ria to nte tolu mpulu' ngkani ngkai hinawu' -na, ria to ono mpulu', ria wo'o to ha'atu ngkani ngkai hinawu' -na."

⁸Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'

⁹Ka'oti-na mpololita lolita rapa' toe, na'uli' -miraka: "Hema-koi to tilingaa, pe'epei lompe'!"

⁹Ja ta ütles: 'Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'

¹⁰Oti toe, nto'u-na Yesus hadudua-na, ana'guru-na to hampulu' rodua pai' topetuku' -na to ntani' -na tumai mpekune' -i: "Napa-die batua-na lolita rapa' toe-e we'i?"

¹⁰Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need temalt seletust nende tähendamissõnade kohta.

¹¹Na'uli' Yesus: "Owi, Alata'ala ko'ia mpopo'incai manusia' beiwa-i mpai' jadi' Magau' hi dunia'. Aga hewa toe lau, napopo'incai-mokoi tudui' toe. Tapi' ane tauna to bela topetuku' -ku, kutudui' -ra hante lolita rapa',

¹¹Ja ta ütles neile: 'Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades,

¹²bona madupa' -mi lolita Buku Tomoroli' to mpo'uli': `Pe'epe moto-ra, aga uma oa' ra'incai batua-na. Pehilo moto-ra, aga hewa to uma oa' monoto rahiloi. Jadi', uma oa' -ra nculii' hi Alata'ala, pai' jeko' -ra uma te'ampungi.'"

¹²et nad vaadates vaataksid ega näeks ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.'

¹³Oti toe, Yesus mpo'uli' -raka: "Ane uma ni'incai batua lolita rapa' toe we'i, beiwa kani'inca-na batua lolita rapa' to ntani' -na?

¹³Ja Jeesus ütles neile: 'Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud tähendamissõna?

¹⁴Topohawu', hira' -mi tauna to mpoparata Lolita Alata'ala.

¹⁴Külvaja külvab sõna.

¹⁵Ria tauna to ma'ala rarapai' -ki hawua' to monawu' hi mata ohea. Ra'epe moto Lolita Alata'ala, aga Magau' Anudaa' mpohilingai' nono-ra, alaa-na uma-pi rapoinono lolita toe.

¹⁵Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.

¹⁶"Ria wo'o tauna to ma'ala rarapai' -ki hawua' to monawu' hi tana' to watua. Kara'epe-na Lolita Alata'ala, ncaliu goe' nono-ra.

¹⁶Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu,

¹⁷Aga uma morali' mpu'u Lolita Alata'ala hi rala nono-ra, toe pai' uma-ra ntaha mahae. Ane rabalinai' -ra ba rapakasusa' sabana pepangala' -ra hi Lolita Alata'ala, kamo'ungkere' -rami.

¹⁷ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad nad kohe.

¹⁸"Ria wo'o tauna to rarapai' -ki hawua' to monawu' hi olo' rui. Ra'epe moto Lolita Alata'ala,

¹⁸Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on sellised, kes sõna küll kuulevad,

¹⁹aga sese' -ra ntora mpenonoi katuwu' -ra hi rala dunia' toi, doko' -ra mporumpu rewa dunia' -wadi, pai' wori' nyala kahinaa hi rala nono-ra. Hawe'ea toe mposesei' -ra, alaa-na uma ria po'ohaa' Lolita Alata'ala hi rala nono-ra, pai' uma ria kalaua-na lolita toe hi katuwu' -ra.

¹⁹ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks.

²⁰"Ria wo'o tauna to rarapai' -ki hawua' to monawu' hi tana' to morudu'. Mpo'epe-ra Lolita Alata'ala, kaliliu ratarima. Hi tauna toe-ramo Lolita Alata'ala mowua' mpu'u. Ria to mowua' hangkedi', ria to mowua' wori', ria to mowua' wori' lia."

²⁰Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'

²¹Na'uli' wo'o-mi Yesus: "Ha ria-ta to mpokeni palita hi rala tomi pai' tapopoi' hante kura ba tatu'u hi une' poturua? Tantu uma-hawo ria. Palita bate ratu'u hi pontu'ua-na bona nahinii hobo'.

²¹Ja Jeesus ütles neile: 'Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks lambijalale?!

²²Apa' hawe'ea to tewuni kana rapopehuwu, pai' hawe'ea to kalerua kana jadi' kahiloa.

²²Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks.

²³Hema-koi to tilingaa, pe'epei lompe'!"

²³Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!'

²⁴Na'uli' tena Yesus: "Penotohi mpu'u-koi napa to ni'epe tohe'i-e. Apa' kawoo-woria' Lolita Alata'ala to nibagi-ki doo, kawoo-woria' wo'o to nanotohi-kokoi Alata'ala-- ba melabi tena-pi ngkai ree.

²⁴Ja Jeesus ütles neile: 'Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde,

²⁵Tauna to mpotarima Lolita Alata'ala, ranotohi nono-ra bona kawoo-woria' to ra'inca. Aga tauna to uma dota mpotarima Lolita Alata'ala, nau' ria hangkedi' to ra'inca, ra'alai' lau-ra."

²⁵sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.'

²⁶Na'uli' Yesus: "Ane Alata'ala jadi' Magau' hi dunia', kajadi' -na hewa lolita rapa' tohe'i: Hadua tauna mpotujai' bonea-na.

²⁶Ja Jeesus ütles: 'Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne maa peale

²⁷Hi bengi-na turu-i, hi eo-na memata-i. Kahae-na toe, tinuja' -na tuwu' kaboo-bohea. Aga beiwa tinuja' -na tuwu' pai' jadi' bohe, uma-hawo na'incai.

²⁷ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas.

²⁸Ngkai tana' moto-hawo pehupaa' wua' -na. Lomo' -na rau-na pai' kaho-na to mehupa', ngkai ree huwu-mi, duu' -na mo'ihi.

²⁸Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees.

²⁹Kataha' -na pae, hilou-imi pue' -na ngkeni are' nasoe-ki, apa' tempo-nami mepae."

²⁹Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.'

³⁰Na'uli' Yesus: "Ane Alata'ala jadi' Magau' hi dunia', beiwa kajadi' -na? Kajadi' -nale hewa lolita rapa' tohe'i:

³⁰Ja Jeesus ütles: 'Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga teda kujutaksime?

³¹Ria tauna to mpohawu' unto' hawi hi tana'.

³¹Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem kõigist seemneist maa peal.

³²Unto' toe monete' lia, meliu kakedi' -na ngkai hawe'ea unto' to ria hi dunia'. Aga ane rahawu' -i-damo pai' -i tuwu', meliu kabohe-na ngkai ngkojo to ntani' -na. Ra'a-na mopanga molanga, duu' -na rapopetai danci pai' rapengkamoui."

³²Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus.'

³³Wae-mi Yesus mpoparata Lolita Alata'ala hi ntodea hante wori' nyala lolita rapa', ntuku' pakulea' -ra mpopaha.

³³Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, kuivõrd nad suutsid kuulata,

³⁴Uma ria to natudui' -raka ane uma hante lolita rapa'. Aga ane Hi'a-damo pai' ana'guru-na, nanotohi-miraka omea.

³⁴aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile. Kuid omavahel olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.

³⁵Ncimonou' toe wo'o, Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Hilou-tamo hi dipo rano."

³⁵Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: 'Sõitkem vastaskaldale!'

³⁶Jadi', apa' hi rala sakaya ami' -imi Yesus, pe'ongko' -rami mpalahii ntodea to hi wiwi' rano. Ria wo'o sakaya ntani' -na hi ree to mpotuku' -ra.

³⁶Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.

³⁷Ko'ia mahae, rata-mi ngolu' bohe. Ntepu'u-mi balumpa mporumpa' sakaya-ra, alaa-na neo' ponu' -mi sakaya-ra hante ue.

³⁷Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.

³⁸Yesus leta' moto-i molunai hi wuntu sakaya. Kahilou-rami ana'guru-na mpolike-i, ra'uli' -ki: "Guru! Napa-di pai' nupelele' moto-ta neo' matala-tamoe?"

³⁸Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: 'Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?'

³⁹Pemata-nami Yesus pai' -i mpotagi ngolu' pai' balumpa, na'uli': "Mento'o-ko ngolu'! Rodo-moko balumpa!" Mento'o mpu'u-mi-hawo ngolu', pai' muu-mule' molino nculii' -mi rano.

³⁹Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: 'Jää vakka, ole vait!' Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.

⁴⁰Na'uli' -mi Yesus mpo'uli' -raka: "Napa pai' me'eka' rahi-koie? Ha uma ria pepangala' -nie?"

⁴⁰Ja ta ütles neile: 'Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?'

⁴¹Me'eka' lia-ramo ana'guru-na, pai' momepololitai-ramo, ra'uli': "Hema mpu'u-idi-hana tau toii-e? Ngolu' pai' rano molino-di-hana ntuku' hawa' -na!"

⁴¹Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: 'Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?'