¹Yesus mpokio' ana'guru-na to hampulu' rodua bona morumpu, pai' nawai' -ra kuasa mpopalai anudaa' pai' mpaka'uri' hawe'ea tauna to peda' pai' to keru.

¹Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust.

⁴Hanga' suro Pue' Yesus to hampulu' rodua toera, toi-ramo: Lomo' -na Simon, to rahanga' wo'o Petrus; oti toe, Andreas ompi' -na Simon, Yakobus ana' Zebedeus; Yohanes ompi' -na Yakobus; Filipus; Bartolomeus; Tomas; Matius topesingara' paja'; Yakobus ana' Alfeus; Tadeus; Simon to Zelot; pai' Yudas Iskariot (hi'a mpai' to mpobalu' Yesus hi bali' -na).

²Nende kaheteistkümne apostli nimed on aga need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend, ja Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend,

⁵To hampulu' rodua toera nasuro Yesus hilou ngkeni Kareba Lompe'. Kako'ia-ra me'ongko', natudui' -ra hewa toi: "Neo' -koi hilou hi ngata to bela-ra to Yahudi. Neo' -koi hilou hi ngata to Samaria.

³Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja tölner Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus,

⁶Hilou-koi ulu hi hingka to Yahudi-ta muli Israel. Hira' toe hewa bima to puha.

⁴Siimon Kananaios ja Juudas Iskariot, kes tema ka ära andis.

⁷Uli' -raka hewa toi: `Neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'.'

⁵Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskides neid: 'Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,

⁸Paka'uri' tauna to peda', potuwu' tauna to mate, paka'uri' tauna to mohaki' poko', popalai seta to mpohawi' manusia'. Hawe'ea rasi' to nawai' -kokoi Alata'ala, nawai' mara, uma ni'oli. Jadi', kana nipewai' mara wo'o-wadi-koiwo to ria hi koi'.

⁶pigem minge Iisraeli soo kadunud lammaste juurde!

⁹"Neo' ngkeni wori' rewa hi pomakoa' -ni. Neo' ngkeni doi ba bulawa ba pera'.

⁷Ja minnes kuulutage: Taevariik on lähedal!

¹⁰Neo' ngkeni boku, neo' mpokeni rontonga' baju ba sapatu' ba lua'. Apa' masipato' moto-koi rawai' kaparaluua-ni ngkai tauna to nikarebai Lolita Pue'.

⁸Tehke terveks haigeid, äratage üles surnuid, tehke puhtaks pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime! Muidu olete saanud, muidu andke!

¹¹"Ane rata-koi hi hameha' ngata, pali' hi retu tauna to lompe' nono-ra to doko' mpotarima-koi hi rala tomi-ra. Mo'oha' -mokoi hi retu duu' -ni kaliliu mpai' hi ngata ntani' -na.

⁹Ärge soetage kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,

¹²Ane mesua' -koi hi rala tomi, uli' -raka pue' tomi: `Pue' mpogane' -koi!'

¹⁰ei pauna teele ega kahte särki ega jalatseid ega saua, sest töömees on oma elatist väärt!

¹³Ane lompe' nono-ra pue' tomi, bate nagane' -ra Pue' Ala. Aga ane uma-di lompe' nono-ra, uma raratai kalompea' tuwu' ngkai Pue'.

¹¹Aga kuhu linna või külasse te iganes sisse astute, uurige, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, kuni te sealt lahkute!

¹⁴Ane ria pue' tomi ba pue' ngata to uma dota mpotarima-koi ba to uma dota mpo'epe lolita-ni, palahii tomi ba ngata toe, pai' nitonta awu to mentaka' hi palanta' witi' -ni, rapotanda kanahuku' -ra mpai' Alata'ala.

¹²Majja astudes aga tervitage seda!

¹⁵Penonoi: hi Eo Kiama, meliu pehuku' Alata'ala mpohuku' tauna toera ngkai pehuku' -na hi pue' ngata Sodom pai' Gomora owi.

¹³Ja kui see maja väärib, tulgu teie rahu tema peale, kui ta aga ei vääri, pöördugu teie rahu tagasi teie juurde!

¹⁶"Pelompehi, apa' kuhubui-koi hilou hi olo' tauna to dada'a. Koi' mpai' hewa bima hi olo' serigala. Kana mo'akala-koi hewa asi, aga mo'alusu' nono-ni hante uma ria patuju-ni to dada'a.

¹⁴Ja kus iganes teid vastu ei võeta ega kuulata teie sõnu, sellest majast või linnast minge välja ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt!

¹⁷Pelompehi mpu'u-koie', apa' rahoko' -koi mpai' pai' rapakilu hi topohura agama. Raweba' -koi hi rala tomi posampayaa.

¹⁵Tõesti, ma ütlen teile: Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui sellel linnal!

¹⁸Rakeni-koi hilou hi topoparenta pai' hi magau' sabana petuku' -ni hi Aku'. Hinto'u toe-mi mpai' ria loga-ni mololita hi topoparenta pai' hi tau ntani' -na to bela-ra to Yahudi, mpololita pepangala' -ni hi Aku'.

¹⁶Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid!

¹⁹"Ane rakeni-koi hilou hi topohura, neo' -koi me'eka' ba napa-mi mpai' to ni'uli' -raka ba beiwa petompoi' -ni. Apa' nto'u toe mpai', Alata'ala moto mpo'uli' -kokoi napa to masipato' ni'uli'.

¹⁷Hoiduge inimeste eest, sest teid antakse ülemkohtute kätte ja teid piitsutatakse nende sünagoogides,

²⁰Jadi', napa to ni'uli' nto'u toe, bela ngkai pekiri-ni moto. Lolita-ni tetu mpai' mehuwu ngkai Inoha' Tomoroli' to nawai' -kokoi Tuama-ni to hi rala suruga. Hi'a-mi mpai' to mponotohi-koi napa to ni'uli' nto'u-ni mololita.

¹⁸teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette neile ja rahvastele tunnistuseks.

²²"Rata mpai' tempo-na, hawe'ea tauna mpokahuku' -koi sabana petuku' -ni hi Aku'. Ria mpai' tauna to mpewai' ompi' -ra ba ana' -ra moto bona rapatehi sabana petuku' -ra hi Aku'. Ria wo'o ana' to mpo'ewa totu'a-ra pai' mpopatehi-ra. Aga tauna to tida mepangala' hi Aku' duu' hi ka'omea-na, bate mporata-ra kalompea' hi eo mpeno.

¹⁹Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida,

²³Ane rabalinai' -koi hi ngata to hameha', malai-koi hilou hi kahangata-na. Mpu'u ku'uli' -kokoi: kako'ia-na hudu bago-ni mpokeni Kareba Lompe' hi hawe'ea ngata to Israel, Aku' Ana' Manusia' rata nculii'.

²⁰sest teie pole rääkijad, vaid teie Isa Vaim kõneleb teie kaudu.

²⁴"Ana' sikola uma meliu karabila' -na ngkai guru-na. Hadua batua uma meliu ngkai maradika-na.

²¹Aga vend annab surma venna ja isa lapse, ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad neid surmata.

²⁵Biasa-na ana' sikola mpotuku' kehi guru-na, pai' batua mpotuku' kehi maradika-na. Jadi', pelompehi, apa' Aku' Pue' -ni, pai' koi' topetuku' -ku. Ane Aku' rahanga' Beelzebul, magau' hawe'ea seta, peliu-nami koi' to mpotuku' -a. Bate raruge' wo'o-koi mpai'.

²²Ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see päästetakse.

²⁶"Aga nau' wae, neo' nipoka'eka' tauna to mpo'ewa-koi. Apa' hawe'ea kehi-ra to tewunii' bate kahiloa mpai'. Hawe'ea to hi rala nono-ra bate telohu mpai'.

²³Siis aga, kui teid kiusatakse taga ühes linnas, põgenege teise! Sest tõesti, ma ütlen teile, te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb.

²⁷"Napa to ku'uli' -kokoi to uma ra'epei tau ntani' -na, kana nilolita hi hawe'ea tauna. Napa to kuwara' -wadi-kokoi hi tilinga-ni, uli' pakalonto' hi tilinga ntodea.

²⁴Ei ole jünger üle õpetajast ega teenija üle oma isandast.

²⁸Neo' -koi mpoka'eka' manusia' to doko' mpopatehi-koi, apa' uma ria kuasa-ra mpohuku' -koi hi rala naraka. To nipoka'eka' -le, Alata'ala, apa' mokuasa-i mpatehi-koi, pai' mokuasa wo'o-i mpohuku' -koi hi rala naraka.

²⁵Jüngrile olgu küllalt, et tema saab selliseks nagu ta õpetaja ja teenija nagu ta isand. Kui nad pereisandat on kutsunud Peltsebuliks, kui palju enam siis tema peret!

²⁹"Roma'a rone biasa-na rapobalu' nte hampepa' doi see-wadi. Aga nau' wae, uma ria hama'aa to mate ane uma konoa Alata'ala Tuama-ni.

²⁶Ärge siis kartke neid! Midagi ei ole ju kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.

³⁰Hiaa' meliu pompewili' -na Alata'ala hi koi'. Na'inca lia-koi, bangku' kawori' wuluwoo' -ni nabila' pai' na'inca omea.

²⁷Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt!

³¹Jadi', neo' -koi me'eka'. Meliu-pi pompewili' -na Alata'ala hi koi' ngkai pompewili' -na rone to wori'.

²⁸Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!

³²"Hema-hema to mpangaku' hi doo kahi'a-na topetuku' -ku, hi'a wo'o mpai' kupangaku' hi Tuama-ku to hi rala suruga, ku'uli': `Tau toei topetuku' -ku.'

²⁹Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.

³³Aga hema to mpo'uli' hi doo kabela-nai topetuku' -ku, hi'a wo'o mpai' kusapu hi Tuama-ku to hi rala suruga, ku'uli': `Tau toei, bela-i topetuku' -ku.'

³⁰Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.

³⁴"Neo' ba ni'uli' wae, katumai-ku toi mpopohintuwu' tauna. Uma-e'! Katumai-ku toi, tumai mpoposisala tauna.

³¹Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi.

³⁶Apa' katumai-ku toi, tauna hantomi mome'ewa lau, hantongo' mpotuku' -a, hantongo' uma. Ana' tomane mposisala-ki tuama-na, ana' tobine mposisala-ki tina-na, minia mposisala-ki piniana-na.

³²Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.

³⁷"Tauna to mpoka'ahi' tina-na ba tuama-na meliu ngkai ahi' -na hi Aku', uma-i masipato' jadi' topetuku' -ku. Tauna to mpoka'ahi' ana' -na meliu ngkai ahi' -na hi Aku', uma-i masipato' jadi' topetuku' -ku.

³³Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.

³⁸Tauna to jadi' topetuku' -ku ma'ala rarapai' -ki tauna to mpopaha'a kaju parika' -na pai' mpotuku' laa' -ku, apa' bate mporata kaparia-i mpai', ba paiana rapatehi mpu'u-i sabana petuku' -na hi Aku'. Jadi', hema to uma sadia mporata kaparia hewa toe, uma-i masipato' jadi' topetuku' -ku.

³⁴Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka,

³⁹Hema to mpobahaka konoa-na moto pai' mpotuku' -a nau' rapatehi-i mpai', hi'a-mi to mporata katuwua' to lompe'. Aga hema to mpentaei konoa-na moto, uma-i mpai' mporata katuwua' to lompe'.

³⁵sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast,

⁴⁰"Hema to mpotarima-koi, hibali mpotarima Aku' -ramo. Hema to mpotarima-a, hibali mpotarima Alata'ala wo'o-ramo, apa' Hi'a-mi to mposuro-a.

³⁶ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed.

⁴¹Hema to mpotarima hadua suro Alata'ala apa' suro Alata'ala mpu'u-i, hi'a mpai' mporata hiwili-na hewa to rahiwili-ki tauna to nasuro Alata'ala. Hema to mpotarima hadua tauna to monoa' apa' monoa' mpu'u-i, hi'a mpai' mporata hiwili-na hewa to rahiwili-ki tauna to monoa'.

³⁷Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt.

⁴²Hema to mpotulungi hadua topetuku' -ku apa' topetuku' -ku mpu'u-i, bate mporata-ra hiwili-na hi eo mpeno. Nau' ue mara-wadi nawai' -ki hadua topetuku' -ku to kedi' tuwu' -na, bate mporata-i mpai' hiwili-na."

³⁸Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt.

³⁹Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.

⁴⁰Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja.

⁴¹Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga, ja kes õige vastu võtab õige inimese nime tõttu, saab õige inimese palga.

⁴²Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma.'