¹Ngkai ree, mehawi' sakaya wo'o-imi Yesus hante doo-na, pedipo-rami nculii' hilou hi po'ohaa' -ra hi ngata Kapernaum.

¹Ja Jeesus astus paati ja tuli teisele poole järve oma kodulinna.

²Rata hi ria, ria to mpokowa' hadua topungku tumai hi Yesus. Kanahilo-na kabohe pepangala' -ra, na'uli' hi topungku toei: "Ana' -ku, pakaroho nono-nu! Te'ampungi-mi jeko' -nu."

²Ja vaata, tema juurde kanti üks halvatu, kes oli kanderaamil. Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: 'Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!'

³Ba hangkuja dua guru agama mpo'epe lolita-na Yesus toe. Mololita bongo-ramo hi rala nono-ra, ra'uli': "Dada'a lia-i tau toii! Na'uli' -hana hibalia tuwu' -na hante tuwu' -na Alata'ala!"

³Ja vaata, mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: 'See teotab Jumalat!'

⁴Ntaa' na'inca moto-di Yesus to hi rala nono-rae. Toe pai' na'uli' -raka: "Napa pai' kedi' rahi nono-ni!

⁴Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Mispärast te mõtlete kurja oma südames?

⁶Aku' Ana' Manusia', ria mpu'u kuasa-ku hi dunia' mpo'ampungi jeko'. Tapi' ane ku'uli': `Te'ampungi-mi jeko' -nu,' uma ni'incai ba te'ampungi mpu'u-di jeko' -na ba uma-di. Aga ane ku'uli': `Memata pai' momako' -moko,' nihilo mpai' kadupa' -na ba ka'uma-na. Jadi', kupopohiloi-koi karia-na kuasa-ku mpo'ampungi jeko'." Ngkai ree, kamewili' -nami hi topungku toei, na'uli' -ki: "Memata-moko, ongko' -mi pokowaa' -nu, pai' -ko nculii' -mi!"

⁵Sest kumb on kergem, kas öelda: 'Sinu patud on andeks antud!' või öelda: 'Tõuse püsti ja kõnni!'?

⁷Pemata-na mpu'u-mi topungku toei, pai' -i nculii' hilou hi tomi-na.

⁶Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,' - siis ta ütles halvatule - 'tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!'

⁸Karahilo-na ntodea to jadi' toe, me'eka' -ramo, ra'uli': "Uma mowo-e' baraka' -na Alata'ala! Nawai' mpu'u-tano kuasa to bohe hewa toe hi manusia' -e!"

⁷Ja too tõusis ning läks koju.

⁹Oti toe, Yesus malai ngkai ree. Hi lengko ohea, mpohilo-i hadua topesingara' paja' bula-na mohura hi kantoro' -na, hanga' -na Matius. Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Tuku' -ama!" Kamokore-nami Matius kaliliu mpotuku' Yesus.

⁸Seda nähes hakkasid rahvahulgad kartma ja ülistasid Jumalat, kes annab inimestele sellise meelevalla.

¹⁰Oti toe, Yesus pai' ana'guru-na ngkoni' hi tomi Matius, pai' wori' wo'o-ra topesingara' paja' pai' tau ntani' -na to ra'uli' ntodea dada'a kehi-ra tumai ngkoni' dohe-ra.

⁹Ja sealt edasi minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: 'Järgne mulle!' Ja Matteus tõusis ning järgnes talle.

¹¹Ria-ra to Parisi to mpohilo toe. Ra'uli' mpo'uli' -raka ana'guru-na Yesus: "Napa pai' guru-ni ngkoni' hangkaa-ngkania hante topesingara' paja' pai' tauna topojeko' -e!"

¹⁰Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega.

¹²Yesus mpo'epe lolita-ra toe, toe pai' na'uli' -raka: "Tauna to uma peda', uma mingki' rapokulii'. Tauna to peda' -wadi-hawo to paraluu rapokulii'.

¹¹Ja seda nähes ütlesid variserid tema jüngritele: 'Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?'

¹³Uma-a tumai mpokio' tauna to monoa' ingku-ra. Katumai-ku toi-le, mpokio' topojeko' -a-kuna bona medea-ra ngkai jeko' -ra. Jadi', paresa' -koi ulu napa batua-na Lolita Alata'ala to te'uki' hewa toi: `Uma kuperapi' porewua to nipopepue' hi Aku'. To kuperapi' -le, bona ma'ahi' -koi hi doo.'"

¹²Aga seda kuuldes vastas Jeesus: 'Ei vaja arsti terved, vaid haiged.

¹⁴Ngkai ree, rata-ra ba hangkuja dua topetuku' Yohanes Topeniu' hi Yesus. Mepekune' -ra, ra'uli': "Napa pai' topetuku' -nu, uma-ra mopuasa' -e? Hiaa' ane kai' -kaina hante to Parisi, biasa mopuasa' -ka-kaina ntuku' ada-kai."

¹³Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust! Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!'

¹⁵Yesus mpotompoi' -ra hante lolita rapa' toi, na'uli' -raka: "Tauna hi posusa' poncamokoa bate goe' -goe' dohe topemua', uma-ra mopuasa' bula-na topemua' ria-pidi dohe-ra. Tapi' rata mpai' tempo-na, topemua' ra'ala' ngkai laintongo' -ra. Nto'u toe-damo, pai' lako' mopuasa' -rada."

¹⁴Siis tulid ta juurde Johannese jüngrid ja küsisid: 'Miks meie ja variserid paastume, sinu jüngrid aga ei paastu?'

¹⁶Oti toe, Yesus mpo'uli' lolita rapa' to ronyala-pi, na'uli': "Uma ria haduaa tauna to mpotelepei baju to hae hante pontaia' to bo'u. Apa' pontaia' to bo'u mongkuru' mpai', duu' -na mpoheu' baju to hae toe, alaa-na kaboo-bohea lau-mi mpai' heu' -na.

¹⁵Ja Jeesus ütles neile: 'Ega peiupoisid või leinata sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad!

¹⁷Wae wo'o uma lompe' mpotua anggur to bo'u hi pontu'ua to hae. Apa' ane dede' -i-damo, mopengka pontu'ua to hae toe, alaa-na mobowo lau-mi anggur, pai' mpadaa' wo'o-mi pontu'ua-na. Anggur to bo'u kana ratua hi pontu'ua to bo'u, bona lompe' omea."

¹⁶Aga keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, sest paik rebeneks küljest ja käristaks augu veel suuremaks.

¹⁸Bula-na Yesus mololita-pidi, rata hadua pangkeni hi tomi posampayaa to Yahudi, kaliliu mowingkotu' hi nyanyoa Yesus mpopetulungi, na'uli' -ki: "Ana' -ku tobine lako' mate lia-i. Lou-ta hi tomi-ku, nujama bona tuwu' nculii' -i."

¹⁷Ei kallata ka värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu lähkrid rebeneksid ja vein voolaks maha ning lähkrid muutuksid kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse, ja siis säilivad mõlemad.'

¹⁹Kamokore-nami Yesus mpotuku' tauna toei, pai' ana'guru-na hilou wo'o-ra mpotuku' -i.

¹⁸Kui Jeesus seda neile rääkis, vaata, siis tuli üks ülem, kummardas teda ja ütles: 'Mu tütar suri äsja, kuid tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!'

²¹Hi lengko ohea, tumai hadua tobine mpomohui' -i ngkai tilingkuria-na. Tobine toei hampulu' rompae-imi moraa' ncuu, uma ria katoo-tontoa' -na. Na'uli' hi rala nono-na: "Nau' kureo baju-na-wadi, bate mo'uri' -ale mpai'." Ngkai ree, kanaganga-nami wuntu baju Yesus.

¹⁹Ja Jeesus tõusis, läks temaga kaasa ja samuti ta jüngrid.

²²Nto'u toe wo'o-hawo, me'ili' -imi Yesus hi tobine toei, pai' na'uli' -ki: "Ana' -ku, pakaroho nono-nu! Mo'uri' -moko, sabana pepangala' -nu hi Aku'." Ngkai ree, mo'uri' mpu'u-imi.

²⁰Ja vaata, üks naine, kes oli olnud veritõves kaksteist aastat, tuli ta selja taha ja puudutas ta kuue palistust,

²³Oti toe, Yesus kaliliu momako' hilou hi tomi pangkeni agama Yahudi toei we'i. Karata-na hi ria, nahilo-hawo wori' tauna to molalowe pai' to motantangi'.

²¹sest naine mõtles endamisi: 'Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!'

²⁴Yesus mpo'uli' -raka: "Malai-koi omea ngkai rei. Uma-ile mate-e. Leta' -i-wadi." Mpo'epe toe-e we'i, rapotawai lau-i-wadi.

²²Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: 'Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!' Ja naine sai terveks selsamal hetkel.

²⁵Ka'oti-na napopalai tauna toera, mesua' -imi hi poturua ana' toei, pai' -i mpokamu pale-na. Kaliliu memata-imi ana' toei.

²³Kui Jeesus ülema majja jõudis ning nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvahulka,

²⁶Kareba toe molele-mi hobo' hi ngata toe pai' hi hawe'ea ngata to mohu'.

²⁴siis ta ütles: 'Hoiduge eemale, tüdruk ei ole surnud, vaid magab!' Aga nad naersid tema üle.

²⁷Bula-na Yesus mpopaliliu pomako' -na, hi lengko ohea ria rodua towero mpotuku' -i, pai' -ra mekio': "Muli Magau' Daud! Poka'ahi' -ka-kaiwo!"

²⁵Ent kui rahvahulk oli välja aetud, läks Jeesus sisse, võttis tal käest kinni ja tüdruk ärkas üles.

²⁸Kamesua' -na Yesus hi rala tomi, metuku' -ramo towero to rodua toera mpohirua' -ki. Napekune' -ra: "Ha nipangala' karia-na kuasa-ku mpaka'uri' -koi?" Ratompoi': "Kipangala', Pue'!"

²⁶Ja kuuldus sellest levis üle kogu selle maa.

²⁹Ngkai ree najama-mi mata-ra pai' na'uli' -raka: "Kupaka'uri' -mokoi ntuku' pepangala' -ni."

²⁷Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat, kisendades: 'Taaveti Poeg, halasta meie peale!'

³⁰Kaliliu pehilo-ramo. Ngkai ree, Yesus mpotagi-ra, na'uli' -raka: "Neo' nilolita hi hema-hema napa to kubabehi hi koi' toi-e'!"

²⁸Kui ta siis koju tuli, astusid pimedad ta juurde. Ja Jeesus küsis neilt: 'Kas te usute, et mina võin seda teha?' Nemad ütlesid talle: 'Jah, Issand!'

³¹Ntaa' we'i, hilou lau-ramo mpopalele kareba toe hi hawe'ea ngata to mohu'.

²⁹Siis ta puudutas nende silmi ja ütles: 'Teile sündigu teie usku mööda!'

³²Kamalai-ra towero toera, ria wo'o-mi to mpokeni hadua tauna to peda' tumai hi Yesus. Tauna toei uma howa' mololita apa' nahawi' seta-i.

³⁰Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid: 'Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks!'

³³Wae kanawuso-na Yesus seta to mpesuai' -i toe-e, howa' -imi-hawo mololita. Konce-ramo ntodea mpohilo to jadi' toe, ra'uli': "Uma mowo kabaraka' -nae'! Ko'ia ria hangkania tahilo to hewa Hi'a toe hi tana' to Israel!"

³¹Aga nemad läksid välja ja levitasid juttu tema kohta kogu sellel maal.

³⁴Aga to Parisi, uma rapangalai' kuasa-na Yesus, ra'uli': "Ah! Kuasa-na tetu-le ngkai magau' seta. Toe-hawo pai' ria baraka' -na mpopalai seta-e."

³²Kui need olid lahkunud, vaata, siis toodi tema juurde tumm mees, kes oli kurjast vaimust vaevatud.

³⁵Yesus modao' mpokinomo butu ngata-na. Metudui' -i hi tomi posampayaa, mpoparata Kareba Lompe', na'uli': "Neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'." Mpaka'uri' wo'o-i hawe'ea tauna to peda' pai' to keru.

³³Ja kui kuri vaim oli välja aetud, hakkas tumm rääkima. Rahvahulgad panid seda imeks ja ütlesid: 'Sellist asja ei ole Iisraelis iialgi nähtud!'

³⁶Tuna nono-na mpohilo tauna to wori', apa' wori' kasusaa' -ra, pai' uma hema to mpotulungi-ra, hewa bima to uma te'ewu.

³⁴Variserid aga ütlesid: 'Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil.'

³⁷Na'uli' mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Tauna to wori' toera hewa pae to taha'. Wori' pae to kana rapepae, aga topepae uma-ra wori'.

³⁵Ja Jeesus rändas läbi kõik linnad ja külad, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ja parandades kõik haigused ja kõik nõtrused.

³⁸Toe pai' kana mekakae-koi hi pue' bonea, niperapi' bona nahubui tauna hilou mepae hi bonea-na."

³⁶Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.

³⁷Siis ta ütles oma jüngritele: 'Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe.

³⁸Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!'