¹Kamana'u-na Yesus ngkai lolo bulu', wori' tauna to mpotuku' -i.

¹Kui siis Jeesus tuli mäelt alla, järgnesid talle suured rahvahulgad.

²Nto'u toe, ria hadua tauna to mohaki' poko' tumai motingkua' hi nyanyoa Yesus mpo'uli' -ki: "Pue', ane ma'ala, paka'uri' -a-kuwo!"

²Ja vaata, tema juurde astus pidalitõbine, kummardas teda ja ütles: 'Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!'

³Yesus mpojama-i, pai' na'uli' -ki: "Ma'ala moto. Kupaka'uri' -moko!" Hampinisi mata mo'uri' -imi, uma-pi ria haki' -na.

³Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: 'Ma tahan, saa puhtaks!' Ja ta sai otsekohe oma pidalitõvest puhtaks.

⁴Oti toe, na'uli' wo'o-mi Yesus mpo'uli' -ki: "Neo' nulolita hi hema-hema napa to jadi' tohe'i-e. Hilou-moko ulu mpopehuwu woto-nu hi imam bona nahilo kamo'uri' -numi, pai' keni pepue' -nu hewa to te'uki' hi rala Atura Musa, bona monoa' hi hawe'ea tauna kamo'uri' -nu mpu'u-mi."

⁴Ja Jeesus ütles talle: 'Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda and, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!'

⁵Pesua' -na Yesus hi ngata Kapernaum, rata hadua tadulako tantara to Roma mpohirua' -ki pai' mpopetulungi,

⁵Aga kui Jeesus tuli Kapernauma, astus tema juurde väeülem ja palus teda:

⁶na'uli': "Tuama, batua-ku peda' lia-i ria hi tomi. Ntora turu-i-wadi, pai' ntora ntodohaka-i."

⁶'Issand, minu teener lamab kodus halvatuna maas hirmsas piinas!'

⁷Na'uli' Yesus: "Tilou moto-a mpaka'uri' -i."

⁷Jeesus ütles talle: 'Kas ma tulen ja teen ta terveks?'

⁸Natompoi' tadulako tantara toei: "Tuama, aku' toi-le, bela-a to Yahudi, uma-a-kuna natao nupencuai'. Nau' hamela-wadi lolita nu'uli', mo'uri' -i mpai' batua-ku.

⁸Ent väeülem vastas: 'Ei, Issand, ma ei ole seda väärt, et sina mu katuse alla tuleksid. Ütle ainult üks sõna ja mu teener paraneb!

⁹Apa' aku' toi-e, pahawaa' wo'o-a-wadi-kuwo, pai' ria wo'o-ra-kuwo to kuhawai'. Ane rapa' -na ria hawa' -ku hi hadua tantara mpo'uli' -ki: `Hilou-ko!' bate hilou-i. Ane mekio' -a hi tantara kahadua-na `Mai-ko!' bate tumai-i. Ane ku'uli' -raka batua-ku: `Babehi toe!' bate rababehi. Wae wo'o Iko Tuama, uma-ko mingki' hilou hi tomi-ku. Lolita-nu-wadi nu'uli' hi rehe'i, bate madupa' mpai' hi tomi-ku ria."

⁹Minagi olen ju inimene meelevalla all, aga minu käsu all on sõdureid ja kui ma ütlen ühele: 'Mine ära!', siis ta läheb, ja teisele: 'Tule siia!', siis ta tuleb, ja oma teenijale: 'Tee seda!', siis ta teeb.'

¹⁰Konce-i Yesus mpo'epe lolita tadulako tantara toei. Toe pai' me'ili' -i hi tauna to mpotuku' -i, na'uli' -raka: "Uma mowo pepangala' -na tau tohe'ii! Nau' hi to Yahudi muli Israel, ko'ia ria haduaa kurata to bohe pepangala' -na, hewa tau toii.

¹⁰Aga seda kuuldes Jeesus imestas ja ütles neile, kes temaga kaasas käisid: 'Tõesti, ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma leidnud Iisraelis ühelgi!

¹¹Jadi', bona ni'inca: hi eo mpeno ane Alata'ala jadi' Magau', wori' tauna to bela-ra to Yahudi to jadi' ntodea-na. Tumai-ra ngkai tono' mata'eo pai' ngkai kasoloa, mohura goe' -goe' -ra hangkaa-ngkania hante Abraham, Ishak pai' Yakub, ntu'a to Yahudi owi.

¹¹Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis,

¹²Kakoo-kono-na, ke to Yahudi-hana to natao jadi' ntodea Alata'ala hi rala Kamagaua' -na. Hiaa' wori' -ra mpai' to ra'uncahi hi mali-na pai' ratadi hi rala kabengia-na to molaa ngkai Alata'ala. Hi ria-ramo mpai' ntora geo' pai' ntodohaka."

¹²Kuningriigi lapsed aga tõugatakse välja kaugele pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine.'

¹³Oti toe, Yesus mpo'uli' -ki tadulako tantara toei: "Nculii' -moko, apa' napa to nupangala' bate madupa'." Hinto'u toe, mo'uri' mpu'u-imi batua-na to peda' hi tomi-na.

¹³Ja Jeesus ütles väeülemale: 'Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!' Ja tema teener paranes selsamal tunnil.

¹⁴Hangkani, Yesus hilou hi tomi Petrus. Hi ria mpohilo-i piniana-na Petrus tobine hi poturua-na apa' ngkelengi' -i.

¹⁴Ja Jeesus, tulnud Peetruse majja, nägi tema ämma lamavat palavikus.

¹⁵Yesus mpokamu pale-na, ncaliu mo'uri' -imi. Kaliliu memata-imi-hawo, pai' -i mpolayani Yesus.

¹⁵Ja Jeesus puudutas ta kätt, ning palavik lahkus temast. Ja ämm tõusis üles ning teenis teda.

¹⁶Ncimonou' toe, wori' tauna tumai hi Yesus, mpokeni doo-ra ba ompi' -ra to mohaki' ba to nahawi' seta. Yesus mpopalai seta toera hante hamela lau-wadi lolita-na, pai' napaka'uri' -ra hawe'ea tauna to mohaki'.

¹⁶Aga õhtu jõudes toodi Jeesuse juurde palju kurjadest vaimudest vaevatuid, ja ta ajas neist vaimud välja sõnaga ning tervendas kõik haiged,

¹⁷Ngkai hawe'ea to nababehi Yesus toe, madupa' -mi lolita nabi Yesaya owi to mpo'uli': "Hi'a-mi to mpokolo pontodohakaa-ta pai' mpaka'uri' haki' -ta."

¹⁷et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: 'Ta on võtnud ära meie haigused ja kandnud meie tõved.'

¹⁸Rala-na ha'eo, wori' lia tauna mpotipuhi Yesus. Kanahilo-ra, na'uli' -raka ana'guru-na: "Hilou-tamo hi dipo rano."

¹⁸Aga kui Jeesus nägi rahvahulka enese ümber, käskis ta minna vastaskaldale.

¹⁹Nto'u toe, ria hadua guru agama Yahudi tumai hi Yesus, mpo'uli' -ki: "Guru, hiapa kahiloua-nu, doko' kutuku' -ko!"

¹⁹Ja üks kirjatundja ütles tema juurde astudes: 'Õpetaja, ma tahan sulle järgneda, kuhu sa ka iganes läheksid!'

²⁰Yesus mpotompoi' -i, na'uli': "Bangko' ria pulo'u-ra, pai' danci ria peta-ra. Aga Aku' Ana' Manusia', uma-kuna ria tomi-ku kupoturui."

²⁰Ja Jeesus vastas talle: 'Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.'

²¹Oti toe, ria wo'o hadua topetuku' -na to mpo'uli' -ki: "Pue', piliu-a-kuwo ulu nculii' hi tomi-ku. Ane mate-damo tuama-ku pai' -i ratana, bo kutuku' -moko."

²¹Üks teine tema jüngritest ütles talle: 'Issand, luba mul enne minna matma oma isa!'

²²Yesus mpotompoi' -i hante walatu toi: "Tuku' -ama! Pelele' moto-ramo tomate mpotana hingka tomate-ra."

²²Aga Jeesus vastas talle: 'Järgne mulle ja lase surnuil oma surnud matta!'

²³Ngkai ree, ngkahe' mpu'u-imi Yesus hi rala sakaya hante ana'guru-na, pai' -ra me'ongko'.

²³Jeesus astus nüüd paati ja ta jüngrid läksid temaga kaasa.

²⁴Muu-mule' rata ncorobaa ngolu' bohe mpojago rano, alaa-na balumpa mporumpa' sakaya-ra. Nto'u toe, leta' moto-i Yesus.

²⁴Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas.

²⁵Ana'guru-na hilou mpolike-i, ra'uli' -ki: "Pue'! Tulungi! Mate-ta toi-e!"

²⁵Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: 'Issand, aita! Me hukkume!'

²⁶Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Napa pai' me'eka' -koi! Kura' rahi pepangala' -ni." Pemata-nami Yesus mpo'uli': "Mento'o-ko ngolu'! Rodo-moko balumpa!" Hangaa molino-mi omea.

²⁶Tema ütles neile: 'Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?' Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks.

²⁷Kampohilo-ra toe, rapokakonce ra'uli': "Hema mpu'u-idi-hana tauna toii-e? Ngolu' pai' rano molino-di-hana ntuku' hawa' -nae!"

²⁷Inimesed aga imestasid, öeldes: 'Kes ta siis selline on, et isegi tuuled ja järv kuulavad tema sõna?'

²⁸Rata-imi Yesus hante ana'guru-na hi dipo rano hi tana' -ra to Gadara. Rata hi ria, mehupa' rodua tauna ngkai daeo', tumai mpohirua' -ki Yesus. To rodua toera, tauna to napesuai' seta, buko' lia-ra, alaa-na uma hema to daho' ntara hi ree.

²⁸Ja kui Jeesus jõudis vastaskaldale gadaralaste maale, juhtus talle vastu kaks hauakambreist tulnud kurjast vaimust vaevatut, kes olid hirmsad ja väga ohtlikud, nii et keegi ei saanud käia seda teed.

²⁹Mekio' -ra, ra'uli': "Ee Ana' Alata'ala! Napa-di-kona pai' tumai-koe? Neo' -kai nusesa' -e'! Ko'ia rata tempo-na."

²⁹Ja vaata, need karjusid: 'Mis on meil sinuga asja, sa Jumala Poeg? Kas sa oled tulnud meid enneaegu piinama?'

³⁰Uma molaa ngkai ree, ria wori' wawu mojume.

³⁰Aga tükk maad neist eemal oli suur seakari söömas.

³¹Seta to mehawi' hi tauna toera merapi' hi Yesus, ra'uli': "Ane kana nupopalai-kai ngkai rei, hubui-kai mesua' hi wawu toera mai."

³¹Kurjad vaimud palusid siis teda: 'Kui sa meid välja ajad, siis läkita meid seakarja sisse!'

³²Na'uli' Yesus: "Koi' -mokoi!" Malai mpu'u-ramo seta toera, kaliliu mesua' hi wawu. Ngkai ree, mparampuli-ramo-rawo wawu hilou mengkajuala' hi rano, kaliliu hi rala ue, pai' -ra mate bonga-mi.

³²Ja ta ütles neile: 'Minge!' Siis need tulid välja ja läksid sigade sisse. Ja vaata, kogu kari sööstis järsakult järve ja uppus.

³³Karahilo-na tauna to mpodoo wawu toera napa to jadi' hi wawu-ra pai' napa to jadi' hi tauna to kahawia' toera, pokeno-rami hilou hi rala ngata mpoparata kajadia' toe.

³³Karjased aga põgenesid ja läksid linna ja kuulutasid kõike ning kurjast vaimust vaevatute lugu.

³⁴Toe pai' mo'iko-ramo tumai pue' ngata doko' mpohirua' -ki Yesus. Karahilo-na Yesus, raperapi' bona malai-i ngkai ngata-ra.

³⁴Ja vaata, kogu linn tuli välja Jeesusele vastu. Ja teda nähes nad palusid, et ta lahkuks nende paikkonnast.